Okaspuud ja -põõsad 2017


Liigi nimetus Kirjeldus
K - kõrgus
L - laius
Istiku tüüp ko- konteinertaim mp- mullapalliga taim
Istiku kõrgus
või võra läbimõõt d (cm)
Hind
koos
k/m-ga
()
 Ebaküpress, mägi-

Chamaecyparis pisifera 'Filifera Aurea'
 ko  15-20 9,00
 'Filifera Nana'  ko 20-30 9,00 
 Ebatsuuga, harilik
Pseudotsuga menziesii
  ko 20-30 7,00
Elupuu, harilik
Thuja occidentalis






`Brabant`
K: 2-3 (10) m. Tumerohelised okkad. Kiirekasvuline. Sobib hästi pügatud hekiks. Istutada 2-3 taime/jm. Päike, poolvari. Viljakad mullad.
ko 25-30   5,00
 
`Danica`
K: ja L: 0,8-1 m. Keravorm. Okkad erkrohelised. Päike või poolvari. Parasiinske muld. ko 10-15   7,00
 'Golden Brabant'   ko  30-40 
 'Golden Globe' ko  20-30  7,00
`Plicata Dumosa`
K: 1,6-2 m, L: 0,6-1,2 m. Alt laieneva, ülalt püramiidja kujuga. Okkad rohelised. Päike või poolvari. Parasniiske muld. ko 15-20   7,00
`Recurva Nana`
K: 0,5-1,5 m. Nooremana kerajas, vanemas eas koonusjas. Oksad püstised või laiuvad, kaardus tippudega, võrsed keerdus, talvel kergelt pruunid. ko 20-30   7,00
`Semperaurea`
K: kuni 6 m, L: 2,5 m. Laimunajas puu. Võrsed kuldkollaste tippudega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Päike või poolvari. Kardab põuda. ko 40-60   7,00
`Smaragd`
K: 5-8 m, L: 1,5 m. Koonusjas puu. Alaosas hästi tihe. Säravrohelised püstised võrsed. Päike, poolvari. Mullastiku suhtes vähenõudlik, ei talu põuda. ko 20-40  8,00




 
 'Tiny Tim'K: 0,6-0,8 m ja L: 0,6-0,8 m. Kääbusjas keravorm. Päike, poolvari. Leplik mullastiku suhtes. Ei talu põuda. ko  15-20   9,00
Jugapuu, harilik 
Taxus baccata




                            `David`
K: 1-1,5 m ja L: 0,4 m. Tihe, aeglasekasvuline, sammasjas vorm. Okkad kirjud, kollakasrohelised.
ko
10-15
  7,00
                           `Erecta` K: ja L: 1,5-2 m. Püstise kasvuga tihe põõsas. Tumerohelised okkad. Sobib varjuline kasvukoht. Parasniisked viljakad mullad. mp 30-50 25,00
mp 50-70 35,00
mp 70-120 40,00
Jugapuu, värd-
Taxus media
`Hillii`
K: 1-1,3 (2) m, L: 0,5-0,7 (1) m. Koonusjas, lühikesed oksad paiknevad tihedalt. Okkad tumerohelised, isastaim, ei vilju. Poolvari, vari. Parasniiske viljakas muld. ko 15-20
  9,00 
`Hicksii`
K: 1-1,5 (2) m, L: 0,5-1,5 m. Püstine, suhteliselt kiirekasvuline põõsas. Viljad punased, seeme mürgine. Päike, poolvari. Viljakas parasniiske muld. ko 10-15   7,00


ko
20-30
  9,00
Kadakas, harilik
Juniperus communis
20-30
`Repanda`
K: 0,4 m, L: 2 m. Pinnakattetaim. Okkad tumerohelised, pehmed. Päikseline kasvukoht. Mullastiku suhtes vähenõudlik. ko d 20-30   9,00
Kadakas, kalju- `Blue Arrow`
Juniperus scopulorum
K: 2-3 m, L: 0,7-1 m. Sinakashall sammasvorm. Päike. Kergemad aiamullad. Talub hästi kärpimist. ko   20-30   9,00
Kadakas, keskmine
Juniperus x media
`Hetzii`
K: 1-1,5 m, L: 1,5-2 m. Laiuv kiirekasvuline põõsas. Hallikasroheline. Päike. Kergemad aiamullad. Talub hästi kärpimist. ko d 30-40   9,00


ko
d 40-50 12,00
`Mint Julep`
K: 1-1,5 m, L: 1,5-2 m. Laiuv kiirekasvuline põõsas. Roheline. Päike, poolvari. Leplik mullastiku suhtes. Talub hästi kärpimist. ko d 30-40   7,00
`Old Gold`
K: 0,8-1 m, L: 1,2-2 m. Laiuv põõsas, noored kasvud kollased. Päike, poolvari. Leplik mullastiku suhtes. Talub hästi kärpimist. ko d 20-30   7,00
`Pfitzeriana Aurea`
K: 1 m, L: 2 m. Madal ja laiuv vorm. Noorte võrsete tipud kuldkollased. Eelistab päikselist kasvukohta. ko d 20-30
  7,00
`Pfitzeriana`
K: 1 m, L: 2 m. Madal ja laiuv vorm. Eelistab päikselist kasvukohta. ko
d 30-40
  7,00
Kadakas, roomav
Juniperus horizontalis
`Andorra Compacta`

ko d 20-30   9,00
                          `Wiltonii`
K: 0,15-0,25 m  ja L: 1,5-2 m, hea pinnakattesort. Okkad sinakasrohelised.Eelistab päikselist kasvukohta. Kergemad vettläbilaskvad mullad.ko
d 20-30
  9,00
Kadakas, sabiina
Juniperus sabina
 
K: 1-2 m, L: 2-3 m. Lamanduvate okste ja tõusvate võrsetega laiuv põõsas. Päikseline kasvukoht. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Talub hästi põuda. Kogu taim on mürgine!
ko
d 30-40
  9,00
`Tamaricifolia`
K: 0,7-1 m, L: 1,5-2 m. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Päike, poolvari. Laiuvate okstega sinakasroheline põõsas. ko d 15-20   9,00
 Kuusk, harilik
 Picea abies
K: 15-40m, L 3-5 m. Võra on kitsaskoonusjas, oksad horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel rippuvad, vabalt kasvavatel puudel algavad maapinna lähedalt. Koor noores eas sile. Okkad u 1,3-2,5 cm pikad, tumerohelised. Viljakas muld, ei talu põuda.ko 40-60  2,50
`Aurea`
K: 10 m, L: 2 m. Noorte võrsete okkad erekollased, suvel muutuvad heleroheliseks. Päikseline ja poolvarjuline kasvukoht. ko 40-60  15,00
`Barryi`
K: 1,5-2 m, L: 1-1,5 m. Tihe laikoonilise kujuga põõsas. Tumeroheline okas ja dekoratiivne pung. Päikseline, poolvarjuline kasvukoht. Talub halvasti põuda. ko 40-60  15,00
ko 20-30 15,00
mp 50-70 30,00
mp 70-100 35,00
mp 100-120 40,00
mp 120-150 45,00
`Cranstonii`
K: 10-15 m, L: 6-8 m. Väheharunenud, hõredate okastega. Okkad tumerohelised. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht ko 100-150
( seemik )
 7,00


ko
20-40
 7,00
ko 100-150 15,00


ko
160-200
20,00
mp 170-200 45,00
mp 200-250 65,00
mp 250-300 70,00
`Cupressina`
K: 15-20 m, L: 1-2 m. Kitsakoonusja võraga puu. Okkad sinakasrohelised. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ko 40-80 10,00
 
ko 80-100 15,00
mp 350-400 80,00
`Frohburg`
K: 3 m, L: kuni 2 m. Leinavorm. Püstise tüve, rippuvate okstega põõsas. Jämedad läikivad okkad. ko 80-100  20,00
ko 80-120  20,00
mp 150-200  45,00
mp 200-250  65,00
`Luua`
K: 1,5-2 (2,5) m, L: 1-1,5 m. Laikoonusjas tihe kuusk. Ilus tumeroheline okas. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ko
20-40 15,00
`Luua Pärl`
K:1,5 m ,L: 1,0 m,  Laikoonusjas tihe kuusk. Ilus heleroheline okas. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ko 20-40 20,00
'Pumila Glauca'
K: 30-40 cm. L: 1m. Laiuv kuusevorm. Kasvab hästi päikese käes ja poolvarjus.
ko
d 20-40
15,00
                  `Põhjarannik`
K: 2-3m, L: 2m. Aeglasekasvuline koonusjas kuusevorm. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ko
30-40
15,00
                 `Tabulaformis`
K: 1 m ja L: 2 m. Laudkuusk. Heleroheliste okastega, ühes tasapinnas horisontaalselt laiuva kujuga, meenutab madalat lauda.
ko
30-40
15,00
Kuusk, kanada
Picea glauca
K: 15-25 m, L: 3-4 m. Kitsaskoonusja võraga puu, okkad sinakasrohelised. Päike, poolvari. Mulla suhtes vähenõudlik. ko
40-60
 4,00
`Conica`
K: 2-2,5 m, L: 1,2 m. Korrapäraselt koonusjas. Okkad lühikesed, ererohelised. Aeglasekasvuline.  Vähenõudlik mullastiku suhtes. Varjutada kevadel. ko 10-15  7,00
Kuusk, must
Picea mariana
K: 12 m. Kitsa koonilise võra ja tume- kuni sinakasroheliste okastega puu. ko
 50-70   4,00
mp 180-200 45,00


mp
180-250
65,00


mp
250-300
75,00
Kuusk, serbia
Picea omorika
K: 15-25 m, L: 3-4 m. Kitsaskoonusja võraga puu. Okkad pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Päike, poolvari. Mulla suhtes vähenõudlik. ko 20-40   5,00


ko
40-80
  7,00
mp 80-120 30,00
mp 120-160 45,00
mp 160-200 55,00
mp 200-240 70,00
mp 260-300 75,00
Kuusk, siberi
Picea obovata var. caerulea
K: 15-25 m, L: 3-4 m. Sarnaneb harilikule kuusele, kuid lühemad okkad ja väiksemad käbid. Päike, poolvari. Eelistab huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. mp 180-250 65,00
Kuusk, torkav hõbedane vorm `Argentea`
Picea pungens
K: 15 m, L: 4 m. Koonusjas kuusk. Okkad sinakashõbedased, tugevad ja teravad. Päikseline kasvukoht. Sobivad parasniisked mullad. ko 30-40  7,00
Lehis, ameerika
Larix laricina
K: 15-25 m ja L: 8-10 m. Suvehaljas puu. Võra kooniline, võrsed kollakas- kuni punakaspruunid. Meil kohatavatest lehiseliikidest kõige väiksemate käbidega. Kiirekasvuline. Päikseline kasvukoht, viljakad mullad. ko
50-60
7,00
Lehis, liigid
Larix sp.
K: 30-40 m, L: 10-15 m. Suvehaljas puu.  Eriti dekoratiivne kevadel pungade puhkemise ajal. Päikseline kasvukoht. ko 60-80  9,00
Mänd, harilik
Pinus sylvestris                      
K: 30 m, L: 10-15 m. Valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik. ko 50-60 4,00
Mänd, mägi-
Pinus mugo
K: 4-5 m, L: 4-5 m. Kaarjate okstega laiusesse ja kõrgusesse kasvav põõsas. Valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik. ko 20-40  10,00
mp 45-80 45,00
mp 80-120 60,00
Mänd, siberi seeder-
Pinus cembra spp. sibirica
K: 15 m, L: 4 m. Võra munajas, okkad pealt rohelised, alt sinakad. Valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik. ko
30-40
15,00


mp
80-120
50,00
Mänd, keerd-
Pinus contorta
K: 15-25 m. Võra on suhteliselt kitsas ja tihe. Okkad on 2-kaupa kimbus, kollakas- või tumerohelised ja nõrgalt keerdus. Käbid on helepruunid, käbi soomus lõpeb torkivterava ogaga. Valgusenõudlik. Mullastiku ja niiskuse on suhtes vähenõudlik. ko
40-60
 7,00
Mänd, rumeelia
Pinus peuce
K: 15-20 m. Okkad 5-12 cm pikkused, hallikasrohelised. Käbid silinderjad, 6-15 cm pikkused, nõrgalt kõverdunud ja väga vaigused ning kollakaspruuni värvusega. .  Päike, poolvari. Mullastiku suhtes vähenõudlik. mp
140-160
50,00


mp
160-180
50,00
Mänd, kääbus seeder-
Pinus pumila
K: 3-6m. Aeglasekasvuline. Juurekaelalt hargnev põõsasjas mänd. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Päike, poolvari. 
ko
15-20
7,00
Nulg, liigid
Abies sp
K: 20-30 m, L: 5-6 m. Päikseline, poolvarjuline kasvukoht. ko 40-60 12,00
mp 80-120 40,00
mp 120-150 50,00
  mp150-20060,00


mp
200-250
70,00


mp
250-300
90,00
Nulg, mandžuuria
Abies holophylla
K: 15-20 m, L: 5-6 m. Säilitab hästi tiheda võra. Võra laikoonusjas.  Okkad terava tipuga. Päike, poolvari. Mullastiku suhtes vähenõudlik. ko 20-30 12,00
Nulg, siberi
Abies sibirica
K: kuni 30 m. Okkad pealt tumerohelised, alt hallikasvalkjad. Poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht. ko 20-40  12,00
Nulg, jaapani
Abies veitchii
K: 15-20 m, L: 5-6 m. Võra laikoonusjas. Dekoratiivne tänu alt valgetele okastele. Päike, poolvari. Mullastiku suhtes vähenõudlik. ko
30-60
12,00