Õpime tundma rannamännikut ja Peipsi järve elustikku. Arutleme, milline on palumetsa ja järve tervislik seisund, kuidas tekkisid luited ja sealne taimkate. Vaatleme omapäraseid rannamände, Kauksi oja ning selle kaunist orgu.
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus ja Kauksi oja loodusrada

Päevakava

Retkel:

Tegutseme rühmades:

Tegevused külastuskeskuses:

Seos õppekavaga

Loodusõpetus: elutingimused järves; järve tähtsus, kasutamine ja kaitse; vee puhastamine; elutingimused metsas, inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel, pinnavormide muutumine aja jooksul, mets elukeskkonnana, palumets.
Ajalugu: inimeste eluviis ja tegevusalad.
Üldpädevused:

Õpitulemused/õpiväljundid:

Ainetevaheline lõiming: loodusained, eesti keel, ajalugu.
Seos läbivate teemadega: keskkond ja jätkusuutlik areng. Väärtused ja kõlblus.
Meetodid: esitluste abil õppimine, vee filtreerimine, liiva uurimine, arutelu, analüüs, hinnang.
Vahendid: 5 vee filtreerimise õppekomplekti, juhendajal pildimaterjal,
4 stereomikroskoopi, meditsiinikotike, individuaalsed teemakaardid „Peipsi järve mäng“ ja „Pärandikütid“, töölehed rühmadele „Järve ranna otsimisleht“
Märksõnad: Peipsi järv, luited, palumets, kooslused, kultuuripärand.
Õpikeskkonna eripära: Peipsi äärne palumets, Kauksi oja looklev säng, liivaluited, külastuskeskuse ekspositsioon.

Lisainfo: Programm toimub nii sise- kui välitingimustes. Selga-jalga ilmastikuoludele ja metsaretkeks sobilikud riided-jalanõud! Pikniku pidamise võimalus keskuse õuealal enda söögi ja joogiga. Programmi läbiviimisel suuremate gruppidele on vajalik igale grupile saatja. Võimalik on programmi tegevuste järjekorda muuta. Õppeprogrammi on võimalik kohaldada liikumis- ja kerge vaimupuudega õpilastele. Külastuskeskuse mõlemad hooned ja õueala on ettevalmistatud ratastooliga liikumiseks.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 568 15722

Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia ? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus

Päevakava

Seos õppekavaga

Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: Kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed, kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.

Bioloogia: Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele.
Geograafia: Kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.

Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

Meetodid: Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: Tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“ , „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus. Kaasa võtta oma lõunaeine.
Lisainfo kontakt: info.alutaguse@rmk.ee, 339 3833, 5681 5722

Sõrve poolsaar, mida esimest korda on mainitud aastal 1234, on Saaremaalt edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 kilomeetrit, suurim laius 10 kilomeetrit. Lisaks kaunile loodusele on sel poolsaarel pakkuda põnevat vaatamist ja teadmisi ka ajaloohuvilistele. Rändame ajas tagasi Tehumardi öölahingusse, uudistame Anseküla tuletorni, Stebeli rannakaitsepatareid ning külastame Sääre ajalootuba, mille vanim eksponaat on Rootsi sõjalaeva plank aastast 1625. Retke viimaseks vaatamisväärsuseks on tsaariajal valminud rannakaitsepatareide varustamiseks mõeldud kitsarööpmeline raudtee, mida teenindas üks 90 hj firma “Orenstein ja Koppel” auruvedur.

Lisainfo: Retk algab ja lõppeb Mändjala loodusmaja parklas, vajalik transport. Looduses liikumisel on esmatähtis mugavus ja kaitse jaheda ning vihmase
ilma eest. Oluline on, et riietus ja jalanõud oleksid veekindlad.
Võimalikud lisateenused: majutus Mändjala loodusmajas (õpilastele õpilashinnaga).
Lisainfo kontakt: info.vilsandi@rmk.ee, 527 7421

Sõrve poolsaar, mida esimest korda on mainitud aastal 1234, on Saaremaalt edelasse ulatuv poolsaar, mille pikkus on 32 kilomeetrit, suurim laius 10 kilomeetrit. Lisaks kaunile loodusele on sel poolsaarel pakkuda põnevat vaatamist ja teadmisi ka ajaloohuvilistele. Rändame ajas tagasi Tehumardi öölahingusse, uudistame Anseküla tuletorni, Stebeli rannakaitsepatareid ning külastame Sääre ajalootuba, mille vanim eksponaat on Rootsi sõjalaeva plank aastast 1625. Retke viimaseks vaatamisväärsuseks on tsaariajal valminud rannakaitsepatareide varustamiseks mõeldud kitsarööpmeline raudtee, mida teenindas üks 90 hj firma “Orenstein ja Koppel” auruvedur.

Lisainfo: Retk algab ja lõppeb Mändjala loodusmaja parklas, vajalik transport.
Looduses liikumisel on esmatähtis mugavus ja kaitse jaheda ning vihmase ilma eest. Oluline on, et riietus ja jalanõud oleksid veekindlad.
Võimalikud lisateenused: majutus Mändjala loodusmajas ja sauna võimalus
Lisainfo kontakt: info.vilsandi@rmk.ee, 527 7421

Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Pähni külastuskeskus

Päevakava
Seos õppekavaga

Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.

Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile. Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.

Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

Meetodid: Esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: Tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus. Kaasa võtta oma lõunaeine.
Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee, 501 9564

Matkame Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ühes kõige maalilisemas paigas kahe suure jõe Koiva/Gauja ning Mustjõe ühinemiskoha lähistel. Siinset ümbruskonda ilmestavad jõeluhad, looduslähedane veisekarjatamine ning mitmekesine pärandkultuur.
Vallutame Tellingumäe ja uue vaatetorni, mis rajati selle tippu 2023. aasta suvel. Otsime jälgi põnevatest kuid unustusehõlma vajuvatest tegevustest ja objektidest looduses (sh ohvrikivi, sõjaaegsed kaitserajatised, “vaigutatud” männid ning kikkapuud). Avastame, mis on “konnud”. Õpime puude hulgast eristama põõsaid, eritähelepanu on toomingal, paakspuul ja kikkapuul. Meisterdame paakspuupliiatsit.
Toimumiskoht: Rattaradade lõkkekoht, Koiva pärandkultuuri jalgrada, Tellingumäe vaatetorn

Päevakava
  1. Teemasse sisseelamine soojendusvõimlemise mänguga (puu-põõsas-puhmas) ning tuttavate lähtepunktide kaudu, mida juhendaja nimetab – õpilased kogunevad iseseisvalt selle objekti juurde mida nad tunnevad (mänd, sarapuu, mustikas), sealt edasi nimetab järk-järguliselt vastavalt liikide esinemise järjekorrale ja aastaajale looduses mõne tunnuse („sae moodi leheserv“, „tundub terav või pehme võrsetipp“, „tugeva lõhnaga koor või lõhnata koor“, „roosad viljad või mustad viljad“, ümmargused viljad või naljaka kujuga“ jne), mida õpilased 3-liikmelises grupis ümbrusest leiavad. Juhendaja toob mängu ka liiginimed: paakspuu, toomingas kikkapuu. Alul ükshaaval ja edaspidi võrdlevalt määramine, eristamine, kirjeldamine.
  2. Vastavalt aastaajale pööratakse tähelepanu õitele/viljadele või pungadele/lehtedele (kevadel ja sügisel vastavalt viljad ja õied/lehed juhendaja jagatud herbaarlehtedel). Arutletakse ka, mille järgi neid põõsaid veel meelde jätta või millega need argielus seotud on (näiteks paakspuul toituvad kuldse suve ennustaja lapsuliblika röövikud, toominga õitsemise järgi pannakse kartul maha, kikkapuu on võõras, aga vili meenutab „kikast“ – vihjeks on juhendajal kaasas lapsuliblika, kartuli ja kuke pildid).
  3. Pärandkultuuri teemapunktid: ohvrikivi juures pühapaikade tähenduse üle mõistatamine ja arutlemine, soovijad saavad mündi paigutada lohukivile (ohverdus mitte kui ainult ebausk vaid kui kummardus loodusressurssidele nende kasutaja poolt). Vaigutatud mändide juures mõistatamine ja arutelu inimese ja loomade tekitatud “märkide” ja kahjustuste kohta; juhendaja selgitab tausta vaigu tootmise ja kasutamise ajaloost, tõrvaahjude ja tõrva ajamise ajaloost infotahvlite juures ja abil. Kikkapuu kasvanduse asukohas arutelu puude ja teiste taimeliikide “tööstusliku” kasvatamise plussidest ja miinustest. Kaevikud Teise maailmasõja ajast – ronimine nende sisse ja mõistatamine, millega on tegu ning arutelu looduses vabalt liikumise võimalikkusest võrrelduna sõjaolukorraga.
  4. Mustjõe kaldal voolava vee ääres “mõtete puhkamine”. Jätkusuutliku looduses liikumisele ja varasematele matkakogemustele keskenduv arutelu (tähelepanekute tegemine kalameeste lõkkekohtade, kanuude veeskamise paikade olukorra kohta – kas randuda, telkida ja lõket teha võib igal pool).
  5. Tellingumäe vaatetornis ümbruse aktiivne vaatlus binokliga ja ilma grupis, kodu/kooli asukoha suuna määramine asukohaskeemil „mõttelise joone“ tõmbamisega. Vanajõed ja „konnud“ – vaatlus.

Matkalõkke tegemine, karjapoisipliiatsi ehk paakspuupliiatsi (sh teavitab juhendaja, et materjal on eelnevalt vastutustundlikult varutud majandusmetsa noorendikust, kus see hoolduse käigus üldjuhul niikuinii maha võetakse) vestmine, söestamine ja sellega töölehe täitmine (grupi liikmete nimed, lisaks ühendada joonega lehtede/viljadega võrsete ja eristavate tunnuste sõnalised kirjeldused. “Pliiatsimaterjali” päritolu üle arutelu jätkusuutliku arengu põhimõtete olulisusest – kõik, mida kasutame, on tegelikult pärit loodusest. Põõsaste teemaline teatejooksumäng, aitab kinnistada omandatud teadmisi, kuna mängus tagab edu lisaks jooksukiirusele ka oskus õigesti määrata retke jooksul õpitud põõsaliike kõige eristavama tunnuse põhjal.

Seos õppekavaga

Üldpädevused:

Inimeseõpetus: minu kodumaa Eesti: nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku ning väärtustab kodumaad.
Kehaline kasvatus: liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast. Liikumise tähtsus inimese tervisele.

Vahendid, meetodid:

Programmi eesmärk:

Lisainfo: Riietuda vastavalt ilmale, vastavalt aastaajale, sügisel ja niiske ilmaga soovituslik kummik. Liigume osaliselt mööda Mustjõe kallasrada ja ronime 25 m kõrguse, külastamiseks mugavalt massiivse metallist vaatetorni otsa. Soovi korral kaasa oma (kooli)lõuna, palume eelnevalt kooskõlastada retkejuhiga söömisaeg ja koht.
Lisainfo kontakt: info.pahni@rmk.ee, 501 9564

Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?

Toimumiskoht: Aegviidu külastuskeskus ja Nelijärve rada

Päevakava
Seos õppekavaga

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.Ökoloogia. Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel “Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus! Kaasa võtta oma lõunaeine!
Lisainfo kontakt: info.aegviidu@rmk.ee, 604 7212, 534 40549

Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Matsalu külastuskeskus

Päevakava
Seos õppekavaga

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.
Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.

Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

Lisaks sellele õpilane gümnaasiumiastmes:

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“ , kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid või muud puudega seotud rühmadeks jagamise materjale, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale rühmale või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

Lisainfo:
Selga-jalga ilmastikule vastav riietus ja jalanõud. Soovi korral kaasa oma toit ja jook.
Lisainfo kontakt: info.matsalu@rmk.ee, 472 4236, 507 7369

Millest jutustavad puude aastarõngad? Kes meist poleks värskelt saetud kännul istudes püüdnud aastarõngaid kokku lugedes puu vanust määrata? Programmi käigus saab selgeks, et puude sisemus peidab palju enam saladusi, kui vanus. Iga osaleja saab uurida ja nuputada: Kas kliimamuutusi saab uurida puude abil? Millega tegelevad dendrokronoloogia ja dendroklimatoloogia ? Kas ja kuidas kliimamuutused mõjutavad mets? Kas metsamajandamisel ja puidukasutusel võiks olla mõju kliimamuutustele?
Toimumiskoht: Ristna külastuskeskus

Päevakava
Seos õppekavaga

III kooliaste
Loodusõpetus: inimene uurib loodust: Elus- ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe ökosüsteemides. Kohastumine füüsikalis-keemiliste tingimustega/elukeskkonnaga. Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Materjalide taaskasutamine.
Bioloogia: taimede tunnused ja eluprotsessid. Fotosüntees. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid). Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia: kliima. Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed , kliimamuutuste uurimise tähtsus, näited tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; kliimamuutuste võimalikud tagajärjed.
Gümnaasium
Bioloogia: fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.
Ökoloogia: abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele
Geograafia: kliimat kujundavad tegurid. Kliimamuutused. Metsade säästlik majandamine ja kaitse. Metsatööstuse jätkusuutlik ja säästev areng.

Seosed läbivate teemadega
Ainetevaheline lõiming: loodusained (loodusõpetus, bioloogia, geograafia), emakeel, ajalugu.
Õpiväljundid/õpitulemused
Õpilane III vanuseastmes:

Meetodid: esitlus, rühmatöö nutiseadmete, binokulaaridega, praktilised ülesanded (juurdekasvupuuri kasutamine, aastarõngaste uurimine, puu liigi määramine puidunäidise põhjal), arutelu, analüüs.
Vahendid tegevuspunktides: tahvel „Puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted“, aastarõngaste uurimisega tegelevaid teadusharusid tutvustav puidust pusle, lauamäng „Kliimamuutused ja mets“, kangast rulood „Aastarõngad jutustavad“, „Mets ja kliimamuutuste ohjamine“, magnettahvel „Metsa eluring“, Eesti puude mapp, puidunäidiste kogu ja osalejate arvule vastav kogus erinevast liigist puukettaid, juurdekasvupuur, binokulaar, luubid, mitmesugused puidulisest ja mittepuidulisest toorainest tooted, töölehed, kirjutusvahendid ja -alused igale õpilasele või tahvelarvutid/nutitelefonid, projektor, ekraan.

Lisainfo:
Selga ilmastikule vastav riietus. Kaasa võtta oma lõunaeine.
Lisainfo kontakt: info.ristna@rmk.ee, 523 8697

Mida me temast, Eesti metsade põhilisest puuliigist, ikkagi teame? Suurem osa meist tunneb ta metsas ära, aga on neidki, kes mitte. Vähem on neid, kes teadlikult tema sisemusse piilunud on ja tema elukäigu üle mõtteid mõlgutanud. Männi perekonda kuulub küll üle 90 liigi, aga meie võtame lähema vaatluse alla ikka oma koduse hariliku männi. Jälgime tema elukäiku sünnist surmani, uurime väljast ja seest ning teeme kohapeal selgeks, kus ja kuidas ta kasvab. Vastame küsimustele, kust on mänd oma nime saanud ja mida kõike kasulikku inimene temast saab. Värvime ja meisterdame, mõned asjad saavad paremini selgeks läbi mängu.
Toimumiskoht: Ristna külastuskeskus, Kärdla matkarada, Neljateeristi õpperada, Leemeti matkarada

Seos õppekavaga: Organismide rühmad ja kooselu. Taimed. Mets elukeskkonnana. Kliimategurid ja nende mõju. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad.
Lisainfo: Selga ilmastikule vastav riietus. Kevadel võib mõni rada olla märg. Vajalik vettpidav jalanõu.
Lisainfo kontakt: info.ristna@rmk.ee, 523 8697