RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
28. jaanuar, 2016

Jäljed lumes

Peale tihedat lumesadu ja enne suurt sula võtsin nõuks minna metsa, et vaadata üle mõned tuttavad mägralinnakud. Jälgi ja loomi nägin mitmeid.

Esimeses mägralinnas oli rahulik ja vaikne, polnud ühtegi looma jälge ja enamik uruavasid olid peitunud lume alla. Vaid paar härmas servadega urgu olid lumest pooleldi vabad. Need hingamisavad reedavad, et urud pole tühjad ja keegi siin all hingab.

Teine mägralinnak asus esimesest sajakonna meetri kaugusel. Ime küll, aga ühe uru ees olid näha mägra tegutsemise jäljed. Need pidid olema väga värsked, sest kogu eelmise päeva sadas tihedalt lund. Mäger oli uruesise lume tihedaks tammunud ja võib ette kujutada, kuidas ta istudes käppadega kasukast parasiite kratsis ja selili kõhtu sügas. Loom oli lumevao teinud ka mõne meetri kaugusel kasvava sarapuu põõsani ja surunud koonuga lumme paar auku ning siis urgu tagasi läinud. Uru juurde pandud rajakaamerast selgub, et peale 25. jaanuari pole loom urust nina välja pistnud.


Mäger 25. jaanuaril

Kolmanda mägralinnani jõudmiseks oli vaja sõita mitmeid kilomeetreid väikestel sahkamata metsateedel. Ühe sellise teekese servas magas kuuse all sipelgapesas kult, kes auto mürina peale püsti kargas ja minema lidus.


Kuldi pesa sipelgapesas

Kraavi kaldal põllu servas oli kobras käinud pajuoksi varumas ja jätnud lumme oma laia saba lohistamise jälje.


Kopra sabajälg.

Mägra urgudeni oli sõita jäänud veel paar-kolm kilomeetrit, kui oli näha, et jupike teed on tihedalt jälgi täis tipitud ja teeservas kasvavate mändide tüvesid on kraabitud. Ilvese jäljed! Jahindusspetsialist Jaan Mitt arvas jälgi uurides, et siin võis olla ema kahe pojaga. Rongad paljastasid tõe, miks ilvesed siin pikalt toimetasid ja nii palju jälgi jätsid. Läksin suunas, kus hetk tagasi ronkasid silmasin ja polnudki vaja lumes kaua sumbata, kui suurte kasside toidulaud juba paistis. Teadagi, metskits on ilveste lemmiktoit.


Ilvese toidulaud


Viimane mägralinn asus tihedas ja risuses metsas. Tundus üsna lootusetu ettevõtmisena sellisest kohast üldse midagi leida ja küllap olekski see nii olnud, kui poleks märganud ilvese jälgi. Läksime jälgede järgi ja leidsime ilvese lamamise koha.


Ilves lebanud


Ehk oli see ka varitsemise ja kuulamise koht, sest lamamispaik asuski urgude vahetus läheduses või isegi nende peal. Ilves oli pistnud pea mitmesse urgu ja ühte neist proovinud ka tulutult sisse pressida. Jäljed lumes viitasid, et mägra vaenlane seekord saagini ei jõudnud.


Ilvese jäljed uru ees


Lisa kommentaar

Email again: