Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Lõkkekoht on mõeldud eelkõige peatuskohaks RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel liikujale.
Parkimisvõimalused
Parkla mahutab 3 autot.
Varustus
Lahtine lõkkease grillrestiga, laud-pingid
Vesi
Tarbevett saab Vaidva jõest.
Vaatamisväärsused
Vaidva jõgi, Metsavenna talu, Vastse-Roosa mõisa vesiveski
Lõkkekoht asub eramaal, seega palume üles näidata austust maaomanike vastu. Metsavenna talust on võimalik ette broneerides tellida erinevaid teenuseid ja tutvuda metsavendluse ajalooga. Lõkkekoha lähedale jääb ka Metsavenna kauplus.
Matkavõimalus
Matkata saab RMK Peraküla-Aegviidu- Ähijärve matkateel.
Telkimisvõimalus
Lubatud paigaldada kuni 5 (4-kohalist) telki.
Hooldus
Aastaringne hooldus:
aastaringne Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Suvine hooldus:
1 kord nädalas
Kontakt
Telefon: +372 501 9564
E-post: info.pahni@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Võrumaa, Haanja-Karula puhkeala
Vastse-Roosa küla, Rõuge vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Valga mnt (tee nr 67) 37. kilomeetril keera Mõniste teeristist vasakule (Valga poolt 44 km ja paremale, suunaviit „Ape, Mõniste“). Sõida 6,5 km ja pärast Vaidva jõe silda ja Mehka teeristi keera vasakule. Lõkkekoht asub paremat kätt vahetult enne veskitammi.
Võru-Valga mnt (tee nr 67) 37. kilomeetril keera Mõniste teeristist vasakule (Valga poolt 44 km ja paremale, suunaviit „Ape, Mõniste“). Sõida 6,5 km ja pärast Vaidva jõe silda ja Mehka teeristi keera vasakule. Lõkkekoht asub paremat kätt vahetult enne veskitammi.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Tõenäoliselt Eesti kõrgeim ebatsuuga kasvab riigimetsas RMK Tellingumäe vaatetorni ja lõkkekoha lähistel koos teiste sama masti ebatsuugade, lehiste ja mändidega. Tornist avaneb uhket kasvu puudele hea vaade.
Puid mõõtsid RMK ja Eesti Maaülikooli töötajad 2023. aastal maapealse laserskanneri abiga ja selgus, et üks neist on lausa 44 meetrit kõrge. See puu on infotahvliga tähistatud.
Ebatsuugadega samas grupis kasvavad Tellingumäel ka auväärses eas männid ja lehised. Neil, nagu ebatsuugadelgi, on vanust ligi 140 aastat (sünniaeg hinnanguliselt 1886).
Puud kasvavad kunagise Taheva mõisa metsamaadel. Kuidas need puud 140 aastat tagasi mulda said, ei ole teada, kuid sel ajal oli Taheva mõisnikuks Maximilian von Wulf, kes oli ka mõisa viimane omanik.
44 meetrit on puu jaoks uhke kõrgus, kuid ebatsuuga võib kasvada ka ligi saja meetri kõrguseks. Eestis on ebatsuuga võõrliik, puu kodumaa on Põhja-Ameerikas ja Aasias.
Ebatsuugal on tugev puit, mida kasutatakse valdavalt ehituses. Eestis kasvavad ebatsuugad enamasti haljasaladel.
Raamatus „Mõtsa ja tagasi“ on Jaan Kaplinski pakkunud, et ebatsuugat võiks nimetada tuglaseks. „Ma mõtli, et võinu paremb tuglasses kutsu, vanemb nimi oll tõsel Douglasia.“ Inglise keeles ongi ebatsuuga Douglas fir.
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Valga mnt (tee nr 67) 53. kilomeetril, umbes 1,5 km pärast Hargla asulat, keerata vasakule (suunaviit „Taheva Sanatoorium“), sõita 1,4 km ja keerata uuesti vasakule. 1 km pärast sõita asfaldilt otse kitsale kruusateele (viit „Tellingumäe vaatetorn“) ja umbes 1 km pärast olete Rattaradade lõkkekoha parklas. Ebatsuugani jääb siit veel umbes 140 meetrit.
Võru-Valga mnt (tee nr 67) 53. kilomeetril, umbes 1,5 km pärast Hargla asulat, keerata vasakule (suunaviit „Taheva Sanatoorium“), sõita 1,4 km ja keerata uuesti vasakule. 1 km pärast sõita asfaldilt otse kitsale kruusateele (viit „Tellingumäe vaatetorn“) ja umbes 1 km pärast olete Rattaradade lõkkekoha parklas. Ebatsuugani jääb siit veel umbes 140 meetrit.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Eesti Vabariigi kõige lõunapoolsemas punktis Peetri jõe kaldal on hea peatumispaik nii RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateelisele kui ka kohalikule looduse õpperajal liikujale. Tõhusamat peavarju pakub metsaonn.
Parkimisvõimalused
Parkimisvõimalus 2 autole (Naha külas eramaal tamme all). Mootorsõidukiga ligipääs parklasse märjal ajal raskendatud.
Varustus
Lahtine lõkkease grillrestiga, puude varjualune, laud-pingid, metsaonn, käimla. Metsaonnis puudub küttekolle.
Suvine hooldus:
1 kord kuus Suvise hoolduse põhimõtteid vaata siit
Kontakt
Telefon: +372 501 9564
E-post: info.pahni@rmk.ee
Objekti tüüp: lõkkekoht
Asukoha info
Asukoht : Võrumaa, Haanja-Karula puhkeala
Karisöödi küla, Rõuge vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus : Võru–Valga maanteelt Saru külast sõita Kuutsi peale, seejärel marsruudil Tiitsa–Karisöödi–Ura–Naha. Naha talu lähedalt tamme alt liigu edasi mööda Lõunatipu õpperada kuni jõuadki lõkkekohta.
Võru–Valga maanteelt Saru külast sõita Kuutsi peale, seejärel marsruudil Tiitsa–Karisöödi–Ura–Naha. Naha talu lähedalt tamme alt liigu edasi mööda Lõunatipu õpperada kuni jõuadki lõkkekohta.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Kauni Kirikumäe järve kaldal paiknev lõkkekoht on suurepäraseks peatuskohaks RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateel liikujale.
Parkimisvõimalused
Parkla mahutab 5 autot.
Varustus
Lahtine lõkkease grillrestiga, pink, puude varjualune
Kohalesõitmise õpetus : Sõita mööda Võru-Luhamaa mnt (tee nr 2, E263) Vastseliina suunas umbes 19 km ja keerata paremale Vastseliina asulasse. Sõita mööda tuletõrjedepoost, üle silla ristmikuni, kust keerata vasakule ja seejärel sõita otse mööda asfaltteed 6,8 km, kuni jõuate Järvsaare bussipeatuse juures olevale teelahkmele. Teelahkmel keerata vasakule ja sõita veel 500 m. Paremat kätt jäävad järv ja lõkkekoht.
Sõita mööda Võru-Luhamaa mnt (tee nr 2, E263) Vastseliina suunas umbes 19 km ja keerata paremale Vastseliina asulasse. Sõita mööda tuletõrjedepoost, üle silla ristmikuni, kust keerata vasakule ja seejärel sõita otse mööda asfaltteed 6,8 km, kuni jõuate Järvsaare bussipeatuse juures olevale teelahkmele. Teelahkmel keerata vasakule ja sõita veel 500 m. Paremat kätt jäävad järv ja lõkkekoht.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Lõkkekoht asub Luhasoo õpperaja alguses. Siin on mõnus peatuda ja piknikku pidada. Populaarne viiekilomeetrine õpperada kulgeb ujumissildadega varustatud rabajärveni ning rabasaarele, kus asub mõnus metsaonn. Rada läbides jõuab tagasi Luhasoo lõkkekohta.
Matkateel liikuja, kes sooviks vihmase ilmaga peavarju saada, peaks ette võtma 2,5 km pikkuse retke mööda Luhasoo õpperada Meiesaareni. Rabasaarel asub palkidest metsaonn, kus sees lavatsid ja kamin. Tule tegemiseks tuleks lõkkepuud laudtee alguses paiknevast puude varjualusest kaasa võtta. Enne loodusesse minekut tutvu järgmiste juhistega: igaüheõiguse põhimõtted, kuidas looduses käituda ja prügivabalt looduses
Piirangud
Lõkkekoht asub Luhasoo maastikukaitsealale jääval eramaal, palume üles näidata austust maaomanike vastu. Vajadusel küsi piirangute kohta lisainfot Keskkonnaametist info@keskkonnaamet.ee, +372 662 5999
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Rõuge-Vastse-Roosa mnt 22. kilomeetril pöörata pärast Pärlijõe bussipeatust vasakule (viit „Luhasoo maastikukaitsala“) ja 4,4 km järel taas vasakule (viit „Luhasoo õpperada“). 400 m järel keerata paremale Luhasoo õpperaja parklasse. Parkla kõrval asubki lõkkekoht.
Võru-Rõuge-Vastse-Roosa mnt 22. kilomeetril pöörata pärast Pärlijõe bussipeatust vasakule (viit „Luhasoo maastikukaitsala“) ja 4,4 km järel taas vasakule (viit „Luhasoo õpperada“). 400 m järel keerata paremale Luhasoo õpperaja parklasse. Parkla kõrval asubki lõkkekoht.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Piirioru pervel paiknev lõkkekoht, kus mõnus mõtteid mõlgutada ja tõdeda, et olete jõudnud ühte paganama põnevasse paika. Nimelt kubiseb see piirkond lugudest ja legendidest, mis kõik seotud Vanapagana ja tema tegudega. Raadi mäel asuvast vaatetornist saab heita pilgu Paganamaa imelisele maastikule ja teiselpool järvede ahelikku paiknevatele Lätimaa laantele.
Parkimisvõimalused
Parkla asub eramaal, mahutab 10 autot. Parklast edasisõitmine vaatetorni suunas ebasoovitav.
Varustus
Lahtine lõkkease grillrestiga, laud-pingid, püstkoda, käimla, kaitseala tutvustav infotahvel, vaatetorn
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Rõuge-Vastse-Roosa mnt 32. kilomeetril (Krabi keskusest 1,5 km kaugusel) keerata vasakule (viidad „Paganamaa vaatetorn“, „Paganamaa matkarajad“). Sõita 2,2 km edasi, kuni jõuategi Piirioru serval asuvasse parklasse.
Võru-Rõuge-Vastse-Roosa mnt 32. kilomeetril (Krabi keskusest 1,5 km kaugusel) keerata vasakule (viidad „Paganamaa vaatetorn“, „Paganamaa matkarajad“). Sõita 2,2 km edasi, kuni jõuategi Piirioru serval asuvasse parklasse.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Härma alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval niidul on mõnus lõkkekoht, kus võimalik telkida ja lõket teha.
Parkimisvõimalused
Parkla mahutab 3 autot.
Varustus
Lahtine lõkkease grillrestiga, laud-pingid varikatusega, pingid, puude varjualune, käimla, piirded, pingike jõe ääres
Piusa jõe kaldal, Härmä küla, Setomaa vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Räpina maanteelt Kääpalt keera Obinitsa poole ning sõida 17,5 km. Lindora külast läbi jõudes näitab suunaviit paremale liivakivipaljandite juurde. Sealt pööra ära ja sõida 2,7 km kuni viidad suunavad sind Härma alumise müüri juurde, kus asubki lõkkekoht.
Piusa jõe kaldal, Härmä küla, Setomaa vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus:
Võru-Räpina maanteelt Kääpalt keera Obinitsa poole ning sõida 17,5 km. Lindora külast läbi jõudes näitab suunaviit paremale liivakivipaljandite juurde. Sealt pööra ära ja sõida 2,7 km kuni viidad suunavad sind Härma alumise müüri juurde, kus asubki lõkkekoht.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Lõkkekoht asub Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala lõunaosa ühe võimsaima - Make ehk Möldre müüri kõrval. Kallas on siin 20 m kõrge ja paljandi kõrgus on 14 m.
Varustus
Lahtine lõkkease grillrestiga, pingid, puude varjualune
Piusa jõe kaldal, Tallikeste küla, Võru vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Meremäe maanteelt suundub Vastseliina asula läänepiirilt asfalttee Möldri külla, kust tuleb keerata üle Piusa jõe Lutjasse suunduvale külavaheteele. 100 m kaugusel jõe sillast suundub kruusatee piki Piusa paremat kallast põhja, mida mööda sõites on 300 m järel järsakul paljandi kohal infotahvel. Infotahvli juurest viib trepp lõkkekohta.
Piusa jõe kaldal, Tallikeste küla, Võru vald, Võrumaa
Kohalesõitmise õpetus:
Võru-Meremäe maanteelt suundub Vastseliina asula läänepiirilt asfalttee Möldri külla, kust tuleb keerata üle Piusa jõe Lutjasse suunduvale külavaheteele. 100 m kaugusel jõe sillast suundub kruusatee piki Piusa paremat kallast põhja, mida mööda sõites on 300 m järel järsakul paljandi kohal infotahvel. Infotahvli juurest viib trepp lõkkekohta.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Raadi mäel asuvast vaatetornist saab heita pilgu Paganamaa imelisele maastikule ja teiselpool järvede ahelikku paiknevatele Lätimaa laantele.
Parkimisvõimalused
Parkimisvõimalus Paganamaa lõkkekohas 10 autole.
Varustus
2015. aastal ehitatud 24 meetri kõrgune puidust vaatetorn.
Kohalesõitmise õpetus : Võru-Rõuge-Vastse-Roosa mnt 32. kilomeetril (Krabi keskusest 1,5 km kaugusel) keerata vasakule (viidad „Paganamaa vaatetorn“, „Paganamaa matkarajad“). Sõita 2,2 km edasi, kuni jõuate Piirioru veerel asuvasse parklasse.
Võru-Rõuge-Vastse-Roosa mnt 32. kilomeetril (Krabi keskusest 1,5 km kaugusel) keerata vasakule (viidad „Paganamaa vaatetorn“, „Paganamaa matkarajad“). Sõita 2,2 km edasi, kuni jõuate Piirioru veerel asuvasse parklasse.
Euroopas on liikvel raske loomade haigus – suu- ja sõrataud, mis ohustab ka Eesti loomi. Selleks, et Eesti loomad – lambad, veised, kitsed ja teised sõralised ei nakatuks, on tarvis ka Sinu panust. Palume Sul kinni pidada mõnest olulisest soovitusest. Loe neid siit!
Teadaolevalt Eestimaa kõrgeim haab (Populus tremula), millel on kõrgust 43,2 meetrit. Rohkem kui 43 meetrit on kõrgust ka kõrval kasvavatel haabadel. Haabade erakordne kõrgus tuli ilmsiks kaugseire andmeid analüüsides, misjärel RMK töötajad ning Eesti Maaülikooli teadlased puu ka elektrontahhümeetriga üle mõõtsid.
Puu läbimõõduks rinna kõrguselt mõõdeti 2021. aastal 49,4 cm. Puu vanuseks hinnati samal aastal puursüdamiku aastarõngaste järgi 93 aastat. Kuni aastani 2021 peeti Eestimaa kõrgeimaks haavaks Tartumaal Järvselja metskonnas kasvavat 41,6 meetri kõrgust haavapuud. Siinne kant on tuntud krahv Friedrich Georg Magnus Bergi (16. veebruar 1845 - 22. märts 1938) tegemiste poolest. Erilist tähelepanu pööras ta tammedele, tammealleed asuvad siit mõnesaja meetri kaugusel. Kas aga siinse haavapuu sünnil krahv Bergi käsi mängus on, pole teada.
