Maakasutus

Maakasutuse tegevusvaldkond kannab hoolt selle eest, et iga RMK maatükk leiaks kasutust kõige targemal moel.  

Tegevusvaldkond koosneb neljast üksusest:

  • maakasutusosakond
  • metsaparandusosakond
  • maakorraldustalitus
  • jahindustalitus 

Maakasutusosakond määrab igale RMK hallatavale maatükile kasutuseesmärgi. See võib olla metsamajanduslik, looduskaitseline, puhkemajanduslik või midagi sellist, mida saab tagada maad välja rentides. RMK rendib maad välja näiteks poollooduslike koosluste hooldamiseks, põlluharimiseks, roo varumiseks, tervise- või ATV-radade tegemiseks.  

Maakasutusosakonda kuulub 18 metskonda üle Eesti – üks igas maakonnas, v.a Pärnumaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal, kus metskondi on kaks. Maakasutusosakonna ülesandeks on määratleda metsad, mida majandades tuleb arvestada kõrgendatud avaliku huviga (nt asulalähedased metsad). Sellistel aladel tuleb kohaliku kogukonnaga tavalisest põhjalikumalt suhelda ja ulatuslikum uuendusraie nendega kooskõlastada. RMK esindaja kohaliku kogukonna jaoks on metsaülem.  

Metsaparandusosakonnal on ülevaade selle kohta, milline on RMK metsateede ja metsakuivendussüsteemide olukord. Kui neid on vaja ehitada, rekonstrueerida või uuendada, valmistab osakond ette vajalikud projektid ning annab need üle metsaparandustalitusele (metsamajanduse tegevusvaldkond), kes viib tööd ellu. Suurema keskkonnamõjuga tegevuste jaoks koostatakse keskkonnamõju analüüse ja tellitakse eksperthinnanguid.  

Maakorraldustalitus teeb RMK maadega seotud vajalikud maakorraldustoimingud. Lisanduv maa kantakse maakatastrisse ja kasutusotstarbest lähtuvalt jagatakse katastriüksusi osadeks. 

Jahindustalitus koordineerib RMK metsamaa jahinduslikku kasutamist ning korraldab jahilubade enampakkumisi kolmes RMK hallatavas jahipiirkonnas: Kilingi-Nõmmel, Väätsal ja Kuressaares.