Laantest lagedateni – see on loodusblogi, mis saab olla abiliseks ja ehk ka innustajaks märgata rohkem enda ümber looduses kulgevat ning ise sinna sagedamini minna. Siin leiavad kajastust värsked, praegu looduses toimuvad sündmused. Blogis toimuvad ülevaated RMK Saaremaal paikneva reaalajas pilti edastava looduskaamera ees end näidanud loomaliikidest ja teavet neist endist. Praegu peamiselt hirvede tegevust jälgivast hirvekaamerast võib sobival ajal saada mäkrade tegemisi edastav mägrakaamera. Sedagi saame näha. Läbi foto- ja videoreportaazide saab  tutvuda loodusradadega, üksikobjektidega ja muude põnevate kohtadega ning sooloesinejatega – olgu nad siis taimed, loomad või inimesed. 

Tiit Hunt Zooloog ja loodusfotograaf 
12. jaanuar 2015

Aasta lind hiireviu

Hiireviu (Buteo buteo) on Eesti selle aasta lind ja kogu Euroopas arvukaim röövlind.
Tumepruunid heleda rinnakraega ronga suurused linnud, kes teede ääres elektripostidel, üksikutel põllupuudel või heinapallidel istuvad, ongi enamasti hiireviud. Külade lähedased mosaiiksed maastikud, kus põllulapid vahelduvad metsatukkadega, on hiireviude sobivaimad pesitsus- ja toitumispaigad.

Nüüd, talvel, hiireviud iga kümnenda posti otsas muidugi ei istu. Rändlinnuna on suurem osa neist lennanud talve veetma Vahemere äärde või Aafrikasse. Tagasi jõuavad hiireviud juba veebruari viimastel või märtsi esimestel päevadel. Osa meie viusid jäävad siia siiski ka talvituma ning neile lisanduvad põhjapoolsematest piirkondadest rändel olevaid linde, kes võivad siin piisavalt toitu leides peatuda kevadeni. Talvituvaid viusid kohtame sagedamini saartel ja Lääne-Eestis. 

Õhukese lumikattega põldudel peab viu hiirejahti. Põhupalli otsas või mõnes muus kõrgemas kohas võib ta kannatlikult tundide kaupa oodata oma saaki, et sellele peale liuelda ja sealsamas ta teravate küüniste haardes nahka pista. Talvisel toiduvaesel ajal teeb viul elu hõlpsamaks leitud suurema looma korjus, kus ta jagab toidulauda kotkaste, ronkade, vareste ja harakate, ehk ka rebaste ja kährikutega.

Juba 21. korda alates 1995. aastast on Eesti ornitoloogiaühing valinud projekti “Aasta lind” raames aasta linnu, 2015. aasta linnuks valiti viu. Eestis esineb kolme liiki viusid, kellest kaks – hiireviu (6000-7000 paari) ja herilaseviu (ca 1000 paari) on meil pesitsejad. Karvasjalg-viu ehk taliviu satub meile vaid kevad- ja sügisrändel ning kuni sadakond võib neist jääda siia ka talvituma.


Varasematel aastatel on aasta linnuks olnud:

1995rukkirääk

1996suurkoovitaja

1997sookurg

1998must-toonekurg

1999kirjurähn

2000suitsupääsuke

2001kiivitaja

2002varblane

2003harakas

2004valge-toonekurg

2005kanakull

2006hänilane

2007luik

2008teder

2009kodukakk

2010punaselg-õgija ja hallõgija

2011suitsupääsuke

2012tüll (liivatüll ja väiketüll)

2013nurmkana ehk põldpüü

2014jäälind

2015viu (hiireviu, herilaseviu ja karvasjalg-viu)

Lisa kommentaar

Email again: