Õpime tundma rannamännikut ja Peipsi järve elustikku. Arutleme, milline on palumetsa ja järve tervislik seisund, kuidas tekkisid luited ja sealne taimkate. Vaatleme omapäraseid rannamände, Kauksi oja ning selle kaunist orgu.
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada
Päevakava
- tegevused õuealal (10 min).
- rühma saabumine, tervitus, Alutaguse rahvuspargi tutvustus.
- retke kodukorra tutvustus.
- tegevused looduskeskkonnas (1,5 tundi).
- sissejuhatus loodusretkele õpperaja alguses infotahvli juures.
- RMK, igaüheõiguse põhimõtete tutvustus, loodussäästlik matkamine.
Retkel:
- kuuleme retkejuhilt, kuidas sai Peipsi oma nime.
- võrdleme üksikut rannamändi metsas kasvavate mändidega. Uurime kooslust nende ümber.
- arutleme, millised on mandri-, millised rannikuluited, miks ja kuidas neid kaitsta.
- vaatleme Kauksi oja kaldal ja suubumiskohas, kuidas saab Peipsi endale vett.
- selgitame teemakaardi abil Peipsi vesikonna olemust.
Tegutseme rühmades:
- teeme katse: Kas oja vesi kaotab pärast filtreerimist enda pruunikat värvust? Õpilased panevad rühmaga kokku Kauksi oja kaldal lihtsa veefiltrisüsteemi ja hakkavad katse abil küsimusele vastust otsima.
- leiame, mida vesi on rannale uhtunud. Õpilased hakkavad „Järve ranna otsimislehe“ ülesandeid täitma. Leitud tulemused paigutatakse hulkadesse. Arutleme ja hindame looduskeskkonna hetkeolukorda.
- katsetame jalgu mööda liiva tõmmates, kuidas liiva heli tekib. Retkejuht selgitab, miks öeldakse „laulev liiv“. Võtame kaasa liiva, et vaadata pärast retke külastuskeskuses stereomikroskoopidega liivakristalle.
Tegevused külastuskeskuses:
- leiame vastused küsimustele: Milliseid muutusi on järv ja teda ümbritsev loodus läbi teinud? Kes kuuluvad Peipsi järve- ja rannamänniku elustikku? Kuidas on järv tähtis kohalike igapäevaelus läbi aegade?
- vaatame koos esitlust „Peipsi järve tekkelugu“ (7 min). Saame teada, kuidas on pinnavormid ja looduskeskkond muutunud jääajast tänapäevani loodusjõudude poolt etteantud rütmis.
- kinnistame teadmisi olemasoleva maketi abil (10 min).
- jagame igaühele teemakaardi „Peipsi järve mäng“ (Taimed. Imetajad. Linnud. Kalad.) Õpilased leiavad etteantud küsimustele vastused ja esitavad info kaaslastele.(15 min).
- vaatame koos esitlust „Rahva lugu“ (5 min). Saame teada erinevate rahvaste ja kultuuride segunemisest paikkonnas. Tutvume, kuidas metsarikkus kajastub kohalikus pärimuses ja milline on veeteede olulisusv
- kinnistame nähtut õppemängus „Pärandikütid“ (13 min).
- keskuse õuealal kokkuvõte. Räägime, mida uut keegi õppis. Küsime tagasisidet ka õpetajatelt (10 min).
- peale programmi toimub õuealal piknik.
Seos õppekavaga
Loodusõpetus: elutingimused järves; järve tähtsus, kasutamine ja kaitse; vee puhastamine; elutingimused metsas, inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel, pinnavormide muutumine aja jooksul, mets elukeskkonnana, palumets.
Ajalugu: inimeste eluviis ja tegevusalad.
Üldpädevused:
- kultuuri- ja väärtuspädevus – väärtustab oma seotust Peipsimaa loodusega ja kultuuripärandiga.
- enesemääratluspädevus- käitub ohutul liikudes oja ja järve kaldal.
- õpipädevus – kasutab loodusretke arutelus omandatud teadmisi.
- suhtluspädevus – suudab ennast väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeles (teise keelena), suudab oma seisukohti esitada ja põhjendada.
Õpitulemused/õpiväljundid:
- mõistab elus- ja eluta tegurite mõju looduskeskkonnale.
- toob näite taimede- ning loomade koosluste kohastumise kohta vees ja veekogu ääres.
- teab Peipsimaa inimeste eluolu minevikus.Hindab inimtegevuse mõju Peipsi järvele ja -vesikonnale.
- toob näite mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele.
- oskab sihipäraselt vaadelda läbi stereomikroskoobi.
- oskab kasutada lihtsat vee filtreerimissüsteemi.
Ainetevaheline lõiming: loodusained, eesti keel, ajalugu.
Seos läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng. Väärtused ja kõlblus.
Meetodid: esitluste abil õppimine, vee filtreerimine, liiva uurimine, arutelu, analüüs, hinnang.
Vahendid: 5 vee filtreerimise õppekomplekti, juhendajal pildimaterjal,
4 stereomikroskoopi, meditsiinikotike, individuaalsed teemakaardid „Peipsi järve mäng“ ja „Pärandikütid“, töölehed rühmadele „Järve ranna otsimisleht“
Märksõnad: Peipsi järv, luited, palumets, kooslused, kultuuripärand.
Õpikeskkonna eripära: Peipsi äärne palumets, Kauksi oja looklev säng, liivaluited, külastuskeskuse ekspositsioon.
Lisainfo: Programm toimub nii sise- kui välitingimustes. Selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Pikniku pidamise võimalus keskuse õuealal enda söögi ja joogiga. Programmi läbiviimisel suuremate gruppidele on vajalik igale grupile saatja. Võimalik on programmi tegevuste järjekorda muuta. Õppeprogrammi on võimalik kohaldada liikumis- ja kerge vaimupuudega õpilastele. Külastuskeskuse mõlemad hooned ja õueala on ettevalmistatud ratastooliga liikumiseks.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 568 15722
Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia ? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus
Päevakava
- Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
- Teemat käsitlev esitlus (30 min).
- Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
- Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
- Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).
Seos õppekavaga
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: Kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed, kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Bioloogia: Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele.
Geograafia: Kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:
- oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
- oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
- teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
- teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
- teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
- oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
- mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
- õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
- õpib kasutama juurdekasvupuuri
Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
- mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
- mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
- on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest
Meetodid: Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: Tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“ , „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.
Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus. Kaasa võtta oma lõunaeine.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 339 3833, 5681 5722
Sõrve poolsaar, mida esimest korda on mainitud aastal 1234, on Saaremaalt edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 kilomeetrit, suurim laius 10 kilomeetrit. Lisaks kaunile loodusele on sel poolsaarel pakkuda põnevat vaatamist ja teadmisi ka ajaloohuvilistele. Rändame ajas tagasi Tehumardi öölahingusse, uudistame Anseküla tuletorni, Stebeli rannakaitsepatareid ning külastame Sääre ajalootuba, mille vanim eksponaat on Rootsi sõjalaeva plank aastast 1625. Retke viimaseks vaatamisväärsuseks on tsaariajal valminud rannakaitsepatareide varustamiseks mõeldud kitsarööpmeline raudtee, mida teenindas üks 90 hj firma “Orenstein ja Koppel” auruvedur.
Lisainfo: Retk algab ja lõppeb Mändjala loodusmaja parklas, vajalik transport. Looduses liikumisel on esmatähtis mugavus ja kaitse jaheda ning vihmase
ilma eest. Oluline on, et riietus ja jalanõud oleksid veekindlad.
Võimalikud lisateenused: majutus Mändjala loodusmajas (õpilastele õpilashinnaga).
Lisainfo kontakt: info.vilsandi@rmk.ee, 527 7421
Sõrve poolsaar, mida esimest korda on mainitud aastal 1234, on Saaremaalt edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 kilomeetrit, suurim laius 10 kilomeetrit. Lisaks kaunile loodusele on sel poolsaarel pakkuda põnevat vaatamist ja teadmisi ka ajaloohuvilistele. Rändame ajas tagasi Tehumardi öölahingusse, uudistame Anseküla tuletorni, Stebeli rannakaitsepatareid ning külastame Sääre ajalootuba, mille vanim eksponaat on Rootsi sõjalaeva plank aastast 1625. Retke viimaseks vaatamisväärsuseks on tsaariajal valminud rannakaitsepatareide varustamiseks mõeldud kitsarööpmeline raudtee, mida teenindas üks 90 hj firma “Orenstein ja Koppel” auruvedur.
Lisainfo: Retk algab ja lõppeb Mändjala loodusmaja parklas, vajalik transport.
Looduses liikumisel on esmatähtis mugavus ja kaitse jaheda ning vihmase ilma eest. Oluline on, et riietus ja jalanõud oleksid veekindlad.
Võimalikud lisateenused: majutus Mändjala loodusmajas ja sauna võimalus
Lisainfo kontakt: info.vilsandi@rmk.ee, 527 7421
Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Pähni külastuskeskus
Päevakava
- Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
- Teemat käsitlev esitlus (30 min).
- Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
- Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
- Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).
Seos õppekavaga
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:
- oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel.
- oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi.
- teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses.
- teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest.
- teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel.
- oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat.
- mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta.
- õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia.
- õpib kasutama juurdekasvupuuri.
Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
- mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel.
- mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust.
- on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest.
Meetodid: Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: Tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.
Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus. Kaasa võtta oma lõunaeine.
Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee, 501 9564
Matkame Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ühes kõige maalilisemas paigas kahe suure jõe Koiva/Gauja ning Mustjõe ühinemiskoha lähistel. Siinset ümbruskonda ilmestavad jõeluhad, looduslähedane veisekarjatamine ning mitmekesine pärandkultuur.
Vallutame Tellingumäe ja uue vaatetorni, mis rajati selle tippu 2023. aasta suvel. Otsime jälgi põnevatest kuid unustusehõlma vajuvatest tegevustest ja objektidest looduses (sh ohvrikivi, sõjaaegsed kaitserajatised, “vaigutatud” männid ning kikkapuud). Avastame, mis on “konnud”. Õpime puude hulgast eristama põõsaid, eritähelepanu on toomingal, paakspuul ja kikkapuul. Meisterdame paakspuupliiatsit.
Toimumiskoht: Rattaradade lõkkekoht, Koiva pärandkultuuri jalgrada, Tellingumäe vaatetorn
Päevakava
- Kuni 30 õpilast + 2 saatjat, suurem grupp jagatakse eraldi programmideks
- Kogunemine Rattaradade lõkkekoha parklas Tellingumäe lähistel.
- Sissejuhatus, juhendaja tutvustab osalistele ohutu liikumise ja tegutsemise reegleid metsas, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast (5-10 min).
- Liikumine õppe-huvipunktide vaheldub kogemusõppe ülesannetega (45 min):
- Teemasse sisseelamine soojendusvõimlemise mänguga (puu-põõsas-puhmas) ning tuttavate lähtepunktide kaudu, mida juhendaja nimetab – õpilased kogunevad iseseisvalt selle objekti juurde mida nad tunnevad (mänd, sarapuu, mustikas), sealt edasi nimetab järk-järguliselt vastavalt liikide esinemise järjekorrale ja aastaajale looduses mõne tunnuse („sae moodi leheserv“, „tundub terav või pehme võrsetipp“, „tugeva lõhnaga koor või lõhnata koor“, „roosad viljad või mustad viljad“, ümmargused viljad või naljaka kujuga“ jne), mida õpilased 3-liikmelises grupis ümbrusest leiavad. Juhendaja toob mängu ka liiginimed: paakspuu, toomingas kikkapuu. Alul ükshaaval ja edaspidi võrdlevalt määramine, eristamine, kirjeldamine.
- Vastavalt aastaajale pööratakse tähelepanu õitele/viljadele või pungadele/lehtedele (kevadel ja sügisel vastavalt viljad ja õied/lehed juhendaja jagatud herbaarlehtedel). Arutletakse ka, mille järgi neid põõsaid veel meelde jätta või millega need argielus seotud on (näiteks paakspuul toituvad kuldse suve ennustaja lapsuliblika röövikud, toominga õitsemise järgi pannakse kartul maha, kikkapuu on võõras, aga vili meenutab „kikast“ – vihjeks on juhendajal kaasas lapsuliblika, kartuli ja kuke pildid).
- Pärandkultuuri teemapunktid: ohvrikivi juures pühapaikade tähenduse üle mõistatamine ja arutlemine, soovijad saavad mündi paigutada lohukivile (ohverdus mitte kui ainult ebausk vaid kui kummardus loodusressurssidele nende kasutaja poolt). Vaigutatud mändide juures mõistatamine ja arutelu inimese ja loomade tekitatud “märkide” ja kahjustuste kohta; juhendaja selgitab tausta vaigu tootmise ja kasutamise ajaloost, tõrvaahjude ja tõrva ajamise ajaloost infotahvlite juures ja abil. Kikkapuu kasvanduse asukohas arutelu puude ja teiste taimeliikide “tööstusliku” kasvatamise plussidest ja miinustest. Kaevikud Teise maailmasõja ajast – ronimine nende sisse ja mõistatamine, millega on tegu ning arutelu looduses vabalt liikumise võimalikkusest võrrelduna sõjaolukorraga.
- Mustjõe kaldal voolava vee ääres “mõtete puhkamine”. Jätkusuutliku looduses liikumisele ja varasematele matkakogemustele keskenduv arutelu (tähelepanekute tegemine kalameeste lõkkekohtade, kanuude veeskamise paikade olukorra kohta – kas randuda, telkida ja lõket teha võib igal pool).
- Tellingumäe vaatetornis ümbruse aktiivne vaatlus binokliga ja ilma grupis, kodu/kooli asukoha suuna määramine asukohaskeemil „mõttelise joone“ tõmbamisega. Vanajõed ja „konnud“ – vaatlus.
- Retke alguspunkti naasmine, söögi-, joogipaus (20 min).
- “Loodusressurssidele käed külge” tegevus; teadmiste kinnistamine, tagasiside (45 min):
Matkalõkke tegemine, karjapoisipliiatsi ehk paakspuupliiatsi (sh teavitab juhendaja, et materjal on eelnevalt vastutustundlikult varutud majandusmetsa noorendikust, kus see hoolduse käigus üldjuhul niikuinii maha võetakse) vestmine, söestamine ja sellega töölehe täitmine (grupi liikmete nimed, lisaks ühendada joonega lehtede/viljadega võrsete ja eristavate tunnuste sõnalised kirjeldused. “Pliiatsimaterjali” päritolu üle arutelu jätkusuutliku arengu põhimõtete olulisusest – kõik, mida kasutame, on tegelikult pärit loodusest. Põõsaste teemaline teatejooksumäng, aitab kinnistada omandatud teadmisi, kuna mängus tagab edu lisaks jooksukiirusele ka oskus õigesti määrata retke jooksul õpitud põõsaliike kõige eristavama tunnuse põhjal.
- Tagasiside õpitulemuste kaupa (iga grupp saab ühe küsimuse, õpetaja saab küsimused peale tagasiside ringi kategoriseerida omapoolseks tagasisideks – millised õpieesmärgid õnnestusid, millised mitte).
Seos õppekavaga
Üldpädevused:
- tunneb mõisteid puu ja põõsas. Oskab neid eluvorme eristada võttes aluseks lehe, õie, vilja.
- tunneb kodukoha taimeliike.
- kirjeldab taimede välisehitust, seostab elukeskkonnaga ja toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses ja inimese suhetes loodusega.
- inimese meeled ja avastamine (inimese meeled ja avastamine, elus, eluta, looduslik, tehislik).
- organismid ja elupaigad: (maismaataimed, nende välisehitus ja mitmekesisus).
- taimede eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Vastutustundlik suhtumine taimedesse.
- ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses – saab aru lihtsast asukohaskeemist, mõistab, et selle abil on võimalik tegelikkust tundma õppida ja leiab sellelt tuttavaid objekte, teab, et kaardi/skeemi ülaservas on põhjakaar. Tuntumad kõrgustikud, jõed.
Inimeseõpetus: minu kodumaa Eesti: nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku ning väärtustab kodumaad.
Kehaline kasvatus: liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast. Liikumise tähtsus inimese tervisele.
Vahendid, meetodid:
- programmi jaoks vajalikud õppevahendid/materjalid saab retkejuhi käest; binoklid, ise valmistatavad “kirjutusvahendid”, puutöönoad, tööleht, herbaarlehe, pildid (lapsuliblikas, kartul, kukk).
- grupitööd toimuvad 3 -liikmelistes gruppides, vahendid on ette nähtud grupi peale üks (1). Grupis on õpetaja abiga rollid jooksvalt jagatud (ka neid programmi käigus vahetades) nii, et iga õpilane saaks kindlasti aktiivselt osaleda ja panustada („kroonik“ kirjutab, meister“ vestab ja söestab, „navigaator“ jälgib, et töö saaks tehtud ja kannab tulemustest ette). Oluline õppevahend on loomuliku liikumise huvi soodustav kaunis looduskeskkond.
- vastavad ootused õpetajale ja asjad millele enne programmi tähelepanu pöörata, mida kaasa võtta ja mida jätta võtmata on toodud välja programmi registreerimise kinnituskirjas.
- liikumismängud, grupitöö, arutelu, aktiivne vaatlus, võrdlemine, haistmine, kompimine, mõistatamine), käeline tegevus – looduslikest materjalidest töövahendi loomine.
Programmi eesmärk:
- looduse vahetu kogemine ning liikumise kaudu ümbritseva väärtustamine.
- põõsana kasvavate puuliikide märkamine, eristamine ja väärtustamine.
- maastikul ja looduses pärandkultuuri teadvustamine ja kogemine läbi liikumise ja praktilise tegevuse.
- looduskeskkonna kui ressursi jätkusuutliku kasutamise hoiaku kujundamine. Õppekeskkonna mitmekesistamine.
Lisainfo: Riietuda vastavalt ilmale, vastavalt aastaajale, sügisel ja niiske ilmaga soovituslik kummik. Liigume osaliselt mööda Mustjõe kallasrada ja ronime 25 m kõrguse, külastamiseks mugavalt massiivse metallist vaatetorni otsa. Soovi korral kaasa oma (kooli)lõuna, palume eelnevalt kooskõlastada retkejuhiga söömisaeg ja koht.
Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee, 501 9564
Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Aegviidu külastuskeskus ja Nelijärve rada
Päevakava
- Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
- Teemat käsitlev esitlus (30 min).Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
- Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
- Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).
Seos õppekavaga
III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:
- õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogiaÕpib kasutama juurdekasvupuuri.
- oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel.
- oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi.
- teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses.
- teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest.
- teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel.
- oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat.
- mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta.
Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
- mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel.
- mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust.
- on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest.
Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel “Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.
Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus! Kaasa võtta oma lõunaeine!
Lisainfo kontakt: info.aegviidu@rmk.ee, 604 7212, 534 40549
Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Matsalu külastuskeskus
Päevakava
- Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10 min).
- Teemat käsitlev esitlus (30 min).
- Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9×5 min).
- Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (15 min).
- Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas või pargis vanu puid, kände ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5 h).
Seos õppekavaga
III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:
- oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
- oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
- teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
- teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
- teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
- oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
- mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
- õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
- õpib kasutama juurdekasvupuuri
Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
- mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel.
- mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust.
- on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest.
Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid või muud puudega seotud rühmadeks jagamise materjale, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale rühmale või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.
Lisainfo:
Selga-jalga ilmastikule vastav riietus ja jalanõud. Soovi korral kaasa oma toit ja jook.
Lisainfo kontakt: info.matsalu@rmk.ee, 472 4236, 507 7369
Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia ? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Ristna külastuskeskus
Päevakava
- Rühma saabumine, sissejuhatavad tutvustused/tegevused. Iga programmil osaleja saab valida ühe puuketta/puidunäidise, mille abil jagatakse osalejad rühmadesse. Puuketaste arv vastavalt osalejate arvule ja puuliike 9 (10min).
- Teemat käsitlev esitlus (30 min).
- Osalejate iseseisev tegevus 9 tegevuspunktis 2-3 liikmelistes rühmades. Iga rühm alustab tegutsemist erinevast tegevuspunktist ja liigub järgmisse punkti vastavalt etteantud numeratsioonile. Igas tegevuspunktis läbitakse praktiline tegevus või lahendatakse ülesanne. Tegevuspunktid: “Eesti puud” (9 levinumat liiki), “Aastarõngad jutustavad” (puidu ehitus ja seosed kasvutingimustega), “Süsinik metsa eluringis”, “Mets ja kliimamuutused”, “Juurdekasvupuur”, “Puud teaduse teenistuses” (teadusharudega tutvumine), “Puidu kasutus vs taastumatud loodusvarad”, “Euroopa metsad ja kliimamuutuste ohjamine”, “Ilm, ilmastik ja kliima” (9x 5 min).
- Ühine ülesannete analüüs ja arutelu. Kokkuvõte (30min).
- Lisaks temaatiline loodusretk „Retk puude sisemusse“, kus vaadeldakse metsas vanu puid, kände, põlendikke, pärandkultuuriobjekte ja arutletakse metsa ja inimühiskonna seoseid nii kultuurilisest kui majanduslikust aspektist (1-1,5h).
Seos õppekavaga
III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:
- oskab kirjeldada elus- ja eluta looduse seoseid süsinikuringe näitel
- oskab sihipäraselt vaadelda puidunäidiseid, ära tunda ja nimetada puidu ristlõike osi
- teab fotosünteesi lähteaineid, lõppsaadusi ja protsessi mõjutavaid tingimusi, mõistab fotosünteesi tähtsust organismide elutegevuses
- teadvustab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju keskkonnale ja inimese sõltumist maa piiratud loodusvaradest ja ressurssidest
- teab, milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat ning mõistab seoseid puude kasvu ja ilmastikutegurite vahel
- oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele ja vastupidi, kuidas inimtegevus mõjutab kliimat
- mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja oskab tuua näiteid tänapäevaste uurimismeetodite kohta
- õpib tundma võõrkeelse algupäraga loodusteaduslikke mõisteid dendrokronoloogia, dendroklimatoloogia, dendroökoloogia
- õpib kasutama juurdekasvupuuri
- lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:
- mõistab dendrokronoloogiliste aegridade koostamise põhimõtteid ja rakendusvõimalusi kliimamuutuste uurimisel ning ajaloosündmuste dateerimisel
- mõistab metsade majandamise tähtsust, majandamisega seotud keskkonnaprobleeme ning säästva metsamajandamise põhimõtete järgimise tähtsust
- on saanud ülevaate Euroopa riikide metsasusest ja metsapoliitika suundadest
Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.
Lisainfo:
Selga ilmastikule vastav riietus. Kaasa võtta oma lõunaeine.
Lisainfo kontakt: info.ristna@rmk.ee, 523 8697
Mida me temast, Eesti metsade põhilisest puuliigist, ikkagi teame? Suurem osa meist tunneb ta metsas ära, aga on neidki, kes mitte. Vähem on neid, kes teadlikult tema sisemusse piilunud on ja tema elukäigu üle mõtteid mõlgutanud. Männi perekonda kuulub küll üle 90 liigi, aga meie võtame lähema vaatluse alla ikka oma koduse hariliku männi. Jälgime tema elukäiku sünnist surmani, uurime väljast ja seest ning teeme kohapeal selgeks, kus ja kuidas ta kasvab. Vastame küsimustele, kust on mänd oma nime saanud ja mida kõike kasulikku inimene temast saab. Värvime ja meisterdame, mõned asjad saavad paremini selgeks läbi mängu.
Toimumiskoht: Ristna külastuskeskus, Kärdla matkarada, Neljateeristi õpperada, Leemeti matkarada
Seos õppekavaga: Organismide rühmad ja kooselu. Taimed. Mets elukeskkonnana. Kliimategurid ja nende mõju. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad.
Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus. Kevadel võib mõni rada olla märg. Vajalik vettpidav jalanõu.
Lisainfo kontakt: info.ristna@rmk.ee, 523 8697