RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
10. november, 2017

Taastamisraied Sookuningal on lõpusirgel

Käsil on Sookuninga raba ja seda ümbritsevate märgade metsade taastamine. 

Taastamisala hõlmab ca 450 hektarit märga ja mitmekesist loodusmaastikku. Siin leidub erineva turba paksusega soid (peamiselt rabad) ja soometsi, kuivenduse järel kujunenud kõdusoometsi ja gleimuldadel levivaid soostuvaid metsi. Tähelepanuväärne ongi, et Sookuninga raba puhul taastame kraavivõrgustiku sulgemisega ühe tervikliku sookompleksi selle tuumikuks oleva raba ja ümbritsevate märgade metsadega.

Taastamisala piir on tähistatud punasega

Kokku suletakse alal kraave 28 km. Kraavi mulde tagasitäitmise kõrval ehitame kraavidele vee tõkestamiseks 286 paisu. Kaevetööd ootavad hetkel raietööde taga.

Taastamisplaanide koostamisel piiritlesin kokku viis ala, mille puhul pidasin vajalikuks kujundada raietega puistute struktuuri oodatavale kooslusele sarnasemaks. Enamjaolt tähendab see kuivenduse tulemusena kujunenud tiheda kuuse 2. rinde ja alusmetsa raiet ja tihenenud männikute harvendamist. Lagedaid sookooslusi me Sookuningal ei kujunda. Raiete kogupindala on 26 ha ja need paiknevad taastamisala erinevates piirkondades.

Raietega alustati septembri alguses. Tänavune sügis on kuidagi eriti märg olnud. Kahjuks sattusid kõige sadude rohkem aeg ja raietööd kokku ja kohe ilmnesid ka probleemid pinnase kandevõimega. Rööpad kippusid tekkima juba harvesteri järel, mistõttu tuli nuputada, kuidas korraldada puidu kokkuvedu soo pinda võimalikult vähe kahjustades. Töömehi julgustati rataste alla panema ka valmis lõigatud sortimenti, kui puude ladvaosast tehtud padi väheks jääb. Peaasi, et masinad läbi ei vajuks. Kohtades, kus juba harvesterile pinnase kandevõime probleeme valmistas, puidu järele ei mindagi.

Sajud ei lakanud ja nii toodi kokkuveoks kohale kummilintidel eritehnika, mille stiilinäitega võite tutvuda lisatud klipist. Teisi kokkuveotraktoreid Sookuningal enam ei näe.

Raielankide pilt vastab üldjoontes oodatule. Säilitatavate puude valikul teatakse juba, et looduskaitsjad eelistavad puurindes näha eelkõige vanu ja jändrikke mände. Harvendusjärgse puistu tihedusega on kohati probleeme. Raiebrigaad jätab reeglina püsti soovitud piirmäärast rohkem puid. Oleme puistute tiheduse osas andnud ette rinnaspindala vahemiku 16-18, mida harvesteri operaator saab kabiinist välja astudes hõlpsasti üle mõõta. Reeglina on relaskoobi lugem harvendamise järgselt aga pisut üle 20. Puistu struktuuri mõttes on pilt hea ja puistutel on täitsa tüüpiline siirdesoometsade ilme, aga kuna puud on sageli vanad ja domineerivate mändide diameeter kuivenduse järel tublisti suurenenud, jookseb rinnaspindala kiiresti täis. Kordamise mõttes olgu märgitud, et harvendamise eesmärgiks soode taastamisel on struktuuri kujundamise kõrval transpiratsiooni kadude ja võraspeetuse vähendamine. Võraspeetuse all peetakse silmas seda hulka sademetest, mis peetakse kinni puude võras ja mis maapinnale ei jõuagi.

Hea on näha, et majandusmetsades kujunenud käekiri on hakanud muutuma ka surnud puude säilitamise osas. Vanu tüükaid ei raiuta ja nende säilitamise huvides ei lõigata nende lähemas naabruses kasvavaid eluspuid. See praktika on kindlasti kaitsealadel looduskaitsjate poolt tellitavate raiete eripära, mis vajas ehk harjumist.




Näiteid raiejärgsest metsast. Varem oli siin oluliselt pimedam. Kuuske palju sees. Kaske ei raiu me ei alusmetsas ega puurindes.

Vasakpoolne rööpas jälg on paha, parempoolne rööpata jälg okei.

Lisa kommentaar

Email again: