RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
21. august, 2016

Mets-õunapuu

Kui pilk loodusesse heita, siis kindel see, et vihategemise aeg on selleks aastaks möödas ja sügis lähenemas.

Kolletuma hakkavate kaskede kõrval märkab sügise saabudes jälle ka toomingaid, mis vargsi juba pruune ja kirjusid lehti poetavad - suvel kaob see üks esimesi kevadekuulutajaid-õitsejaid kuidagi lopsakasse rohelusse ära.



Väljaspool koduaeda kasvavate õunapuudega on sarnane lugu - kevadeti jääb teeperve, prahipaika või mahajäetud talukohta ilmestav roosa-valge õiepilv ikka silma aga järgmine kord märkab seda alles siis kui puud on eriilmeliste õunapabulatega kaetud.

 

Mets-õunapuud (Malus sylvestris) on neist vähesed - enamik on aed-õunapuu (Malus domesticus) metsistunud isendid, mis ühel või teisel moel koduaiast loodusesse jalutama läinud.

Kui kunagi on mets-õunapuu levinud üle terve Eesti, siis nüüd kohtame looduses peaasjalikult aed-õunapuu metsistunud seemikuid, mets-õunapuu on looduskaitse all. Lisaks seemnest tärganud metsistunud aed-õunapuule leiab üle terve Eesti mahajäetud õunaaedu tähistamas kunagisi talukohti.

Veel võib mõnel pool looduses aed-õunapuud kohata ka alleepuuna, mis on meenutus sõjajärgses Eestis levinud Lääne-Euroopast imporditud puuviljakasvatusviisist.

 

Mets-õunapuu peamised kasvukohad asuvad täna Lääne-Eesti saartel aga üksikuid märkimisväärseid isendeid leiab ka mandrilt.

Õunaajal on kahel liigil lihtsam vahet teha kui muidu, sest ka metsistunud aed-õunapuu viljad säilitavad mingilgi määral oma sordiomase välimuse ja maitse ning sünnivad süüa aga mets-õunapuu viljad on pisikesed, kõvad, rohelised ja vihad.

Muidu on võimalik üht liiki teisest eristada lehtede ja võrsete järgi, sest mets-õunapuul on need paljad, aed-õunapuul aga karvased.

Ent vanade väärikate õunapuude liigi määramine võib vaatamata sellele osutuda keeruliseks, sest neil kipuvad esinema mõlemale liigile viitavad tunnused.  

Tänavuse rikkaliku õunasaagi üle rõõmustavad ühtviisi nii kahe- kui neljajalgsed, sest magusat ja mahlast toidulauatäiendust hindavad nii inimesed kui ka kiskjad-sõralised, keda võib sügiseti õunapuude all sagimas kohata.

Oti metsõunapuu


Seda, kas Oti õunapuu on mets- või metsitunud aed-õunapuu, pole kindlaks tehtud - suurte, ent vihade, viljade järgi võiks ju viimast oletada aga puu lehed ning võrsed on karvadeta nagu mets-õunapuul.

Üks on aga kindel, et tegu on ühe suurima õunapuuga Eestis, mille tüve ümbermõõt on umbes neli ja pool meetrit ning kõrgust pea 13 meetrit.


Oti metsõunapuu






Kommentaarid

19 .aprill, 2017
fgfg
gfgfgfgfg

Lisa kommentaar

Email again: