RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
25. juuni, 2015

Kategooriaalune ilu

Jätkuvalt jahedate ja tihti pilviste ilmade meeldiv kaasnähtus on kevadiste-varasuviste õitsejate õieilu pikenemine.
Nii võimegi veel jaanipäeval kohata õitsemas üle Eesti hajusalt levinud kaunist kuldkinga, haruldast arukäppa ja mõnevõrra enamlevinud tõmmu käppa.

Ööviiuli nime all tuntud kahelehine ja rohekas käokeel on Põhja- ja Lääne-Eestis oma õitsemist alles alustamas.

Kõik Eesti orhideeliigid on looduskaitse all ja nende igasugune loodusest kogumine keelatud.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)

Kaunis kuldking on II kategooria kaitsealune liik ja kuulub juba 1936. aastast Eesti esimese looduskaitseseadusega kaitsealuste liikide hulka.

Kuldking on kõige suurema õiega orhidee Eestis ja Euroopas ning kuulub koos valge vesiroosi ning kollase võhumõõgaga üldse Eesti suurimate õitega taimede hulka. Ta on äärmiselt dekoratiivse ja iseloomuliku välimusega silmatorkav taim, kelle kollase huule ning pruunide kattelehtedega suured õied meelitavad ühtviisi nii putukaid kui ka kahejalgseid.

Kaunist kuldkinga kohtab hajusalt pea üle terve Eesti, aga enam võib teda õitsemas leida läänepoolses ja Kesk-Eestis.

Kasvamiseks eelistab ta parasniisket poolvarju kuskil puisniidu servas või salu-, laane- või loometsa kaitsvas viljakas pinnases.

Kuldkingale ei meeldi tiheda võsa või metsa turbe alla jäämine ning lageraied. Neil juhtudel jääb poolvarju eelistav liik kiduma ja võib lõpuks hukkuda. Liiga varajane niitmine vaesustab seemnepanka mullas ning kui risoomi pole kogunenud järgmiseks aastaks piisavalt varuaineid, siis ka vähendab taime elujõudu. Ka see viib pikaajalise tegevusena liigi arvukuse alla ja ohustab leiukoha säilimist. Otsest ohtu kujutavad inimesed, kes lähevad labidaga metsa, et kuldking välja kaevata ja oma hoovi tuua. 

Arukäpp (Orchis morio)

Arukäpp on II kategooria kaitsealune liik, mida leidub üksnes Saare- ja Muhumaa lubjastel kuivadel loopealsetel. Arukäpp on tavaliselt ka Eesti kõige varem õitsev orhidee, mille üsna pisike lillakas kogu ilmutab end juba mais.









Tõmmu käpp (
Orchis ustulata)

Tõmmu käpp on II kategooria kaitsealune liik, mida leidub nii mandril kui ka läänesaartel. 

Tõmmu käpp on küll väike, aga sellegipoolest silmatorkav taim – tema puhkemata mustad pungad ja purpursed õiekattelehed on kenaks kontrastiks punasetäpilistele valgetele õiekestele.

Tõmmu käpa haruldus on tingitud tema kasvukohtade nappusest ja kvaliteedist. Tõmmu käpp on vileks konkurentsis püsija. Ta eelistab kuivemaid kasvupaiku ning ei ole varjulemb. 




Ööviiul

Ööviiuli nime all tuntakse Eestis kahte liiki – kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia) ja rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha). 

Ööviiul võlgneb oma populaarsuse paljuski tugevale magusale lõhnale, mis suveöös hämarikuliblikate meelitamiseks tugevneb ja sellega ka kahe- ning neljajalgseid ligi tõmbab.

Tugevalt lõhnab üksnes kahelehine käokeel; rohekal käokeelel lõhn peaaegu puudub. Rohekas käokeel on oma lõhnavast kaaslasest ka märksa rohmakama välimusega ning ei hiilga sellise graatsiaga nagu kahelehine käokeel.

Kahe liigi kindlaks eristamiseks tuleb aga pilk heita õie ehitusele – kahelehise käokeele tolmupead on sirgelt kõrvuti, aga roheka käokeele tolmupead hoiavad ülevalt kokku ja all teineteisest eemale.

Käokeelte leiukohti mõjutab nii hooletult metsa majandav ja lilli korjav inimene kui ka metssigade kõrge arvukus, mis paljudele orhideeliikidele karuteene teeb.

Lisa kommentaar

Email again: