RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
07. september, 2015

Mägrakodu resümee

Mägrakaamera selleks korraks lõpetas. Kadi ja Tõnise tegemised mägramaja juures jäävad kuni kevadeni saladuseks, kuid kindlasti võime tuttavaid loomakesi aeg-ajalt kaamera vahendusel kohata mägrakodu naabruses asuval hirveplatsil.

Neli kuud mägrakaamerat pakkus mõndagi põnevat nende loomade käitumise kohta. Suur ootus ja lootus näha mägrapoegi mängimas ja läbi suve suureks sirgumas siiski ei täitunud.  See-eest saime näha, kuidas emasloom hoolega vana pesamaterjali-pinnast urust välja kaapis ja värske materjali lõugade ning esikäppade abil tagurpidi liikudes urgu tassis. Pisut koomilisena võis paista loomade teineteiselt hellalt ja hoolitsevalt kirpude otsimine ning oma kõhu sügamine nii, et tasakaal kaduma kippus.

Tähelepanuväärne sündmus toimus 25. juunil, kui mägrapaar “otse-eetris” paaritus (videot saab vaadata 26. juuni loodusblogi postitusest). Mäkrade vaevanägemise juures oli ennekuulmatu-nägemata see, et paaritumine kestis järjepanu poolteist tundi. Ainuüksi see dokumenteeritud tegevus peaks ju tuleval kevadel vilja kandma.

Saime otsustada, et teadmine mäkradest kui hämariku ja ööloomadest kuulub rohkem käibetõdede hulka. Tuttavat mägrapaari võis lisaks videvikule ja öötundidele näha linnaku juures toimetamas ka hommikul, keskpäeval ja varasel õhtul. Ja ega siis mägrad oma maja ümber üksi toimeta – “külas” elavad teisedki. Hirved paistavad olevat kõige lähemad naabrid. Nende magamisasemeid võis näha 20–30 m kaugusel mägralinnakust.

Mägrakaamera videostriimi edastas mobiilimastide kaudu Teetormaja ja vaatajatele muutis nähtavaks EENet. Aitäh!


Hirved mägramaja katusel


Kährikud on käinud regulaarselt uurimas, ega omanikud pole oma kodu ripakile jätnud. Mõte võimalusest ise talveks sisse kolida võib ju looma peas tiksuda küll.







Metssead on siin sagedasemad külalised, alati ei esine nad kaamera ees, kuid nende matsutamist on olnud kuulda ka otse kaamera all. Metssigade tõngumise jälgi leidub mägralinna jalamil.









Metskits on ka siit läbi astunud, nemad on õhtuhämaruses sageli siit kilomeetri kaugusel asuval põllul rohtu söömas.







Teame varemast, et metsnugis on “siitkandi mehi”, sest möödunud sügisel sai näha, kuidas ta hirveplatsilt suure õuna virutas ja plagama pani

Põdra tee on läinud tavaliselt teistpoolt mägraküngast, seekord aga kaamera eest.

Lisa kommentaar

Email again: