Märgalade päeva õpilaskonverents 23.02
Alates 2003 aastast, mil Lõuna-Läänemaa koolid ja Matsalu rahvuspark istusid üheskoos ümarlauas ja arutasid loodushariduse arendamise võimalusi on üheks ümarlaua väljundiks olnud õpilaskonverents.
Igal aastal kuulutatakse Rahvusvahelisel Ramsari märgalade kodulehel välja aasta teema. Üle terve maailma toimuvad aasta jooksul erinevad üritused ja üks oluline päev, mida paljudes kohtades tähistatakse on 2. veebruar - 1971. aastal võeti Iraanis Ramsari väikelinnas vastu rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade ehk Ramsari konventsioon.
Konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ning esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eestis on 10 Ramsari nimistusse kantud märgala.
Matsalu õpilaskonverentsi eesmärk on juhtida õpilaste tähelepanu keskkonnaprobleemidele, julgustada neid arutlema olulistel teemadel nii Eesti kui maailma mastaabis, tegema uurimustöid ning valmistama ette ettekandeid. Samuti arendada õpilaste esinemisoskust.
Igal aastal saadetakse koolidele laiali üleskutse uurimustööde teemadega, mis lähtuvad alati rahvusvahelisest teemast, kuid alati on välja pakutud mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas teemat käsitleda nii, et oleks seotud ka Matsalu ja Eesti looduses toimuv.
Algklasside õpilased on valmistanud postreid ning neid oma ettekannetes tutvustanud, vanemad astmed on koostanud uurimustöid ja tutvustanud neid arvutiesitlustena. Ühel aastal tutvustas Metsküla algkool ka õpilaste enda koostatud märgalade kodulehekülge.
Käesoleva aasta teema on – "Hoolitsus märgalade eest - vastus kliimamuutusele" (Caring for wetlands - an answer to climate change). Samuti on 2010 aasta kuulutatud bioloogilise mitmekesisuse aastaks.
Konverents algas avasõnadega RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusjuhilt Marju Pajumetsalt ja Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhilt Kaja Lotmanilt.
Peale seda alustas ettekandega soodest ning rannikumärgaladest ja kliimamuutustest Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi teadur Hannes Tõnisson. Ettekande käigus vaadati väga huvitavat ja põhjalikku filmi „Kuidas sood paistavad inimesele“. Ettekande käigus tutvustati soode taastamisvõimalusi peale majandamist, huvitavaid rannikumärgalade uurimismeetodeid, uurimistulemusi ja palju muud.
Järgmisena vaadati intrigeerivat lühifilmi „Raport. Roheline Eesti“, mis tutvustas energiaprobleeme, käsitledes tuumaenergia ja taastuvenergia plusse ja miinuseid, Eesti valikuid ja võimalusi. Filmi tegemist tutvustas ja vestlusringi juhendas bioloog Silvia Lotman.
Peale väikest kohvi- ja teepausi jätkus konverents õpilaste ettekannetega.
Õpilased olid oma uurimustöid teostanud eelnevate ettekannetega sarnastel teemadel. Käsitleti soode teemat põhjalikult ja illustreerivalt; esitleti pilliroogu, kui biokütust; hoovuste mõju kliimale; energia säästmise võimalusi jpm.
Ettekandeid tegid õpilased Lihula Gümnaasiumist ja Metsküla algkoolist, konverentsil osalesid veel ka õpilased Kasari põhikoolist.
Peale ettekannete lõppu suunduti üheskoos Lihula katlamajja ekskursioonile. Lihula katlamaja on esimene Eesti biokütusel töötav katlamaja, mis küttena kasutab luhaheina, hakkepuitu ja võimalusel ka pilliroogu. Lihulas kasutavad kaugkütet 14 objekti, sealhulgas kaheksa
korterelamut, Lihula Gümnaasium ja gümnaasiumi spordihoone, Lihula kultuurimaja, lasteaed, Lihula Muusika- ja Kunstikool, raamatukogu ja Lihula vallamaja. Uuendatud biokütusel töötav katlamaja on valminud Euroopa Majanduspiirkonna inantsmehhanismi kaasrahastatud projekti raames, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine OÜ Lihula Soojus katlamajas. Ekskursiooni juhendas OÜ Lihula Soojus juhataja Tõnu Teesaar.
Õpilaskonverentsil osales 60 inimest.
Konverentsi kokkuvõtteks võib öelda, et huvi selliste ürituste vastu on suur. Õpilased on tänu headele ja aktiivsetele õpetajatele teinud hulgaliselt huvitavaid ja aktuaalseid uurimustöid, mis kajastavad keskkonnaprobleeme. Populaarsed on teemad, mis puudutavad õpilasi otsesemalt või mis on seotud kodukohaga.
Sellel aastal on kavas saata õpilaskonverentsi kokkuvõte ka rahvusvahelisele Ramsari kodulehele.
Rahvusvahelise Märgalade Päeva õpilaskonverentsi korraldas RMK koostöös Keskkonnaametiga.
Täname kõiki esinejaid ja konverentsist osavõtjaid.
Pilte üritusest vaata siit.
Marju Pajumets
RMK loodushoiu osakond
Lääne-Eesti piirkond
Külastusjuht
