Sissejuhatus RMK Kabli külastuskeskuses- tutvumine, päevakava tutvustus, liikumis- ja käitumisreeglite kokku leppimine ohutuse ja turvalisuse tagamiseks (15 min).
Loodusretk praktiliste tegevustega (2 tundi):

• õpperaja lühitutvustus (5 min);
• ülevaade Läänemere elustikustust (30 min);
• osalejate rühmadesse jagamine (igas rühmas 4-5 liiget);
• õpilased koguvad mererannast erinevaid looduslikke materjale ja määravad mereheidisest leitud liigid, kasutades määramistabeleid, pildimaterjale ja luupe; õpilased kujundavad kogututust rannaliivale loovtöö, mis kujutab Läänemere keskkonnaseisundit. Arutlelu käigus selgub, kuidas toimub jäätmete kandumine merelt maale ja maalt merele (30 min);
• kõik rühmad esitlevad oma loovtöid ja teevad kokkuvõtted, tuues esile hetkel kõige olulisemad keskkonnateemad ja kaitsevajaduse ning pärandkultuurile tuginedes iseloomustavad Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust piirkonnas (Liivi lahe) näitel (55 min);
• lõunapaus (30 min).
• Kabli külastuskeskuses vaatame Läänemere keskkonnaseisundit kajastavat lühifilmi “Märka merd” ja hooajal jälgime hülgekaamera abil hetkeolukorda hallhüljeste koloonias ning programmi lõpetuseks kuulame õpilaste ja õpetajate tagasisidet (45 min).

Loodusõpetus
Vesi Läänemeres – merevee omadused. Elutingimused Läänemeres- mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Läänemere reostumine ja kaitse.
II kooliastme õpilane:

• 7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
• 15) selgitab keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele (sh inimesele), iseloomustab taimede ja loomade kohastumusi;
• 33) selgitab Läänemere vähese soolasuse põhjuseid ning Läänemere mõju eesti ilmastikule;
• 35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kasutamise vajaduse üle.

Õpieesmärgid
Programmi eesmärk on, et õpilane oskab käituda looduses, huvitub loodusest, oskab näha inimtegevuse mõju keskkonnale ja tunnetab mere jõudu ja ka ohtusid. Tutvustame merendusega seotud elukutseid.
Õpilane:

• saab ülevaate Läänemerest kui ökosüsteemist;
• määrab määramistabelite järgi Läänemere selgroogseid ja selgrootuid;
• selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi;
• iseloomustab pärandkultuuri abil rannarahva eluviisi.

Õpiväljundid
Programmi läbinud õpilane:

• tunneb vähemalt viite Läänemeres elavat kalaliiki, kahte hülgeliiki, nelja rannakarbi liiki ja kõige sagedasemalt esinevaid vetikaid; Läänemere soolasuse eripära
• teab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna (Liivi lahe) näitel
• mõistab Läänemere merekeskkonna kaitse ja hoidmise ning seire vajadust

Üldpädevused:
Kultuuri- ja väärtuspädevus: oskus hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, oma suhteid ja tegevusi teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oskus väärtustada looduslikku mitmekesisust.
Enesemääratluspädevus: oskus mõista ja hinnata iseennast, käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise.
Õpipädevus: suudab hankida õppimiseks vajaminevat teavet, kasutada õpitut erinevates olukordades, seostada omandatud teadmisi varem õpituga, analüüsida oma teadmisi ja oskusi.
Suhtluspädevus: suudab ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada, oma seisukohti esitada ja põhjendada.

Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, eesti keel, kunstiõpetus
Meetodid: Arutelu ja loovtöö sooritamise kaudu loogiliste järeldusteni jõudmine, seoste loomine, Läänemere elustiku tundma õppimine luubiga vaadeldes, käega kombates ja määramistabeleid ning pildimaterjali kasutades.

Vahendid: Igal rühmal (4-5 õpilast rühmas) on luubid, erinevad kirjalikud pildimaterjalid ja määramistabelid.
Teemad: Peateemaks on Läänemere elustiku tundmaõppimine, merekeskkonna kaitsevajaduse teadvustamine ja organismide ning nende keskkonnatingimuste tihedate vastastikuste sidemete tähtsusest arusaamine ning pärandkultuuri tundmine.

Programmi oluline teema on keskkond ja jätkusuutlik areng- taotleme õpilase kujunemist isiksuseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna hoidmise küsimustele.

• Grupi saabumine Kabli külastuskeskusesse, RMK, toimumiskoha ja päevakava tutvustamine, vajadusel suurema grupi jagamine 2 rühmaks, kes läbivad programmi tegevused eraldi (5 min).
• Sissejuhatus teemasse, juhendaja tutvustab Kabli külastuskeskuses olevat interaktiivset linnuaabitsat. Annab lühiülevaate, mis see endast kujutab ja kuidas seda linnuaabitsat kasutada. Vestluse käigus selgitatakse välja, millised on isiklikud kogemused või teadmised osalejatel lindudest. Nt Kes on linnud? Kas tunnete mõnda lindu nime või laulu järgi? Millised on lindude kohastumused ja elupaigad? Mida elupaik linnule pakub? (20 min)
• Rühmatöö ülesanne interaktiivse linnuaabitsaga (grupis 2- 4 õpilast) Igale rühmale antakse paberil 3 linnunime (segamini eri kategooriatest). Rühmad peavad need õigesti jaotama, kas tegemist on (paiga-, ränd-või hulgulinnuga? Kui on rändlind, siis kus ta talvitub? (10 min)
• Õue minek. Osalejad jagatakse gruppideks, kes saavad linnumääraja, binokli, töölehed koos kirjutualuse ja pliiatsiga. Antakse juhised, kuidas välja jagatud vahendeid kasutada ja hoida. (5 min)
• Juhendatud retk Kabli loodusõpperajal ja rannikul. Enne retkele asumist teeb juhendaja lühikese sissejuhatuse, kuidas linde looduses märgata ja määrata. Milliseid tunnuseid jälgida (sulgede värvus, suurus, häälitsused, lennuviis).Kuidas kasutada binoklit ja kuidas teha töölehele märkmeid. Seejärel jagunevad õpilased gruppideks (grupis 2-4 õpilast) ja järgneb:
• Praktiline rühmatöö – otsida (3) lindu ja proovida määrata väliste tunnuste järgi, kasutatakse linnumäärajat.
• Juhendaja liigub gruppide vahel ja abistab. (30min)
• Elupaikade tundmaõppimine: arutletakse, millised elupaigad erinevatele linnuliikidele sobivad. Miks linnud rändavad, kuidas nad rändeks valmistuvad, rändeteed ja teekonnal valitsevad ohud.(60min)
• Kabli linnujaama külastus, kus osalejad saavad ülevaate linnujaama ajaloost, tööst. Tutvutakse lindude püüdmise ja uurimise meetoditega. Vaadeldakse, kuidas linde mõõdetakse, kaalutakse ja rõngastatakse. Tutvutakse Eestis kasutatavate ESTONIA MATSALU rõngastega. Võimalik osaleda ise lindude mõõtmisel, kaalumisel ja rõngastamisel. (60min)
• Kokkuvõtte- ühine arutelu, mida õppisime, kuulsime ja nägime? Programmi lõpetame viktoriiniga, mille käigus saab kõik käsitletud teemad üle korrata. (20 min)

III kooliaste
Bioloogia: Selgroogsete loomade tunnused

• seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
• analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
• selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsusest looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.

Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus

• selgitab aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid;
• seostab selgroogsete loomade erinevaid toiduobjekte toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripäraga;
• seostab eri selgroogsete loomarühmade hingamis- ja vereringeelundkonna eripära püsi- ja kõigusoojasusega;
• toob näiteid ebasoodsate elutingimuste üleelamise viiside kohta püsi- ja kõigusoojastel loomadel.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

• analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
• mõistab rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme, leiab eakohasel moel võimalusi nende leevendamiseks;
• väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.

Õppeesmärkide täitmine
Õpilane:

• tunneb huvi ümbritseva elukeskkonna, selle uurimise ning loodusteaduste vastu;
• vahetu kokkupuude väikeste lindudega, võimalus neid lähedalt näha ja käes hoida;
• kujundab hoiakut loodusesse ja kõigesse elavasse ning tekitab huvi selle uurimise vastu;
• vaatleb, analüüsib ning selgitab elukeskkonna objekte, nähtusi ja elukeskkonnas toimuvaid protsesse – saab tuttavaks lindude rändega, rändeks valmistumisega;
• väärtustab bioloogilist mitmekesisust.

Õpitulemused
Õpilane:

• oskab tunda ja märgata paremini koduümbruses elavaid värvulisi – tihaseid, lehelinde, roolinde jt;
• teab, kes on paigalinnud, rändlinnud ja hulgulinnud;
• teab, miks lindude rännet uuritakse, milliseid uurimise meetodeid kasutatakse;
• mõistab lindude rändeteede ja peatuspaikade kaitsmise vajadust;
• teab, mida teha rõngastatud linnu leidmisel;
• oskab selgitada lindude rändega seotud füsioloogilisi kohastumusi;
• oskab kasutada binoklit ja linnumäärajat,
• teab millega tegeleb Kabli linnujaam.

Programmi olulisimaks eesmärgiks on kujundada suhtumist loodusesse, elusorganismidesse ja seeläbi üldist hoiakut ümbritsevasse keskkonda.

Õppemeetodid: rühmatöö, vaatlemine, tunnuste eristamine, määramine, märkmete tegemine, kuulamine, arutelu.

Üldpädevused:
Õpipädevus: teadmiste omandamine läbi kogemuse ja arutelu.
Sotsiaalne pädevus: koostöö rühmades, kuulamis -ja väljendamisoskus.
Suhtluspädevus: loodusteemaline sõnavara, oma mõtete selge väljendamine.
Väärtuspädevus: looduse hoidmine ja vastutuse teadvustamine.
Matemaatika- ja digipädevus: kauguste hindamine, rändeteede kaardistamine, interaktiivsete vahendite kasutamine.

Teema olulisus: Väärtustab elurikkust, aitab mõista organismide omavahelisis suhteid ja looduses toimivaid seaduspärasusi. Tõstab õpilaste keskkonnateadlikkust, arendab oskust analüüsida keskkonnakaitse dilemmaprobleeme. Arendab praktilist looduse tundmist ja kujundab vastutustundlikku suhtumist keskkonda. Suunab analüüsima inimese ja looduse suhteid ning mõistma looduse iseväärtust.
Ainetevaheline lõiming: emakeel, võõrkeel, loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), matemaatika, tehnoloogia, kehaline kasvatus, kunst.
Seosed läbivate teemadega: Keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

Vahendid:

• Interaktiivne õppevahend „Kabli linnuaabits“ ( olemas külastuskeskuses, võimalus tutvuda 60 linnuliigiga, mängida linnunimede ära arvamise sõnamängu);
• CD/DVD materjalid linnuhäälte ja filmidega ( kasutatakse halva ilma korral, kui õues on vali tuul või sajab);
• Linnumäärajad, binoklid – arvestatud rühmatööks 2- 4 õpilasega gruppides;
• Kirjutusalused, pliiatsid, töölehed (igale osalejale);
• Kõik vahendid külastuskeskuse poolt.

Sissejuhatus ja teemapüstitus (15 min)

• Grupi vastuvõtmine toimumiskohas, osalejatega tutvumine – lühike vestlus , millised on laste eelnevad kogemused ja teadmised looduses liikumisest.
• Vestluse/arutelu käigus räägitakse programmi eesmärkidest ja looduses liikumise põhimõtetest. Kuidas matka planeerida? Missugune on sobiv riietus ja varstus. Mida kaasa võtta ja kuidas seda säästlikult teha, et matkaline ei koormaks ennast ega loodust. Tutvustatakse lõkke ladumist ja arutletakse, kuidas seda keskkonnahoidlikult ja ohutult teha.

Praktilised ja mängulised tegevused rühmatööna toas/õues (45 min)
(Juhendaja ja grupijuhi abiga jagatakse lapsed 3 rühmaks, rühmad vahetavad tegevusi).

• Pildimaterjaliga mäng “Õige ja vale ”. Kasutatakse illustreerivat materjali, mis aitab lastel kergemini mõista looduses käitumise reegleid, igaüheõigust (võrdlusmoment piltidel, miks üks tegevus või käitumine on vale, teine õige).
• Matkakoti pakkimine – valikus on erinevad asjad, mida ühepäevasele või lühimatkale kaasa võtta, mida maha jätta. Pööratakse tähelepanu, et matkakott oleks võimalikult kerge, asjakohane, keskkonnasõbralik, ei sisaldaks liigseid asju. Asjad on asetatud nii, et oleks võimalik valida õige ja vale vahel.
• Laome lõket. Lapsed saavad võimaluse ise laduda lõket, kasutades selleks eelnevalt kogutud looduslikku materjali. Eesmärk õppida lõket laduma, millised materjalid sobivad lõkke tegemiseks, millised mitte ja millised on tuletegemisel ohutusreeglid.

Juhendaja teeb mänguliste/praktiliste tegevuste kokkuvõtte ja lapsed saavad soovi korral öelda, mis on nende arusaam looduses käitumise reeglitest, lõkke ladumisest ja mis oli matkakotis hetkel kõige tähtsam asi ja milline asj pole oluline, et kaasa võtta.
Enne veel, kui minnakse retkele, küsib juhendaja lastelt – kas lapsed üldse tohiksid üksi ilma täiskasvanust saatjata metsa või matkale minna (eksimisoht)?Räägime, mida teha kui oleme eksinud või ohtu sattunud.

Juhendatud ja turvaline loodusretk (60 min)
Loodusretkel:

• Tutvume ümbritseva keskkonnaga.
• Harjutame kaardi lugemist ja põhiilmakaarte määramist kompassiga (töötades paarides).
• Vaatame vastavalt aastaajale, millised tavalisemad taimed, seened ( nii söödavad, kui mürgised) siin kasvavad.
• Otsime loomade ja lindude tegevusjälgi (talvel jäljed lumel, söödud käbid, magamise lohud, asemed).
• Kogume vastutustundlikult lõkkematerjali.

Kokkuvõte ja lõpetamine (30 min)

• Lõpetame matka ettevalmistatud lõkkeplatsil – lapsed teevad ise lõkke üles, kinnistades sellega lõkketegemise oskused. Peale toidupausi kustutame lõkke ära ja vaatame, et kõik jääks korda.
• Toidupaus kaasavõetud toiduga, praktiline jäätmete sorteerimine.
• Lõpumäng rebase/jänese käpiknukuga – mis meeldis /ei meeldind
• Tunnistuste jagamine – iga osaleja saab “Metsa sõbra” tunnistuse.

Programmi sisu toetab I kooliastmes järgmisi õppevaldkondi ja läbivaid teemasid:
Loodusõpetus:

• Elus ja eluta looduse eristamine.
• Inimese ja looduse seosed.
• Keskkonnahoid ja säästev areng.
• Loodust säästev käitumine.

Inimeseõpetus:

• Turvaline käitumine erinevates keskkondades.
• Vastutus enda ja teiste ees.
• Emotsioonide mõistmine ja väljendamine.

Kehaline kasvatus: Liikumine looduses, kehaline aktiivsus, koordinatsioon.

Õpitulemused/õpipädevused
Õpilane I kooliaste:

• 12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid
• 14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab
• 19) märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust
• 20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast
• 22) tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist

Üldpädevused:
Õpipädevus: õppimine läbi kogemuse, tähelepanekute tegemine, järelduste tegemine.
Suhtluspädevus: arutlemine, kuulamine, oma arvamuse väljendamine.
Sotsiaalne pädevus: koostöö, hoolivus, vastutustunne.
Keskkonnateadlikkus: säästev ja austav suhtumine loodusesse, loodushoidlik käitumine.
Enesemääratluspädevus: teadlikud valikud, oma käitumise hindamine.
Kultuuri-ja väärtuspädevus: austus eluslooduse ja ühiste kokkulepete vastu.
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused, eetika, turvalisus, liikumine, tervis ja ohutus.
Meetodid: Vestlus, arutelu, kogemuste jagamine, mängulised-ja praktilised tegevused, kogemuslik õppimine (lõkke tegemine, kompassi kasutamine).
Teemad: looduses liikumine, säästlikkus, metsaloodus, loodushoid, igaüheõigus, teadlik tegutsemine looduses.

• Grupi saabumine külastuskeskuse parklasse; sissejuhatus; retkejuhi, päevakava ja käitumisreeglite tutvustamine (5 min)
• Õpperetk ja tegevused Roiupalu õpperajal (120 min, millest liikumine 45 min)

Õpperetk sisaldab mitmekülgsel Ahja jõe ürgoru maastikul liikumist koos peatustega õpitegevusteks ning metsakümbluseks. Igas peatuses peab juhendaja alguses olemasolevate vahendite abil väikese selgitava loengu, millele antud punktis keskendutakse ja milliseid tegevusi tehakse. Punktide vahel liikumise ajal lastakse osalejatel avastada ja nautida looduse mitmekesisust oma loovust kasutades, järgides seejuures ohutusreegleid ning arvestades kaaslastega.

• Metsateel pannakse rühmatööna (moodustatakse numbrite loendamise teel) kokku rändlindude piltidega lihtsamad pusled, millega pärast kõik koos tutvuvad ning juhendaja abiga tehakse selgeks, kes piltidel on ja milliste tunnuste järgi neid linde meelde jätta. (15 min)
• Toimub lühike loeng linnupesade teemal, kus linnud pesitsevad, kuidas ja miks nad pesi ehitavad ning miks on lindudel putukaid vaja. Püütakse märgata looduslikke pesaõõnsusi, vaadeldakse pesakaste, kaasasolevat linnupesa. Väikeste rühmadena valmistatakse ise metsamaterjalist linnupesi, mida pärast juhendajale ja üksteisele esitletakse. (20 min)
• Lamineeritud piltide abil tutvutakse loomalaste varjevärvusega ning arutletakse, miks ei tohiks näiliselt abituid metsloomi loodusest kaasa võtta, neid toita või pikaks ajaks looma juurde jääda. (10 min)
• Juhendaja tutvustab piltide abil 4 erinevat puidukahjurit, putukate tunnuseid ja selgitab, kuidas neid teistest loomaliikidest eristada, mis on nende roll looduses ning miks nad inimese jaoks kahjurid on. Ühtlasi rõhutab retkejuht, et järgnevas tegevuses otsitakse ainult putukaid ja eelistatult just mõnda sellist, kellega tutvuti. Osalejad saavad kahepeale ühe luuptopsi ning püüavad ise lähiümbrusest putukaid leida ja topsi püüda, seejuures neid vigastamata. Toimub iseseisev vaatlus, võrdlemine, arutlemine ning järelduste tegemine, kas tegu on putukaga või mõne muu loomaga. Järgneb grupiülene arutelu ja vestlus, kas leitud olend on putukas või mitte, kas inimesed peavad seda putukat metsakahjuriks, miks ei tohiks putukaid ilma mõjuva põhjusta tappa või nende elupaiku kahjustada. (30 min)
• Kokkuvõttev vestlus külastuskeskuse juures. Osalejad väljendavad paari kaupa kogu grupile programmil saadud kogemusi ning teadmisi. Lühike arutelu, kuidas metsas liikumine ja viibimine meid mõjutab. (10 min)
• Soovi korral piknik õpperajal või programmi lõpus külastuskeskuse juures. (15 min)
• Peale programmi toimumist saadetakse õpetajale tagasisidevorm ning soovitus saadud teadmisi ja oskusi õpilastega nende edaspidises õppetöös kasutada.

1.-3. klass I kooliaste. Loodusõpetus
8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses
11) eristab selgroogseid ning selgrootuid organisme
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab
20) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.

Ainetevaheline lõiming: töö- ja kunstiõpetus: käeline tegevus (linnupesade meisterdamine); inimeseõpetus (liikumine ja viibimine värskes õhus kui tervisliku eluviisi alused); kehaline kasvatus (muutuva koormusega füüsiline liikumine maastikul); eesti keel (sõnavara, suuline väljendusoskus)
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; väärtused ja kõlblus
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus- õpilane tajub ja väärtustab oma seotust teiste inimestega ja loodusega; õpipädevus- õpilane suudab erinevates olukordades organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas, kasutab õpitut (loengus kuuldut) nii iseseisvas kui ka rühmatöös; suhtluspädevus: õpilane suudab ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust, aruteludes oma seisukohti esitada ja põhjendada
Meetodid: õppekäik looduskeskkonnas; linnupesa meisterdamine; rühmatöö; iseseisev vaatlus ja võrdlemine; loeng; tähelepanekud; arutelu ja vestlus; esitlemine
Vahendid juhendaja poolt: temaatilised lamineeritud pildid ilmestamaks juhendaja selgitusi ja arutelusid; linnupesa; lindudega A4 suuruses pusled (igale 4-liikmelisele grupile üks), topsluubid putukate kogumiseks (paarile 1 tops). Lisaks looduses olemasolevad vahendid: puuoksad, sammal, samblik, lehed, okkad jmt (mida korjatakse minimaalselt ja loodust säästvalt); lindude pesakastid
Teemad/märksõnad: kevad; pesitsemine; rändlind; putukas; selgrootu; kahjur; elusloodus; jätkusuutlikkus, keskkond; grupidünaamika; kaitsevärvus; mets
Eesmärgid: Programm toetab huvi looduse ja looduse uurimise vastu, oskust märgata, vaadelda, selgitada, arutleda ning rühmatööd teha. Eesmärgiks on õppida eristama putukaid teistest loomaliikidest, mõista nende vajalikkust looduse ja inimese jaoks; õppida tundma rändlinde; tutvuda erinevate liikide võimalike elupaikadega; kujundada arusaama meie metsalooduse elurikkusest ja säästlikkuse vajadusest suhtumises metsa; liikuda looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja ohustamata iseennast ning kaaslasi; arendada üldpädevusi mitteformaalõppe keskkonnas; vaimne puhkus.

Vajalik ilmastikule vastav riietus ja jalanõud. Soovi korral kaasa võtta välitingimustesse sobilik eine ja jook, taaskasutatavad nõud, grupijuhil ka prügikott.
Õpperada on valdavalt lauge, kuid pinnapealsete puujuurtega, kulgeb osaliselt kõrgel jõekaldal, kolme järsema tõusu-langusega, ühes kohas ületab oja käetoega silla kaudu, talvel ja märja ilmaga libeduse oht. Õpilasgruppide turvalisus ja ohutus on tagatud programmi korraldajate poolt.

Programmi tellimiseks tuleb täita allpool olev tellimisvorm. Seejärel saadame tellijale kinnituskirja läbiviimise tingimuste ja muu vajaliku lisainfoga. Järelsuhtluses kooskõlastatakse vajadusel eritingimused ja koolipoolsed soovid programmile. Lõplikud kokkulepped sõlmitakse alati taasesitamist võimaldavas vormis. Enne programmile tulekut palume õpetajal tutvustada õpilastele õppeprogrammi sisu ning teavitada lapsevanemaid, kuhu minnakse.

Lisainfo kontakt: info.kiidjarve@rmk.ee, 676 7122

Sissejuhatus (10 min)
Tutvustatakse programmi toimumiskohta, töökorraldust ja ajakava, käitumisreeglistikku.
Tegevused looduskoolis (80 min)
Fotosünteesi ja hingamise protsesside tutvustus, arutelu nende olulisuse üle, seoste loomine aineringete, kliimamuutuste ja keskkonna säästva kasutusega.
Etendus „Fotosüntees ja hingamine“ – õpilased etendavad fotosünteesi ja hingamise protsesse. Osaleb 8 näitlejat.
Programmi käigus tehakse kaks katset fotosünteesi ja hingamise toimumisest. Esimene katse on klassi peale ühine, mõõdetakse fotosünteesi ja hingamise tulemusel toimuvaid O2 ja CO2 sisalduse muutusi biokambrites olevas õhus. Teine katse tehakse 3-4-liikmelistes rühmades, veendutakse, et fotosünteesi käigus tekivad süsivesikud. Katsete läbiviimine sisaldab muuhulgas hüpoteeside püstitamist, mõõteriistade ja ohutuse tutvustust, tulemuste analüüsi (koos klassiga).
Piknik ja puhkepaus (20 minutit)
Puhkepaus ja piknik Sagadi metsakeskuse õuealal. Tähtsustatakse lugupidavat looduses käitumist.
Tegevused looduskoolis (30 minutit)
Katsete lõpuni viimine. Tulemuste analüüs. Töölehe täitmine.
Maastikumäng Oandu loodusmetsarajal (100 min)
Bussisõit raja algusesse. Metsas liikumise reeglite meeldetuletus, sh arvestamine teiste matkajate ja loodusega, ohutus, kaarditutvustus. Ülesannete tutvustus (töölehed).
Õpperaja algus läbitakse ühiselt, vaadatakse nõmmemetsale iseloomulikke liike ning nende kohastumisi keskkonnatingimustega, analüüsitakse fotosünteesi ja hingamise toimumist selles koosluses. Siis saadab juhendaja 2-4-liikmelised rühmad mõneminutiliste vahedega õpperajale. Õpilased liiguvad rajal iseseisvalt, täites töölehti. Juhendaja ootab neid raja lõpus, toimub töölehtede vastuste analüüs ja arutelu.
Lõpuringis kokkuvõte päevast, sh mis meeldis ja meelde jäi, märksõnade kordamine.

Seos õppekavaga:
1)Bioloogia II kursus 1): Analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofidel ja heterotroofidel ning toob sellekohaseid näiteid;
2)Bioloogia II kursus 2): Selgitab ja väärtustab fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust taimedele, protsessi olulisust teistele organismidele ning kogu biosfäärile;
3)Loodusainete valdkonnapädevus 3): sõnastab uurimisküsimusi ja hüpoteese, kavandab ja korraldab loodusteadusuuringuid, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb kehtivaid järeldusi ja ennustusi – teeme katseid;
4)Loodusainete valdkonnapädevus 7): väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut – nii aruteludes kui ka õpperajal veendume, et mitmekesisus on oluline, võtame jutuks kliimaprobleemid;
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng – programm aitab kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist ning aitab õpilasel kujuneda keskkonnateadlikuks inimeseks.
Lõiming: geograafia, geoloogia, keemia

Õpitulemused:

Programmi läbides õpilane:

• Teab, kuidas autotroofid ja heterotroofid energiat saavad;
• teab ja väärtustab fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust taimedele, protsessi olulisust teistele organismidele ning kogu biosfäärile;
• oskab läbi viia lihtsaid katseid fotosünteesi ja hingamise uurimiseks – teeme katseid;
• väärtustab elurikkust – tutvume erinevates keskkonnatingimustes elavate liikidega.

Meetodid: esitlus koos aruteluga, katsete planeerimine ja läbiviimine, etendus (8 esinejat), töölehtede täitmine 2-4-liikmelistes rühmades, erinevatesse liigirühmadesse kuuluvate liikide vaatlemine õpperajal, rühmatöö.
Vahendid:
Esitlus „Fotosüntees ja hingamine“
Etendus: tegelaste/tegevuskohtade nimesildid (nt kloroplast, hapnik), 2 rohelist pleedi, loomamask
Töölehed klassis ja õpperajal (2-4-liikmelistele rühmadele)
Luubid (1 luup 2-4-liikmelisele rühmale)
Katse 1: grupi peale taimed ja seened, 2 biokambrit, 2 Vernier LabQuest andmekogujat, O2, CO2, temperatuuri ja valguse sensorid
Katse 2: grupi peale taimed, kaanega klaaspurk, denatureeritud piiritus, pintsetid, 2-4 liikmelistele rühmadele taldrik, petri tass, vatt, tärklis, joodilahus, hambatikud.

Juhis õpetajale: Fotosünteesi ja rakuhingamise teemad võiks olla koolis juba käsitletud, et põhimõisted ei oleks päris võõrad.
Soovitame õpilastele eelnevalt tutvustada päeva teemat ja sisu (toimub matk).
Vajalik on ilmale vastav riietus ja jalatsid. Laudrada ja trepid võivad olla libedad. Metsas võib olla sääski jne.
Kaasa võtta piknikutoit. Soovi korral, eelneval kokkuleppel saame pakkuda kuuma teed.
Programmi ajal palume õpetajal vajaduse korral innustada õpilasi tegevustest osa võtma.
Tagasisidet ootame pärast programmi toimumist e-kirja teel.
Pärast õppeprogrammi soovitame õpetajal rakendada/seostada õpilaste saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Palume registreerimisel teavitada grupi erisustest ja soovidest.

Kirjeldavad märksõnad: fotosüntees, hingamine, rakuhingamine, keskkond ja jätkusuutlik areng

Sissejuhatus (10 min)
Tutvustatakse programmi toimumiskohta, töökorraldust ja ajakava, käitumisreeglistikku.
Tegevused looduskoolis (80 min)
Fotosünteesi ja hingamise protsesside tutvustus, arutelu nende olulisuse üle, seoste loomine aineringete, kliimamuutuste ja keskkonna säästva kasutusega.
Etendus „Fotosüntees ja hingamine“ – õpilased etendavad fotosünteesi ja hingamise protsesse. Osaleb 8 näitlejat.
Tehakse kaks katset fotosünteesi ja hingamise toimumisest. Ühes (üks katse klassi peale) mõõdetakse fotosünteesi ja hingamise tulemusel toimuvaid O2 ja CO2 sisalduse muutusi biokambrites olevas õhus. Teine katse tehakse 3-4-liikmelistes rühmades, veendutakse, et fotosünteesi käigus tekivad süsivesikud. Katsete läbiviimine sisaldab muuhulgas hüpoteeside püstitamist, mõõteriistade ja ohutuse tutvustust, tulemuste analüüsi (koos klassiga).
Piknik ja puhkepaus (20 minutit)
Puhkepaus ja piknik Sagadi metsakeskuse õuealal. Tähtsustatakse lugupidavat looduses käitumist.
Tegevused looduskoolis (30 minutit)
Katsete lõpuni viimine. Tulemuste analüüs. Töölehe täitmine.
Maastikumäng Oandu loodusmetsarajal (100 min)
Bussisõit raja algusesse. Metsas liikumise reeglite meeldetuletus, sh arvestamine teiste matkajate ja loodusega, ohutus, kaarditutvustus. Ülesannete tutvustus (töölehed).
Õpperaja algus läbitakse ühiselt, vaadatakse nõmmemetsale iseloomulikke liike ning nende kohastumisi keskkonnatingimustega, analüüsitakse fotosünteesi ja hingamise toimumist selles koosluses. Siis saadab juhendaja 2-4-liikmelised rühmad mõneminutiliste vahedega õpperajale. Õpilased liiguvad rajal iseseisvalt, täites töölehti. Juhendaja ootab neid raja lõpus, toimub töölehtede vastuste analüüs ja arutelu.
Lõpuringis kokkuvõte päevast, sh mis meeldis ja meelde jäi, märksõnade kordamine.

Seos õppekavaga:
Loodusõpetus III kooliaste: 18) selgitab hingamise ja fotosünteesi näitel, et keemilistes reaktsioonides energia eraldub või neeldub. – Tutvustatakse fotosünteesi ja hingamise protsesse.
Loodusõpetus III kooliaste: 1) sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused. – Tehakse katseid fotosünteesi ja hingamise tutvustamiseks.
Bioloogia 7. klass Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus – selgitab aine- ja energiavahetuse põhilisi seoseid. – Käsitletakse rakuhingamist, mille käigus vabaneb energia.
Bioloogia 8. klass Taimede tunnused ja eluprotsessid: 3) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõppsaadustest ja protsessi mõjutavatest tingimustest. – Fotosünteesi tutvustatakse läbi esitluse, etenduse ja arutelu.
Bioloogia 8. klass Taimede tunnused ja eluprotsessid: 4) selgitab fotosünteesi ja hingamise tähtsust taimede ning teiste organismide elutegevuses. – Arutletakse sellel teemal.
Bioloogia 9. klass Hingamine: 3) selgitab hingamise olemust, sh hapniku ülesannet rakkudes, sisse- ja väljahingamist ning hingamise regulatsiooni. – Käsitletakse rakuhingamist.

Teema/alateema: fotosüntees ja hingamine

Läbivad teemad:
keskkond ja jätkusuutlik areng – programm aitab kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist ning aitab õpilasel kujuneda keskkonnateadlikuks inimeseks.

Lõiming: geograafia, geoloogia, keemia

Meetodid: esitlus koos aruteluga, katsete planeerimine ja läbiviimine, etendus (8 esinejat), töölehtede täitmine 2-4-liikmelistes rühmades, erinevatesse liigirühmadesse kuuluvate liikide vaatlemine õpperajal, rühmatöö.

Vahendid:
Esitlus „Fotosüntees ja hingamine“
Etendus: tegelaste/tegevuskohtade nimesildid (nt kloroplast, hapnik), 2 rohelist pleedi, loomamask
Töölehed klassis ja õpperajal (2-4-liikmelistele rühmadele)
Luubid (1 luup 2-4-liikmelisele rühmale)
Katse 1: grupi peale taimed ja seened, 2 biokambrit, 2 Vernier LabQuest andmekogujat, O2, CO2, temperatuuri ja valguse sensorid
Katse 2: grupi peale taimed, kaanega klaaspurk, denatureeritud piiritus, pintsetid, 2-4 liikmelistele rühmadele taldrik, petri tass, vatt, tärklis, joodilahus, hambatikud.

Sissejuhatus (15 min)
Päevakava, asukoha ja koostööreeglite tutvustamine, 3-4-liikmeliste rühmade moodustamine.
Tegevused looduskooli õppeklassis (45 min)
Rühmatööd:
Puude määramine erinevate meelte abil;
Ajaloosündmuste paigutamine eaka puu aastarõngastele;
Töö binokulaaridega – teistsugune pilguheit erinevatele loodusobjektidele.
Tegevused metsamuuseumis (45 min)
Rühmatööna lahendatakse tööleheülesandeid. Metsamuuseumi ekspositsiooni abil õpitakse märkama inimese ja looduse seoseid – metsa ja puidu kasutamine, erinevad kooslused ja nende kujunemine.
Piknik Altja kiigeplatsil või Oandu telkimisalal (30 min koos kohalesõiduga). Väärtustatakse lugupidavat looduses käitumist.
Matk Altja õpperajal (90 min)
Looduses liikumise reeglite meeldetuletus, kaarditutvustus;
Piirkonna ja Lahemaa rahvuspargi tutvustamine;
Rühmatööna lahendatakse töölehti ning mängitakse otsimis- ja tähelepanumänge, mis suunavad märkama liigilist mitmekesisust metsas, mererannas ja jõe ääres;
Juhendaja tutvustab sel päeval raja ääres näha olevaid taime-, seene- ja loomaliike;
Ajarännak tüüpilises Lahemaa rannakülas – milline oli Altja küla erinevatel ajastutel ning kuidas inimtegevus keskkonda mõjutab.
Kokkuvõte (15 min)
Lõpuringis kokkuvõte päevast, sh mis meeldis ja meelde jäi, märksõnade kordamine.

Loodusõpetus:
III kooliaste 1) tunneb huvi keskkonna, selle uurimise ning loodusainete õppimise vastu;
III kooliaste 2) vaatleb ja kirjeldab loodus- ja tehisobjekte ning selgitab ja põhjendab loodusnähtusi;
III kooliaste 8) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid ning väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut; tegeleb keskkonnaprobleemidega kodanikualgatuse korras.
Bioloogia:
6) väärtustab looduskeskkonda kui kultuuri osa, tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru loovuse ja innovatsiooni tähtsusest igapäevaelus.
Ajalugu:
III kooliaste 3) seostab kodukoha ajalugu Eesti ja Euroopa ajalooga, teab Eesti ajaloo pöördepunkte;
III kooliaste 16) mõistab inimtegevuse ja keskkonna vastastikust mõju ajaloos.

Läbivad teemad:
Keskkond ja jätkusuutlik areng – programm õpetab märkama looduskeskkonda ja inimese mõju sellele
Kultuuriline identiteet – tutvumine piirkonna ajalooga

Lõiming: geograafia

Meetodid: vaatlused, rühmatöö, arutelu, seoste loomine
Vahendid:
Töölehed looduskoolis, metsamuuseumis ja õpperajal: 3-4-liikmelistele rühmadele
Metsamuuseumi ekspositsioon
Looduskooli meelte-õppevahendid
Binokulaarmikroskoobid ja erinevad loodusobjektid vaatlemiseks: kõik õpilased näevad kõiki vaatamiseks välja pandud objekte
Luubid: õpperajal 1 luup 3-4-liikmelise rühma peale
Binoklid: õpperajal 1 binokkel 3-4-liikmelise rühma peale
Linnumääraja: juhendajal

• Olenevalt ilmast ja grupist võib tegevuste järjekord ja kestus muutuda.
• Grupi saabumine, sissejuhatavad tegevused. Tutvustame päevakava, lepime kokku reeglites (10 min)
• Teema arendus (30 min)
• Tutvume põgusalt näitusel „Metskonna lugu“ kunagise metskonnakeskuse, selle töötajate ja nende rollidega ja metsatööde ning tööriistadega läbi aegade (1920.-30. aastad, 1960.-80. aastad), tänapäev)
• Vaatame filmikatkeid vanadest kroonikafilmidest ja tänapäevasest metsamajandamisest. Arutleme, analüüsime ja võrdleme, missugune oli inimeste tegevus metsas ja suhtumine metsa neil erinevatel aegadel, leiame seoseid ja erinevusi.
• Rühmatööd ja arutelud näitusel „Puud ja inimesed“ Oandu Küünis (40 min)
• Tutvutakse näitusel Eesti levinumate puuliikidega (mänd, kask, kuusk, lepp, haab), nende puidu ja selle kasutamisega ning vana aja metsatöödega. Grupp jaotatakse 2 rühmaks (max 12 õpilast) Mõlemad rühmad lahendavad paralleelselt „Puude bingo“ ülesannet. Arutletakse puidu kui ehitus- ja tarbeesemete materjali keskkonnasäästlikkuse üle.
• Mõlemad rühmad lahendavad paralleelselt Küttepuude ülesannet, kus puidunäidised tuleb järjestada kütteväärtuse järgi. Arutletakse puidu kui küttematerjali keskkonnamõju erinevate aspektide üle.
• Õppekäik metsas (1tund 40 min) Arutletakse erinevate puistute tekkeloo üle, seostatult ajaloosündmustega Eestis ja maailmas. Võrreldakse majandus- ja loodusmetsa, arutletakse, millised on metsa väärtused ja kuidas metsa tasakaalustatult ning keskkonnahoidlikult kasvatada, kasutada ja kaitsta. Õppekäigu jaoks on tööleht (1 kahele õpilasele), mida olenevalt ilmast ja grupist võib täita kohapeal või võtta kaasa jätkutegevuste jaoks koolis.
• Kokkuvõttev küsimuste-vastuste ring. Õpilaste ja õpetajate tagasiside programmile. (10 min)

Taotletavad pädevused: matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus
Õpiväljundid/õpitulemused:
III kooliaste, Bioloogia. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

• 4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
• 6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.

III kooliaste. Geograafia:
Metsamajandus ja metsatööstus

• teab metsa ja kestliku metsamajanduse olulisust ning väärtustab metsa kui ökosüsteemi
• selgitab metsamajanduse ja -tööstuse, sh puidu väärindamise rolli Eesti majanduses. teab metsa ja kestliku metsamajanduse olulisust ning väärtustab metsa kui ökosüsteemi

Õpilane teab:

• meie peamisi puuliike ja nende puidu kasutusviise
• metsa erinevaid väärtusi
• loodus-ja majandusmetsade kujunemise eripärasid

Õpilane oskab:

• hinnata metsa vanust vanuseklassi piires ja liigilist koosseisu
• seostada metsade tekkelugu Eesti ajalooga
• mõista inimese ja elukeskkonna seoseid metsa näitel

Õpilane väärtustab: keskkonnasäästlikku, tasakaalustatud ja kõiki metsa funktsioone väärtustavat metsade majandamist ja kaitset

Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikused seosed ning inimese sõltuvus loodusressurssidest; inimtegevusega kaasnevad mõjud. Elukestev õpe ja karjääri kujundamine – metsamajandusega seotud elukutsed
Lõiming: ajalugu – 31) selgitab ja toob näiteid, kuidas inimesed on erinevatel ajastutel loodusesse suhtunud; 32) selgitab, kuidas tootmine, tarbimine ja inimeste elatustase on seotud loodusressursside kasutamisega
emakeel- suudab end kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada (arutelu, vestlusring)
Meetodid: Rühmatöö, õppekäik, praktilised ülesanded, arutelu, analüüs, võrdlus, töölehe täitmine
Vahendid: Puidunäidiste komplekt, näitus „Puud ja inimesed“ koos näituse „kappides“ olevate puidunäidiste, erinevate puuliikide ja nende kasutamise infolehtede ning puidust valmistatud esemetega. Puude bingo ülesanded (üks komplekt igale rühmale). Küttepuude ülesanded (üks komplekt igale rühmale). Tööleht Pärandkultuuri rajal(1 tööleht 2 õpilase jaoks)

Teemad/märksõnad: mets, loodusmets, majandusmets, puuliigid, puidu kasutamine, metsade majandamine, säästev areng, looduskaitse

Juhised õpetajale:

• Õpilasgruppide turvalisus ja ohutus on programmi korraldajate poolselt tagatud. Programmi tellija täidab programmi tellimusvormi www.rmk.ee lehel ja saab vastu kinnituskirja programmi läbiviimise tingimustega, milles on kirjas soovitused ja nõuded õpetajale programmi eel ja ajal ning milles lepitakse vajadusel kokku ka kõik eritingimused ja koolipoolsed soovid programmile.
• Vastutava õpetaja kohustus on kõiki õpilasi, lapsevanemaid ja saatjaid eelnevalt programmiga seonduvast teavitada (toimumisaeg; programmi sisu; riietus jne).
• Õpetaja ja saatjad osalevad programmis algusest lõpuni, teevad koostööd külastuskeskuse juhendajaga ning on juhendajale vajadusel abiks.
• Pärast programmi on õpetajatel soovitatav saadud kogemusi ja teadmisi seostada edasise õppetööga koolis.
• Selga ja jalga aastaajale ja ilmale vastav riietus ja jalanõud. Kaasa jook ja väike eine. Programmi metsaretke osa ei sobi liikumis- ja nägemispuudega õpilastele.

Lisainfo kontakt: info.oandu@rmk.ee, 676 7010

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tegevused. Tutvustatakse külastuskeskust, päevakava, lepitakse kokku reeglites. (5 min)
• Jagunetakse 2 rühma (käbi valik)
• Pannakse kokku metsa ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaal-kultuurilisi funktsioone ilmestav 24 tükist koosnev pusle. Ühiselt kokku pandud puslepildi ja sõnakaartide abil vesteldakse metsa tähtsusest inimese elus. (5 min)
• Mängitakse RMK tähemängu koostades metsaga seonduvaid tuttavaid sõnu. (5 min)
• Õppekäik palumetsa (4 teemapunkti). (90 min)
• Rühmadele jagatakse vahendid praktilisteks tegevusteks looduses.
• Teemapunktis kirjeldatakse sõnakaartide, piltide ja vaatlustulemuste abil objekti kõrgust, suurust, värvust, kehaehitust, elukeskkonda ja teisi tunnuseid (mänd-kadakas, rähn-pasknäär, põder-metskits, ürask-kuklane). Esitletakse tulemusi üksteisele ja võrreldakse neid omavahel.
• Teemapunktide vahelisel retkel peatutakse ja arutletakse sõnakaartide (soojus, valgus, tuul, sademed) abil, kuidas keskkonnategurid hetkel mõjutavad vaadeldud objektide elukooslust.
• Uuritakse luupidega puudel kasvavaid samblaid ja samblike, puitu lagundavaid puuseeni ning üraskite tegutsemisjälgi.
• Teema kinnistamine ja kokkuvõte.
• Majandusmetsa magnettahvli ja magnetkaartide abil korratakse programmis käsitletud sõnavara – organismide nimed ja inimtegevus metsas. Õpilased paigutavad pildid magnettahvlile, nimetavad õpitud liike ja sõnu, toimub kokkuvõttev arutelu ja tagasiside andmine. (15 min)

Õpiväljundid/õpitulemused:
Loodusõpetus:

• 9) teab taimede, loomade ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ning seostab neid elukeskkonnaga
• Oskab kasutada mudelit:

uurimine – äratundmine (mis on?)
vaatlusuuring vahenditega (milline on?)
uurimine – otsing (miks on?)

• 20) väärtustab looduses turvalist liikumist, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast

Taotletavad pädevused:

Kultuuri- ja väärtuspädevus: väärtustab oma seotust teiste inimestega , loodusega ja keskkonnaga sooritades õppe- ja mängutegevusi vastavalt juhisele;
Suhtluspädevus: väljendab end asjakohaselt ja viisakalt nii emakeeles kui võõrkeeles pöörates tähelepanu tundmatutele sõnadele ja küsides nende tähendust;
Õpipädevus: kasutab õpitut erinevates olukordades seostades omandatud teadmisi varem õpituga;
Seosed läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng – loodushoidlik käitumine ja loodusvarade säästliku kasutamise reeglite järgimine;
elukestev õpe ja karjääri kujundamine – oskus oma tegevust eesmärkide saavutamiseks korraldada, tõhus koostöö
Lõiming: keel ja kirjandus – kordab juhendaja järel seotud lausungit;
kasutab vastavalt suhtlusolukorrale mitteverbaalseid suhtlusvahendeid;
valdab riigikeelt tuginedes sõnakaartidele, illustratsioonidele ja abistavatele küsimustele
Meetodid: õppemäng; objekti vaatlus sõnakaardi ja teemapildiga; arutelu küsimus- vastus meetodil; objektide võrdlus; rühmatöö, individuaalne- ja paaristöö
Vahendid:

• RMK sõnamäng (kõigile tähed)
• metsakasutuse pusle (rühma peale üks sektor puslest)
• metsa eluringi magnettahvel + tahvlile kinnitatavad pildiga magnetid; (paaristööks)
• topsluubid, objektid loodusest (rühmale olenevalt õpilaste arvust)
• sõnakaardid, pildid liikidest (juhendajal)

Teemad/märksõnad: mets, elusloodus, organismide ehitus ja eluviis, keskkond, inimtegevus

• Sissejuhatus (10 min): Tutvustatakse programmi töökorraldust, ajakava. Vaadeldakse kaitseala infotahvlit, korratakse üle leppemärgid. Arutelu looduskaitsealal lubatud ja keelatud tegevuste üle; looduses liikumise reeglid.
• Tegevused õpperajal (3,5 km; 140 minutit): Matkamine koos peatuste ja tegevustega. Vaadeldakse Viitna järve, vesteldakse järve parameetrite ja veeohutuse teemadel. Juhendaja tutvustab termomeetri näidu lugemist ja olulisemaid termomeetriga seonduvaid mõisteid: nullpunkt, skaala, temperatuur, kraad. Juhendaja jagab järve vee temperatuuri mõõtmiseks termomeetrid igale paarile ning juhendatult mõõdetakse järve temperatuuri ning võrreldakse saadud tulemusi. Mõõtmist korratakse järve teisel kaldal. Liikumismänguga õpitakse tundma Viitna õpperada ümbritsevas männimetsas elavaid ja kasvavaid liike. Rühmad otsivad piltkaarte ja lahendavad ristsõna. Juhendaja tutvustab kaitsealust taimeliiki (valge vesiroos) ja seonduvaid mõisteid (risoom, ujuleht, vars). Juhendaja näitab pilti taimest või võimalusel vaadeldakse taime järvekaldalt. Lapsed õpivad praktilise tegevusena rühmas tundma vesiroosi ehitust: juhendaja jagatud materjalidega luuakse vesiroosi mudel. Õpilased mõõdavad oma keha kasutades vesiroosi varrepikkust ning avastavad, et vesiroosi varre pikkus varieerub sõltuvalt veekogu sügavusest. Juhendaja pöörab õpilaste tähelepanu Viitna järve ääres toimunud metsatulekahju tunnustele – arutelu tuleohutusest metsas liikudes.
• Piknik ja puhkepaus (15 minutit): Süüakse kaasa võetud einet. Piknik toimub matka keskel.
• Kokkuvõte ja lõpuring (15 min): Toimub reflektsiooniring, kus kõik õpilased püüavad esitada ühe küsimuse matkal kogetu või õpitu kohta kaasõpilastele.

Keskkond ja jätkusuutlik areng: Mõistab looduse ja inimese vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest

Tervis ja ohutus:

• Tegutseb ennast ohtu seadmata vastavalt ohuolukorrale;
• Väärtustama enda ja teiste tervist
• Olema oma käitumisega eeskujuks

Väärtused ja kõlblus: järgib käitumisreegleid

Seosed teiste teemadega:

• Sotsiaalsed normid – matkaradade külastamine prügistamata, reostamata, lõhkumata, kedagi ohtu seadmata.
• Looduskeskkond – kaitsealal käitumine nii, et säiliks taimestik ja loomastik;
• Tervislikud eluviisid – värskes õhus liikumine, füüsiline aktiivsus

Üldpädevused:

• Kultuuri- ja väärtuspädevus – tajuda ja väärtustada oma seotust loodusega; väärtustada looduslikku mitmekesisust;
• Õpipädevus – suutlikkus osaleda õpikeskkonnas individuaalselt ja rühmas; seostada omandatud teadmisi varem õpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi;

Õpitulemused:

• oskab mõõta vee temperatuuri
• kirjeldab vesiroosi, taime kasvamist ning seostab neid elukeskkonnaga
• käitub loodushoidlikult ja järgib koostegemise reegleid

Meetodid: grupiarutelu, mõõtmisvahendi praktiline rakendamine, ristsõna lahendamine, vaatlus, otsimismäng, töö paaris ja rühmas, reflektsioon

Vahendid: termomeetrid (12 tk), termomeetri skaala juhendmaterjal (pilt), vesiroosi rühmatöö komplekt (6 tk), vesiroosi pilt, ristsõna töölehed (12 tk), ristsõna piltkaardid (11 tk)

Juhis õpetajale: Programm toimub Viitna maasikukaitseala õpperajal. Programmi ajal palume õpetajal lapsi praktiliste tööde tegemisel innustada ja abistada. Matkale tulles riietuda ilmastikule vastavalt. Vihmaste ilmade korral on järsud oosinõlvad libedad. Ratastoolis liiklejale ei ole matkarada läbitav. Erivajaduste korral palume sellest eelnevalt anda juhendajale teada. Mugavaks matkamiseks soovitame igal lapsel piknikueine ja jook seljakotis kaasa võtta. Pärast programmi toimumist palume programmile kirjalikku tagasisidet e-kirja teel.