• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (150 või 180 min).
• sissejuhatus teemasse, loeng ja suunatud diskussioon (20 min):
• kaitseala lühitutvustus (kaitse-eesmärk, kaitsekord, loodus- ja kultuuripärandi väärtused).
• elurikkus kui ökosüsteemide toimimise alus (elurikkuse olulisusest, erinevad tasandid, kaitsealade roll elurikkuse hoidmisel, igaühe loodushoid).
• õpperetk erinevatele kooslustele iseloomulike taimeliikide tundmaõppimiseks ca 3 km (130 min).
• rühmade moodustamine taimedega seotud õppemänguga. Õppevahendite jagamine rühmadele (määrajad, luubid, vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, seljakotid).
• vaatleme ja õpime tundma erinevaid taimeliike ja nende tunnuseid niidu- ja metsakoosluses ja nende kasutust meie igapäevaelus (nt söödavad ja mürgised, ravim- ja värvitaimed jne).
• rühmatööna õpime ühe taimeliigi näitel kasutama määrajaid (“Eesti taimede määraja” ning telefoniga taimede määramisrakendus).
• kahe koosluse taimede liigirikkuse võrdlus vaatluslehtede abil rühmatööna.
• praktiline taimede kasutamine – taimetrükk (30 min). Huvi korral on lisaülesandena võimalik õppida taimetrüki tehnikat, talletades taimedes peituvad värvid kaardile.
• kokkuvõte (20 min)
• tagasisidestamine paaridena: ootused, saadud kogemused ja teadmised ning muutused mõtetes, arusaamades, hoiakutes.
• kokkuvõttev arutelu, kuidas igaüks saab edaspidi panustada elurikkuse hoidmisse.

Gümnaasiumi bioloogia – 2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“. Ökoloogia. Keskkonnakaitse.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng. Kultuuriline identiteet. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Lõimitud on bioloogia.
Meetodid ja vahendid:

• sissejuhatav loeng ja suunatud diskussioon kaitseala lühitutvustus ja elurikkus kui ökosüsteemide toimimise alus. Vahendid: dataprojektor, ekraan.
• õpperetk erinevatele kooslustele iseloomulike taimeliikide tundmaõppimiseks:
• õppemäng rühmade moodustamiseks.
• taimeliikide ja koosluste vaatlus.
• rühmatööna taimeliikide määramine. Vahendid: määrajad “Eesti taimede määraja”, digitaalsed määramisrakendused, luubid, vaatluslehed, kirjutusalused, pliiatsid, seljakotid.
• rühmatööna võrdlus – kahe koosluse taimede liigirikkuse võrdlus. Vahendid: vaatluslehed, pliiatsid, kirjutusalused.
• praktiline individuaalne töö, kaardi tegemine taimetrüki tehnikas (soovi korral).
• tagasisidestamine paaridena.
• kokkuvõttev arutelu, kuidas igaüks saab edaspidi panustada elurikkuse hoidmisse.

Üldpädevused: digipädevus; kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; sotsiaalne ja kodanikupädevus; suhtluspädevus
Õpitulemused
Õpilane teab:

• kaitseala kaitse-eesmärki ja olulisemaid loodusväärtusi.
• taimemääraja kasutamise põhimõtet ning erinevaid võimalusi digitaalseks taimede määramiseks.

Õpilane oskab:

• selgitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse olulisust.
• tuua näiteid kaitstavate loodusobjektide kohta.
• tuua näiteid erinevate niidu- ja metsakooslustele omaste taimeliikide kohta ja nende kasutamisest igapäevaelus.
• õpilane väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning teadvustab iga inimese vastutust selle kaitses.
• õpilane teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab säästva arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

• sissejuhatus (5 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, jagatakse töövahendeid.
• esimene osa õppeprogrammist toimub välitingimustes ning teine osa siseruumis (koolis/keskuses).
• tegevuste käik (70 min).
• arutelu käigus aktiveeritakse osalejate eelteadmised puu- ja põõsaliikidest ja tehakse selgeks puittaimede rühmitamise alused.
• kooli või looduskeskuse ümbruses:
• õpitakse tundma Eesti metsade tavalisemaid puu- ja põõsaliike võrsete ja pungade järgi.
• vaadeldakse puude võra kuju ja puu koort.
• siseruumis toimuvad tegevused:
• pungade võrdlemine ja punga ehituse uurimine.
• erinevate viljatüüpide ja levimisviiside võrdlemine (III kooliaste).
• rühmatööna võrsete määramine ja liigi kirjeldamine töölehel.
• rühmatöö tulemuste esitlemine: puu- või põõsaliigi tutvustus.
• arutelu looduse hüvedest ja kuidas kuidas erinevad puuliigid on seotud meie igapäevaeluga.
• kokkuvõte (15 min).
• programmi lõpuringis väljendab õpilane oma kogemusi või uusi teadmisi puude ja põõsaste tundmise osas.

4-6 kl II kooliaste – Ainevaldkond „Loodusained”. Mets elukeskkonnana. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed.
7-9 kl III kooliaste – Ainevaldkond „Loodusained”. Taimede tunnused ja eluprotsessid. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus; õpipädevus; suhtluspädevus.
Meetodid: vaatlemine ja määramine; vaatlustulemuste esitlemine; iseseisev töö ja rühmatöö; arutelu.
Vahendid: tööleht, kirjutusvahend, kirjutusalus, luup ja määramisleht paari peale.
Õpitulemused
Õpilane oskab:

• vaadelda ja määrata levinumaid puu- ja põõsaliike vegetatsioonivälisel perioodil.
• kasutada lihtsamaid määrajaid.
• võrrelda erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid (III kooliaste).
• vormistada vaatlustulemusi ja esitleda neid teistele.

Õpilane teab:

• Eesti tavalisemaid puittaimi.
• mõistet looduse hüved ning kuidas on seotud puuliigid inimese igapäevaeluga.
• õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

Programmi üks osa toimub välitingimustes kooli lähedal asuvas pargis või metsas ning teine osa koolis või keskuses siseruumis.
Programmile tulles panna selga ilmastikule sobiv riietus, jalga niiskuskindlad jalanõud. Sobib sügavama loodushuviga õpilastele. Programm ei sobi erivajadustega õpilastele.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• sissejuhatus (10 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevuste käik (155 min).

1. Lühike Karula rahvuspargi ja kaitseala kaitseväärtuste tutvustus.
2. Mängime kultuuripärandi teemalist bingot. Esimese klassiga mängime samade väidetega mängu suulise juhendamise järgi. Saame selgeks, mis on kultuurpärand ja selgub, et igaüks on kultuuripärandi edasikandja.
3. Rühmatööna paneme kokku pildijadad: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.
4. Tutvume kultuuripärandi teemalise ekspositsiooniga aidas. Aidas on eksponeeritud vanad vilja ja lambavillaga seotud tööriistad ning talulaste mänguasjad. Osalejad saavad teada, kuidas säilitati enne elektri saabumist taludes toitu ja proovivad käsikiviga teradest jahu jahvatamist.
5. Suitsusauna juures lühike tutvus suitsusaunaga seotud kommetest.

• matkame Ähijärve teerajal, tegevused matkal:

1. Mõõdame termomeetriga Ähijärve veetemperatuuri ja hindame, kas vesi on ujumiseks piisavalt soe.
2. Vaatleme tavalisemaid puid ja põõsaid ning toome näiteid nende kasutusvõimalustest. Puude teemalised mõistatused.
3. Tutvume levinumate ravimtaimedega looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep) ja räägime, mis otstarbel on neid kasutatud.
4. Kuulatakse paari muistendit Ähijärve ja Karula kandi kohta.
5. Metsa tunnetamine erinevate meeltega: paarides silmasidemetega mäng kuulmis- ja kompimismeele kasutamiseks. Sügisel võtame aega palumetsas pohlade ja mustikate söömiseks.
6. Retkel suunatakse õpilasi märkama lindude ja imtajate tegutsemisjälgi ning aastaajale iseloomulikke märke. Märkamise oskus on vajalik mõistmaks looduses toimuvat.
7. Kokkuvõttev arutelu koos grupiga teemal “Mida me kõike metsast saame?”.

• kokkuvõtte (15 min)
• tagasiside ringis väljendab iga osaleja õppekäigul saadud uusi kogemusi või teadmisi.

1-3 klass I kooliaste.

Loodusõpetus:

• 2.1.4.2. Aastaajad (Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened eri aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus.).
• 2.1.4.3. Organismid ja elupaigad. (Maismaataimed ja -loomad, välisehitus ja mitmekesisus.)
• 2.1.4.4. Mõõtmine ja võrdlemine. (Temperatuuri mõõtmine.)
• 2.1.4.10. Minu kodumaa Eesti.

Lõimitud on eesti keel (Ilukirjandus: muistend, luuletus, mõistatus, vanasõna. Sõnavara arendamine.)
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus. Kodukoha elu ja pärimused.
Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng; kultuuriline identiteet; väärtused ja kõlblus.

Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus; matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
Meetodid ja vahendid:

• õppemäng: kultuuripärandi teemaline bingo (bingo lehed igaühele) või väidete mäng; kompimis – ja kuulmismeelt arendav mäng silmasidemetega (silmasidemed paari peale).
• matkamine: kuni 4 km Ähijärve teerajal.
• mõõtmine: termomeetriga veetemperatuuri mõõtmine (termomeeter igaühele või paari peale).
• vaatlemine: tavalisemad puud ja põõsad, ravimtaimed, loomade ja lindude tegutsemisjäljed, aastaaegade muutumise märgid looduses.
• Rühmatöö: kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või (piltkaardid).
• Arutelu koos grupiga: Mida kõike metsast saame? (näitlikud vahendid: küttepuu, katuselaast, paber, tikud, loodusfoto, punutud korvike jm).

Õpilane oskab:

• mõõta termomeetriga veetemperatuuri ja hinnata, kas vesi on sobiv ujumiseks.
• tuua näiteid taimede kasutamise kohta rahvameditsiinis.
• märgata looduses erinevaid imetajate ja lindude tegutsemisjälgi ning teab, miks see oskus on vajalik.
• leida aastaaegade muutumise märke.
• looduses liikuda ja tunda rõõmu looduses viibimisest ning analüüsida enda rõivastuse sobivust matkaks.

Õpilane teab:

• Karula rahvuspargi loodusväärtusi ja kultuuripärandit;
• mõistet kultuuripärand, oskab tuua näiteid Lõuna-Eestile iseloomuliku kultuuripärandi kohta, tunnetab enda seost kultuuripärandiga;
• mõistet muistend ning vähemalt ühte Karula rahvuspargiga seotud kohamuistendit;
• milliste tööriistadega vanasti talus tööd tehti ja millega talulapsed mängisid;
• suitsusauna kombeid ja toidu säilitamise viise enne elektri leiutamist;
• kuidas saab rukkiteradest leib, lambavillast sokid, linaseemnetest linane köögirätiku kangas ja lehmapiimast või.

Õpilane tunneb:

• põhilisi looduslikke okas- ja lehtpuid ning põõsaid ning erinevate puuliikide kasutust igapäevaelus;
• levinumaid ravimtaimi looduses (raudrohi, naistepuna, kortsleht, põdrakanep).

Õpilane tegutseb koostöös oma klassikaaslastega.

• sissejuhatus (5 min).
• tutvustatakse programmi eesmärke, töökorraldust, töövahendeid.
• tegevustekäik

1. Tutvumine kuue Eesti rahvuspargiga (30 min). Arutleme looduskaitse tähtsuse üle. Otsime kuue Eesti rahvuspargi asukohad Eesti kaardil ning vaatame 6-minutilist filmi, mis annab lühiülevaate kõigist Eestimaa rahvusparkidest. Mängime sissejuhatavat mängu, kus küsimused tutvustavad 6 rahvuspargi loodust ja kultuuripärandit.
2. Rahvuspargi mudeli ehitamine (20 min). Mudeli ehitamise käigus saame ülevaate kaitsekorrast ja rahvuspargi peamistest loodusväärtustest: maastikust, kooslustest, tähtsamatest objektidest. Käsitleme mõisteid: reservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd.
3. Rollimäng (25 min). Mängus asetavad õpilased ennast erinevate rahvuspargis tegutsevate huvigruppide rolli ning asuvad otsima lahendust probleemile, mille lõpplahendus peab tagama keskkonna jätkusuutliku toimimise. Rollimängu käigus saame aru, et kaitsealal tegutsevatel huvigruppidel on erinevad vajadused ning võimalikud huvide ristumised. Ometi on vajalik leida kõiki osapooli rahuldavad kokkulepped. Rollideks on: kohalik talunik, matkaja, ning rahvuspargis elavad olulised liigid (nt Karulas must-toonekurg, hunt, mudakonn).
4. Matkame rahvuspargis (1,5 h), see annab võimaluse kogeda rahvuspargi maastikku ja näha iseloomulikke kooslusi, liike ning otsida loodusest loomade tegutsemisjälgi.

• kokkuvõtte (10 min).
• programmi lõpuringis väljendab iga osaleja oma uusi kogemusi või teadmisi.

• 7-9. kl III kooliaste

Ainevaldkond “Loodusained“ Bioloogia: Ökoloogia ja keskkonnakaitse; Kaardiõpetus

• Gümnaasium

Bioloogia – bioloogia uurimisvaldkond, ökoloogia ja keskkonnakaitse.

Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus.
Lõimitud: geograafia, bioloogia, ühiskonnaõpetus.
Üldpädevused: enesemääratluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus.
Kirjeldavad märksõnad: keskkond ja jätkusuutlik areng, loodus- ja keskkonnakaitse, maastikud, rahvuspark, kultuuripärand
Meetodid ja vahendid:

• arutelu looduskaitse vajalikkusest.
• 6-minutilise Eesti rahvusparke tutvustava video vaatamine. Vahendid: internetiühendusega arvuti, suur ekraan, kõlarid.
• Eesti kaardil rahvusparkide asukoha otsimine. Vahendid: Eesti kaart.
• klassiga tutvumine kuue rahvuspargi peamiste loodus- ja kultuuripärandi väärtustega. Vahendid: iga rahvuspargi kohta faktilehed koos rahvuspargi logoga.
• rühmatööna rahvuspargi mudeli ehitamine storyline meetodil. Vahendid: rahvuspargi kaart, iseloomulike mets- ja koduloomade kujud, tähtsamad rahvuspargi objektid.
• rollimäng rühmades. Vahendid: rahvuspargis tegutsevate huvirühmade rollimängu kaardid (Karula rahvuspargis kohalik lambakasvataja, matkaja, loodusfotograaf, mudakonn, hunt, must-toonekurg).

Õpilane:

• mõistab kaitsealade vajalikkust.
• teab looduskaitse põhimõtteid ja põhimõisteid (sh rahvuspark, piiranguvöönd, sihtkaitsevöönd, reservaat).
• teab kuut Eestimaa rahvusparki ja oskab neid kaardil näidata, on tutvunud rahvusparkide peamiste väärtustega.
• tunneb põhjalikumalt oma kodukoha rahvuspargi loodus- ja kultuuriväärtusi.
• mõistab erinevate gruppide huvisid ja vajadusi kaitseala maastikul (erinevad liigid, matkajad, kohalikud elanikud, talunikud, arendajad jne).
• mõistab inimese ja keskkonna seoseid ning suhtub vastutustundlikult ümbritsevasse elukeskkonda.
• tegutseb koostöös oma klassikaalastega.
• oskab looduses liikuda ja naudib looduses liikumist, oskab märgata looduskaitselisi väärtusi* (kui programm toimub koos matkaga kaitsealal).

Rahvuspargis on eelistatud programmi toimumiseks kevadine või sügisene aeg. Programm toimub külastuskeskuses ja loodusrajal, kus on taristu turvaliseks raja läbimiseks loodust tallamisega kahjustamata.
Koolis toimub programm eelistatult talvisel ajal, klassis on vajalikud ekraan, kõlarid ja arvuti.
Õppeprogramm ei kohaldu nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega osalejatele. Ratastooliga saab osaleda vaid looduskeskuses, aga mitte matkarajal.

Vajalik on ilmastikule vastav mugav riietus ja looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Soovitame kaasa võtta söögi–joogi.
Lisainfo kontakt: info.karula@rmk.ee, 5787 3319

• tegevused õuealal (10 min).
• rühma saabumine, tervitus, Alutaguse rahvuspargi tutvustus.
• retke kodukorra tutvustus.
• tegevused looduskeskkonnas (1,5 tundi).
• sissejuhatus loodusretkele õpperaja alguses infotahvli juures.
• RMK, igaüheõiguse põhimõtete tutvustus, loodussäästlik matkamine.

Retkel:

• kuuleme retkejuhilt, kuidas sai Peipsi oma nime.
• võrdleme üksikut rannamändi metsas kasvavate mändidega. Uurime kooslust nende ümber.
• arutleme, millised on mandri-, millised rannikuluited, miks ja kuidas neid kaitsta.
• vaatleme Kauksi oja kaldal ja suubumiskohas, kuidas saab Peipsi endale vett.
• selgitame teemakaardi abil Peipsi vesikonna olemust.

Tegutseme rühmades:

• teeme katse: Kas oja vesi kaotab pärast filtreerimist enda pruunikat värvust? Õpilased panevad rühmaga kokku Kauksi oja kaldal lihtsa veefiltrisüsteemi ja hakkavad katse abil küsimusele vastust otsima.
• leiame, mida vesi on rannale uhtunud. Õpilased hakkavad „Järve ranna otsimislehe“ ülesandeid täitma. Leitud tulemused paigutatakse hulkadesse. Arutleme ja hindame looduskeskkonna hetkeolukorda.
• katsetame jalgu mööda liiva tõmmates, kuidas liiva heli tekib. Retkejuht selgitab, miks öeldakse „laulev liiv“. Võtame kaasa liiva, et vaadata pärast retke külastuskeskuses stereomikroskoopidega liivakristalle.

Tegevused külastuskeskuses:

• leiame vastused küsimustele: Milliseid muutusi on järv ja teda ümbritsev loodus läbi teinud? Kes kuuluvad Peipsi järve- ja rannamänniku elustikku? Kuidas on järv tähtis kohalike igapäevaelus läbi aegade?
• vaatame koos esitlust „Peipsi järve tekkelugu“ (7 min). Saame teada, kuidas on pinnavormid ja looduskeskkond muutunud jääajast tänapäevani loodusjõudude poolt etteantud rütmis.
• kinnistame teadmisi olemasoleva maketi abil (10 min).
• jagame igaühele teemakaardi „Peipsi järve mäng“ (Taimed. Imetajad. Linnud. Kalad.) Õpilased leiavad etteantud küsimustele vastused ja esitavad info kaaslastele.(15 min).
• vaatame koos esitlust „Rahva lugu“ (5 min). Saame teada erinevate rahvaste ja kultuuride segunemisest paikkonnas. Tutvume, kuidas metsarikkus kajastub kohalikus pärimuses ja milline on veeteede olulisusv
• kinnistame nähtut õppemängus „Pärandikütid“ (13 min).
• keskuse õuealal kokkuvõte. Räägime, mida uut keegi õppis. Küsime tagasisidet ka õpetajatelt (10 min).
• peale programmi toimub õuealal piknik.

Loodusõpetus: elutingimused järves; järve tähtsus, kasutamine ja kaitse; vee puhastamine; elutingimused metsas, inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel, pinnavormide muutumine aja jooksul, mets elukeskkonnana, palumets.
Ajalugu: inimeste eluviis ja tegevusalad.
Üldpädevused:

• kultuuri- ja väärtuspädevus – väärtustab oma seotust Peipsimaa loodusega ja kultuuripärandiga.
• enesemääratluspädevus- käitub ohutul liikudes oja ja järve kaldal.
• õpipädevus – kasutab loodusretke arutelus omandatud teadmisi.
• suhtluspädevus – suudab ennast väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeles (teise keelena), suudab oma seisukohti esitada ja põhjendada.

Õpitulemused/õpiväljundid:

• mõistab elus- ja eluta tegurite mõju looduskeskkonnale.
• toob näite taimede- ning loomade koosluste kohastumise kohta vees ja veekogu ääres.
• teab Peipsimaa inimeste eluolu minevikus.Hindab inimtegevuse mõju Peipsi järvele ja -vesikonnale.
• toob näite mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele.
• oskab sihipäraselt vaadelda läbi stereomikroskoobi.
• oskab kasutada lihtsat vee filtreerimissüsteemi.

Ainetevaheline lõiming: loodusained, eesti keel, ajalugu.
Seos läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng. Väärtused ja kõlblus.
Meetodid: esitluste abil õppimine, vee filtreerimine, liiva uurimine, arutelu, analüüs, hinnang.
Vahendid: 5 vee filtreerimise õppekomplekti, juhendajal pildimaterjal,
4 stereomikroskoopi, meditsiinikotike, individuaalsed teemakaardid „Peipsi järve mäng“ ja „Pärandikütid“, töölehed rühmadele „Järve ranna otsimisleht“
Märksõnad: Peipsi järv, luited, palumets, kooslused, kultuuripärand.
Õpikeskkonna eripära: Peipsi äärne palumets, Kauksi oja looklev säng, liivaluited, külastuskeskuse ekspositsioon.

• Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
• Teemat käsitlev esitlus (30 min).
• Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
• Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
• Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).

• III kooliaste

Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: Kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed, kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.

• Gümnaasium

Bioloogia: Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele.
Geograafia: Kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.

Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

• oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
• oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
• teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
• teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
• teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
• oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
• mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
• õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
• õpib kasutama juurdekasvupuuri

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

• mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
• mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
• on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest

Meetodid: Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: Tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“ , „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.