Jahimehed korvavad ulukikahjud metsa istutades  09.02

Eelmine aasta oli esimene peale 2013. aasta jahiseaduse vastuvõtmist, mil ulukikahjudega seotud regulatsioonid täies mahus rakendusid. Jahipiirkondade kasutajatel tuleb maa omanikule hüvitada oluliste ulukikahjude likvideerimiseks tehtavad kulutused.

RMK jahinduse peaspetsialisti Kalev Männiste sõnul registreeriti mullu riigimetsas olulisi ulukikahjustusi 314 hektaril. „See on kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem, valdavalt on tegu korduvate ja vanemate kahjustustega,“ selgitas Männiste.  Uuesti uuendamist või täiendamist vajab 18 hektarit värske ja olulise kahjustusega metsaalasid. Vastavalt kokkuleppele jahiühendustega ei esita RMK jahimeestele rahalisi kahjunõudeid, vaid jahimehed tulevad kevadel kahjustuskohtadesse uut metsa istutama.

Metsakultuurides ja noorendikes domineerisid 2014. aastal kahjustatud puuliikidest haab (50%) ja mänd (45%). Haabade kahjustusi oli pindalaliselt enim Tartu- ja Virumaal, mände kahjustati enim Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaal. 90% juhtudest oli kahjustajaks põder.

2014. aastal tehti Kalev Männiste sõnul oluline edasiminek seoses koprakahjustustega metsamaal. „Likvideerisime üle 50 vana koprakahjustuse koha, sel aastal plaanime korda teha veel 34 kohta,“ nimetas Männiste. RMK raiub puhtaks kraavitrassid ja kõrvaldab  voolutakistused, jahimeeste ülesandeks on kobraste küttimine ja järelevalve, et uusi paisutusi ei tekiks. „Jahimehed mõistavad õiguste, vastutuse ja kohustuste tasakaalu,“ hindab Kalev Männiste mullust koostööd jahimeestega heaks.