Kaitsealade päev

24. mail tähistatakse Euroopa kaitsealade päeva. Üle-euroopalise kaitsealade päeva (Europan Day of Parks) üldine eesmärk on rõhutada kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide tähtsust looduskaitses ning tuletada meelde Euroopa ühiseid loodusväärtusi ja abinõusid nende kaitseks.

Esmakordselt tähistati seda päeva kaitsealade ühenduse Europarc eestvedamisel 1999. aastal, mil möödus 90 aastat Euroopa esimeste rahvusparkide asutamisest. 24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga 9 rahvusparki. Seega saavad Euroopa esimesed rahvuspargid tänavu 102-aastaseks.

Ka Eesti esimese kaitseala moodustamisest on juba möödas 101 aastat. 14. augustil 1910 sai Artur Toomi eestvõttel teoks Vaika linnukaitseala, mis ühtlasi oli Baltimaade esimene kaitseala. Vaika kaitseala loomist peetakse Eesti looduskaitse alguseks. Praegu jääb see ala Vilsandi rahvuspargi piiresse.

1. jaanuari 2011. aasta seisuga oli riikliku keskkonnaregistri andmetel Eestis kokku 3567 kaitstavat loodusobjekti.

Nüüdseks on Eestis 5 rahvusparki (Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa, Karula), 131 looduskaitse-, 150 maastikukaitse- ja 344 hoiuala, vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 116, 537 parki ja puistut, 1073 püsielupaika, kaitstavaid looduse üksikobjekte (teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega puid, rändrahne, allikaid, paljandeid, maastikuelemente jm) 1197, millest puid on 716 ja rändrahne 367 ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 14.

Kokku moodustab looduskaitsealune ala Eesti territooriumist 18%, kusjuures enim on looduskaitse all Läänemaad (32%) ja kõige vähem Põlvamaad (9%).

Lähemad üritused üle Eesti