RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
18. september, 2015

Väike suur kanjon

Rõuge ürgoru matkaraja ühes otsas on Ööbikuorg, sünkjas Rõuge Suurjärv ning puristavad vesioinad Tindiorus; raja teisest otsast leiame aga Hinni kanjoni.

Juba varsti, kui puude okstel on veel veidi värvilisi lehti, muutub kanjon eriti kauniks ja igas sopis hästi vaadeldavaks. Seejärel on parim aeg külastamiseks enne kevadet, kui lehed hiirekõrvus.

Võrreldes oma suure nimekaimuga seitsme maa ja mere taga (nt Grand Canyon) on meie väike loodusime pisike, kuid Eesti mastaabis suur ja unikaalne.

Hinni kanjon.







Hinni kanjon on 15-20 m sügavune ja umbes 200 m pikkune sälkorg, kus paljanduvad Devoni ajastu Gauja lademe alumise osa Sietani kihistiku liivakivid. Eestis on ainult siin võimalik vaadata selle ajastu lademe kõige paremini eksponeerunud liivakivipaljandit.

Kanjonisse laskudes on selle laius ülesvoolu 6-10 m, mis kitseneb kuni 3 m laiuseks ja kitsamaks, lumma lisavad kanjonile langenud puud.

Kanjoni põhjas voolab kiirevooluline Enni oja, mis suubub lähedasse Kahrila järve.

Kanjonis on vaikne, hämar ja jahe ning matkajale võib esmapilgul tunduda, et ta on kõrgete liivakivimüüride vahel ihuüksi. Võttes aega vaikselt seista, kuulata ja jälgida, mõistame, et selles orus on ka elanikud. Kanjoni nõlvadel ja põhjal võib silmata krõbistavaid pisinärilisi ja karihiiri, kallastel rebast-jänest, üle langenud puude tõttavaid oravaid, veel võib kuulda sel kevadel sündinud noorte väike-lehelindude kevadiselt kostuvaid hääleharjutusi. Siin esineb liivakivitaimestiku kasvukohatüüp, kus peamiselt liivakivipaljanditel kasvavad mitmed haruldased samblaliigid.

Hinni allikas

Kanjonikülastuse lõpetuseks tasub end kosutada tillukesel allikal, millele on omistatud noorendavat ja ravivat toimet. Mine sa tea, sest Hinni kanjoni suurt venda Ameerikas pidasid kohalikud põlisrahvad pühaks.

Hinni kanjon.







Kanjonid – nii suured kui väiksed, nii meil kui mujal – on tiivustanud inimesi jalustrabavat kunsti looma, aga kahjuks on kanjoni seintele end abitute kritseldustega jäädvustanud kaaskodanikud, kes ilmselt sel viisil surematuse poole pürgivad. Ole sina kena ja ära tee nii, sest mitte kedagi ei huvita see, et just sina siin käisid.


Kommentaarid

12 .oktoober, 2015
Jaanus
Väga ilus ning looduslik. Aga kus selline ilus koht ka asub?

Lisa kommentaar

Email again: