Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avas Meremõisa telkimisala juurde uue ligi 100-kohalise parkla, mis aitab kaitsta Laulasmaa maastikukaitseala tundlikku loodust ja suunata paremini külastuskoormust.

Meremõisa on üks RMK enimkülastatud telkimisalasid. Ainuüksi eelmise aasta juulis külastati ala enam kui 17 000 korral ning augustis üle 10 000 korra. Nii suur külastajate arv tähendas, et sõidukitega liikumine telkimisala sees hakkas järjest enam kahjustama õrna metsaalust ja pinnast.

„Meremõisa populaarsus ja inimeste loodusesse tulemise soov on rõõmustav, kuid samal ajal tähendab see ka suuremat vastutust looduse ees. Uus parkla võimaldab külastajatel mugavalt kohale tulla, samal ajal kaitstes kohalikke loodusväärtusi ja ala, mis nii paljudele inimestele korda läheb,“ ütles RMK vanemteabejuht Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii.

Telkimisala uus parkla valmis juulis ning vastavalt rekonstrueerimisprojektile suleti senine sissesõidutee, mis viis otse lõkkekohtadeni.

Parklast pääseb telkimisalale, lõkkekohtadesse ja randa mööda varem olemas olnud jalgradu. Vahemaa uuest parklast varasemate parkimiskohtadeni on ligikaudu 50–80 meetrit ning mereni umbes 100 meetrit.

Uue liikluskorralduse järgi on sõidukitega lubatud sõita ainult parklani ning parkida üksnes selleks ette nähtud parkimisalal. Senine sissesõidutee, mis viis lõkkekohtadeni, on külastuse kõrghooajal ehk 1. maist kuni 30. septembrini suletud.

Parkla valmimisel paigaldas RMK senisele sissesõidule liiklusmärgid, mis andsid märku muutunud liikluskorraldusest. Kahjuks ei peetud kehtestatud liikluskorraldusest kinni ning peagi langesid liiklusmärgid vandalismi ohvriks – märgipostid saeti läbi ja varastati. Kuna märgid üksi ei taganud uue liikluskorralduse järgimist, tuli RMK-l paigaldada teele füüsilised tõkked, et suunata liiklus ettenähtud parklasse ning aidata kaitsta piirkonna loodust.

„Loodame külastajate mõistvale suhtumisele. Uus parkla on rajatud selleks, et kõigil oleks mugav ala külastada, ilma et loodus selle all kannataks. Mõnekümne meetri pikkune jalutuskäik on väike panus selle nimel, et anda kaitsealusele Meremõisa maastikule võimalus taastumiseks suure külastuskoormuse all kannatamise järel,“ lisas Kreutzwald-Prii.

Maantee poolt sissesõidul algab õueala, kus suurim lubatud sõidukiirus on 20 km/h. Jalakäijate läheduses tuleb liikuda jalakäija kiirusel ning olla tähelepanelik.

Meremõisa telkimisala arendamine jätkub. Lähiajal paigaldatakse alale uued teabetahvlid ja suunaviidad ning praegused ajutised tõkked asendatakse väravaga.

Lisainfot Meremõisa telkimisala rekonstrueerimisprojekti kohta leiab SIIT.

RMK tänab kõiki külastajaid mõistva suhtumise eest ning soovib meeldivaid elamusi Meremõisa looduses.

Meremõisa telkimisala liikluskorraldus on muutunud, et kaitsta Laulasmaa maastikukaitseala õrna pinnast järjest kasvava külastuskoormuse eest.

Alale on rajatud uus parkla ligi 100 sõidukile. Parklast pääseb telkimisalale, lõkkekohtadesse ja randa läbi parklapiirde katkete ja mööda jalgradu.

Maantee poolt sissesõidul algab õueala, kus on lubatud liigelda maksimaalselt 20 km/h. Jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija kiirusel ning neid mitte ohustada. Õuealal on parkimine lubatud ainult tähistatud parklas.

Uue liikluskorra kohaselt on sõidukitega lubatud sõita üksnes parklani ning parkida ainult parklas.

Senine sissesõidutee, mis viis otse lõkkekohtadeni, on külastuse kõrghooajal (1. mai kuni 30. september) suletud. Sellel teel sõitmine ja parkimine on keelatud.

Ala on uuenemas ning peagi lisanduvad ka uued teabetahvlid ja viidad.

Rekonstrueerimistööde kohta saab lähemalt lugeda siit.

RMK Kuressaare jahipiirkonna rajakaamerasse jäi tänavu kevadel karu, kes on suve jooksul olnud piirkonnas sage külaline.

Mandri-Eestis tavaline suuruluk tekitab Saaremaal endiselt elevust, sest saarel on karu väga haruldane külaline.

RMK Kuressaare jahipiirkonna rajakaamera jäädvustas karu esimest korda 19. mail. Suve jooksul on loom korduvalt liikunud jahipiirkonnas ning külastanud Länga küla lähistel asuvat söödaplatsi. RMK jahinduse peaspetsialisti Lauri Ellrami hinnangul võib fotode põhjal olla tegemist umbes 3–4-aastase loomaga.

“Mandril on karu arvukus kõrge ja karu kohtamine ei ole enam nii erakordne, kuid Saaremaal tekitab selline isend mõnusat elevust,” ütles Ellram. “Tundub, et loom on piirkonna omaks võtnud ning liigub seal rahulikult.”

Eestis tervikuna on karu arvukus viimastel aastatel kasvanud. Keskkonnaagentuuri 2026. aasta ulukiasurkondade ülevaate järgi registreeriti 2025. aastal vähemalt 98 sama-aastaste poegadega emakaru ning karu asurkonna suuruseks hinnati vähemalt 1100 isendit. Saaremaal on olukord aga teistsugune: püsivat karupesakonda saarel teadaolevalt ei ole ning karu nägemine on seetõttu haruldane sündmus.

Varasemad teated kinnitavad, et karud satuvad Saaremaale aeg-ajalt ränduritena. Karu on Saaremaal märgatud ka viimastel aastatel: 2023. aasta novembris jäi karu rajakaamerasse Kesk-Saaremaal Kuke külas ning 2025. aasta aprillis Saarte Jahimeeste Seltsi teatel Kärla jahipiirkonnas Paikülas.

Karu jõuab Saaremaale tõenäoliselt ujudes, sest liik on tuntud hea ujujana. Eriti nooremad isasloomad võivad ette võtta pikki rännakuid ning üle mere liikumist võib ajendada nii uudishimu kui ka kaugelt tuntav lõhn.

Kuigi karu kohalolu võib inimestes elevust tekitada, tuleb metsloomale anda rahu. Karu väldib üldjuhul inimest ja liigub pigem omaette. Inimese ülesanne on hoida distantsi, mitte minna looma otsima ega jätta talle toitu. Kohtumise korral tuleks rahulikult eemalduda, mitte loomale läheneda ega püüda teda pildistamise huvides jälitada.

Tagametsa paisule rajatud kalapääs avab rändekaladele tee Saarjõe ülemjooksule ja säilitab armastatud ujumiskoha

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõpetas Järvamaal Saarjõel asuva Tagametsa paisu kalapääsu rajamise. Valminud looduslähedane möödaviik-kalapääs avab rändekaladele tee seni ligipääsmatule Saarjõe ülemjooksule, samal ajal säilitati Eesti Skautide Ühingu suvelaagrite jaoks oluline paisjärv ja parandati selle ujumistingimusi.

Tagametsa projekt on hea näide sellest, kuidas looduse taastamine ja inimeste vajadused võivad käia käsikäes. Projekti algatas Tagametsa jahilossi omanik MTÜ Eesti Skautide Ühing, kes pöördusid juba 2023. aastal RMK poole sooviga muuta pais kaladele läbitavaks ja parandada Saarjõe seisundit.

Tööde vajalikkust kinnitas ka Eesti Loodushoiu Keskuse 2022. aasta uuring, mille kohaselt jõudsid pärast Sindi paisu avamist esimesed jõesilmud Saarjõel asuva Tagametsa paisuni. Lisaks jõesilmule rändavad Saarjõkke ka vimmad ning jõgi on oluline jõeforelli ja meriforelli elupaik.

Projekteerimise käigus selgus, et algselt kavandatud kärestik-kalapääsu asemel on parim lahendus rajada Saarjõe vasakkaldale looduslähedane möödaviik-kalapääs. Paisutustaset alandati nii palju, kui see oli vajalik kalade rändevõimaluste taastamiseks, kuid paisjärv säilitati ning eemaldati sinna kogunenud sete.

„Tagametsa projekt näitab hästi, et looduskaitse ei tähenda alati valikut inimese ja looduse vahel. Siin õnnestus leida lahendus, mis taastab kalade rändevõimalused, avab neile uued kudemis- ja elupaigad ning samal ajal säilitab skautide jaoks olulise paisjärve ja ujumiskoha,“ ütles RMK veeökoloogide juht Sander Sandberg.

Sellised projektid on hea näide RMK laiemast eesmärgist luua oma tööga elusamat elu. „Kalad ei vaja üksnes puhast vett, vaid ka võimalust liikuda mööda jõge sobivatesse kudemis- ja kasvupaikadesse. Iga rajatud kalapääs või eemaldatud rändetakistus aitab taastada kogu jõestiku loomulikku toimimist. Kui sellest võidavad korraga nii elurikkus kui ka inimesed, on eesmärk täidetud,“ selgitas Sandberg.

Tagametsa meeskonna vabatahtlik ja Eesti Skautide Ühingu endine juhatuse esimees Ragnar Luup ütles, et enne töid oli pais halvas olukorras ja ujumine meenutas kohati mudamaadlust. “Nüüdseks on ujumiskoht puhastatud, mis annab suurepärased võimalused veemõnudeks. Mis aga kõige tähtsam – kalad saavad ilusti pääsust üles ja loodame neid peagi näha teisel pool paisu.“

Eesti Skautide Ühingu kommunikatsioonijuht Kristi Kajasalu sõnul on muudatused Tagametsas juba hästi tajutavad. „Käisin Tagametsas, kui parasjagu suur rahvusvaheline noortelaager alguse oli saanud, ning kohe oli tunda, kuidas Tagametsas on justkui uus hingamine. Mäletan isegi, kuidas lapsena Tagametsas laagris käies olid veetegevused ja ujumine oluline ning põnev osa suvest. Mul on suur rõõm ja tänutunne, et uus kalapääs ja ujumiskoha puhastamine said teoks.“

Mõttest valminud ehitiseni kulus ligi kolm aastat. Selle aja jooksul tehti vajalikud uuringud, koostati projekt, taotleti kooskõlastused ja viidi läbi ehitustööd. Projekti koostas Kobras OÜ ning ehitas Nordpont OÜ. Tagametsa kalapääsu rajamisega seotud töid rahastas 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine” ning 15% oli RMK omaosalus.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab 600 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.

Siit leiab tööde ajal tehtud fotod.

Suvi on parim aeg Eesti looduse avastamiseks. Olgu eesmärgiks mõnus jalutuskäik metsas, päevane rabamatk või mitmepäevane retk kogu perega – väike eeltöö aitab muuta puhkuse mugavamaks, turvalisemaks ja elamusterohkemaks.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on loonud üle Eesti sadu võimalusi looduses aja veetmiseks: matka- ja õpperajad, lõkkekohad, telkimisalad, metsaonnid, metsamajad ning külastuskeskused. Need võimalused aitavad eestimaalastel elada elusamat elu – liikuda rohkem, puhata paremini ning leida argipäeva kõrvale värskeid elamusi.

RMK veebilehelt ja kaardirakendusest saab otsida objekte piirkonna, raja pikkuse, raskusastme ja pakutavate teenuste järgi. Samuti on võimalik planeerida marsruuti ning vaadata looduskaitsealadel kehtivaid liikumispiiranguid.

RMK võimaluste hulgast leiab sobiva sihtkoha nii lühikeseks jalutuskäiguks kui ka mitmepäevaseks matkaks. Lastega peredele sobivad paremini lühemad ja hästi tähistatud õpperajad, loodusfotograafia huvilistel tasub otsida vaatetorne ja linnuvaatluspaiku ning kogenumad matkajad saavad kavandada pikema retke RMK matkateel.

Need, kes soovivad lihtsalt argipäevast eemalduda, leiavad puhkamiseks lõkkekohti ja telkimisalasid järvede, jõgede või mere ääres.

Kuna suve nädalavahetustel võivad tuntumad lõkkekohad ja telkimisalad olla rahvarohked, tasub kaaluda linnadest kaugemal asuvaid ja vähem tuntud sihtkohti, kus looduselamus on väiksema külastuskoormuse tõttu veel ehedam.

Arvesta oma võimekuse ja ilmaoludega

Parim matk on see, mis pakub positiivset emotsiooni, mitte ülepingutamist. Algajale sobivad lühemad rajad ning lastega tasub jätta aega peatusteks ja looduse avastamiseks. Pikema retke puhul võiks päevane läbitav vahemaa olla realistlikult 15–30 kilomeetrit, sõltuvalt maastikust ja matkakogemusest.

Kontrolli enne teele asumist ilmateadet ning võta kindlasti kaasa: joogivesi, ilmastikule vastavad riided, laetud telefon, väike esmaabikomplekt ning sääse- ja puugitõrjevahendid.

Kasuta RMK mobiilirakendust

RMK mobiilirakendus aitab leida lähedal asuvaid radu, lõkkekohti, telkimisalasid ja muid külastusobjekte. Rakendus kuvab ka rajad kaardil ning aitab vajadusel oma asukohta määrata. Kehvema leviga piirkondades tasub olulised kaardid ja info enne teele minekut telefoni salvestada.

Hea tava looduses liikudes

Loodus püsib puhas ja mõnus kõigi jaoks siis, kui iga külastaja käitub vastutustundlikult. Alljärgnevalt mõned põhimõtted, mida kuklas hoida.

• Liigu jälgi jätmata.Püsi võimalusel tähistatud radadel. Nii aitad hoida tundlikke kooslusi, kaitsta taimi ja vähendada häiringut metsloomadele.
• Vii prügi endaga kaasa.Hea põhimõte on lihtne: kõik, mis jaksad metsa tuua, jaksad ka sealt ära viia. Nii jääb loodus järgmistelegi külastajatele sama puhtaks.
• Tee lõket ainult lubatud kohas. Lõket võib teha üksnes selleks ette nähtud ja tähistatud kohtades. Kontrolli alati tuleohutingimusi ning veendu lahkudes, et lõke on täielikult kustutatud. Suure tuleohu ajal võib lõkke tegemine olla piiratud või keelatud.
• Planeeri ööbimine ette. Telkimiseks tasub kasutada RMK telkimisalasid, kus on olemas vajalik taristu. Kaitsealadel võivad kehtida täiendavad piirangud. Metsaonnid on mõeldud matkajatele lühiajaliseks peatumiseks ja järgmise külastaja vastu näitab lugupidamist see, kui onn jääb lahkudes puhtaks ja korras. Tasulised metsamajad tuleb eelnevalt broneerida.
• Hoia öörahu. Telkimisaladel ja lõkkekohtades arvestage teiste puhkajatega. Vaikus aitab nautida nii loodust kui ka head ööund.
• Hoolitse, et lemmikloom ei häiriks. Lemmikloomad on looduses teretulnud, kuid neil tuleb hoolikalt silm peal hoida, et mitte häirida teisi külastajaid ega metsloomi.

Hea matkakultuur on ühine vastutus

RMK külastuskorralduse juht Marge Rammo rõhutab, et riigimetsas on loodud võimalused looduses liikumiseks ja puhkamiseks. Kuid see, kui hästi metsasõbrad end radadel, telkimisaladel ja lõkkekohtades tunnevad, sõltub Rammo sõnul suuresti külastajatest endist.

„Panustame järjepidevalt teavitustöösse, kuid hea matkakultuur sünnib hoolivusest – sellest, et märgatakse teisi külastajaid, jagatakse vajadusel ruumi ja lõkkekohti, peetakse kinni öörahu kokkulepetest ning ollakse üksteise suhtes sõbralikud ja abivalmid. Kui igaüks mõtleb lisaks enda puhkusele ka järgmise külastaja peale, areneb sellest tugev ja kestlik looduses puhkamise kultuur, millest võidavad nii inimesed kui ka loodus,“ märkis Rammo.

RMK Põlula kalakasvatuskeskusesse jõudis uus partii Atlandi tuura vastseid. Eestisse toodi ligikaudu 20 000 vastset, kes saabusid kahes vee ja hapnikuga täidetud transpordikotis.

Nagu varasematelgi aastatel, tõi Eesti Loodushoiu Keskus tuuravastsed Saksamaalt, Mecklenburg-Vorpommerni Kalanduse ja Vesiviljeluse Uurimisinstituudi Borni paljundamiskeskusest. Transport kulges plaanipäraselt ning saabumise järel paigutati vastsed Põlula karantiinihoones spetsiaalsetesse kontrollitud tingimustega basseinidesse, kus alustati nende toitmist tillukeste soolavähkidega.

RMK Põlula kalakasvatustalituse rahvusvahelise projekti LIFE Baltic Sturgeon koordinaator Mart Thalfeldt kinnitas, et praegu saavad kõik Läänemere-äärsed riigid
asustusmaterjali Borni kalamajandist. „Riskide hajutamiseks ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks rajatakse sugukarju ka Poolasse ja Leetu. Kuna tuur on suurekasvuline kala ning sugukarja pidamine nõuab märkimisväärseid ressursse, ei ole praegu kavas sugukarju teistesse riikidesse rajada,“ lisas ta.

RMK Põlula kalakasvatuskeskus on Eesti Atlandi tuura taastamisprogrammi peamine kasvatuskeskus. Just siin kasvatatakse Saksamaalt toodud vastsetest noorkalad, kes hiljem asustatakse Eesti vetesse – Narva ja Pärnu jõkke.

Tuuravastsed jõuavad Eestisse Saksamaalt, Mecklenburg-Vorpommerni Kalanduse ja Vesiviljeluse Uurimisinstituudi Borni paljundamiskeskusest. Fotod: Eesti Loodushoiu Keskus

Osad Põlulas kasvatatud ja loodusesse asustatavad tuurad märgistatakse, et kalateadlased saaksid jälgida nende kasvamist ja rännet. RMK ning Eesti Loodushoiu Keskus paluvad kutselistel ja harrastuskalastajatel anda teada kõigist märgistatud tuurade leidudest ning võimaluse korral kala kiiresti tagasi vette lasta. Tänu sellistele teadetele on juba saadud väärtuslikku teavet Eesti vetesse asustatud tuurade käekäigu kohta. Samuti on Eesti vetest püütud ka naaberriikides asustatud märgistatud tuurasid, mis kinnitab, et Läänemere taastamisprogrammis osalevate riikide kalad liiguvad kogu Läänemere ulatuses.

Atlandi tuura asurkonna taastamine toimub rahvusvahelises koostöös HELCOMi tuura kaitse ja asustamise tegevuskava alusel. Läänemere ajalooline tuurapopulatsioon hävis eelmise sajandi jooksul ülepüügi, jõgede paisutamise ja veekogude reostuse tõttu. Eestis tegelevad liigi taastamisega RMK Põlula kalakasvatuskeskus ja Eesti Loodushoiu Keskus. 2022. aastal alanud Euroopa Liidu LIFE programmi projekt „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ seab eesmärgiks asustada Eesti vetesse ja Läänemerre ligikaudu 500 000 noort tuura, et aidata kaasa selle ajaloolise kalaliigi naasmisele meie jõgedesse ja rannikumerre.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab 600 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.

Vabariigi Valitsus kinnitas eelmisel nädalal Riigimetsa Majandamise Keskuse uuendatud põhimääruse. Muudatuste eesmärk on viia põhimäärus kooskõlla RMK tänase tegevuspraktika, kehtiva õiguse ja omaniku ootustega ning suurendada organisatsiooni juhtimise, otsustusprotsesside ja varahalduse selgust.

Üks olulisemaid muudatusi puudutab RMK tegevusalade täpsemat kirjeldamist. Põhimääruses on nüüd senisest selgemalt välja toodud tegevused, mida RMK juba täna teeb, sealhulgas raietööde tegemine riigimetsas, metsapuuseemnete varumine ja müük, kaitsealuste kalade ning veeselgrootute kasvatamine, metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine ning looduskaitselistel eesmärkidel kinnisasjade omandamine. Samuti on täpsustatud RMK võimalusi kasutada ja hallata oma valduses olevat kinnisvara viisil, mis aitab säilitada selle väärtust ja toetab avalike eesmärkide täitmist.

“Uuendatud põhimäärus aitab paremini kirjeldada RMK tegelikku tegevusulatust, toetab head juhtimistava ning loob selgema aluse organisatsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamiseks,” sõnas RMK juhatuse esimees Mikk Marran. “Põhimäärus rõhutab ka senisest selgemalt seda, et peame oma tegevuses lähtuma omaniku ootusest – esmakordselt on nüüd sõnaselgelt sätestatud RMK kohustus täita omaniku ootusi ja selles seatud eesmärke.”

Omaniku ootused on seotud nii RMK strateegia, finantsprognoosi, eelarve koostamise kui ka juhtimise ja aruandlusega. See aitab tagada, et lisaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisele toetab RMK oma tegevusega järjepidevalt ka riigi kui omaniku strateegilisi eesmärke.

Muudatustega ajakohastati ka RMK juhtimis- ja otsustusprotsesse. Nõukogu töökorralduses luuakse selgemad alused e-hääletuse kasutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. Samuti täpsustatakse nõukogu koosolekute ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise põhimõtteid. Eesmärk on muuta juhtimine paindlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks.

Olulised täiendused puudutavad ka riigivara kasutamist. Uuenenud põhimäärus täpsustab vara kasutusse andmise, võõrandamise ja omandamise põhimõtteid ning toob senisest selgemalt esile turupõhisuse nõude. Samuti on ajakohastatud enampakkumiste korraldamise korda, sealhulgas digitaalseid võimalusi kasutades. Muudatuste eesmärk on tagada suurem õigusselgus, läbipaistvus ja avaliku vara tõhus kasutamine.

Põhimäärus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tänavune pesitsusrahu on jõudmas lõpusirgele. Aprilli keskpaigast kehtinud raietööde paus kestab tänavu kõige linnurohkemates metsades juuli keskpaigani, väiksema pesitsustihedusega metsades alustatakse töödega juulist ettevaatlikult ja järk-järgult.

Pesitsusrahu on riigimetsas peetud juba üle kahekümne aasta. Tänavu peatas RMK raietööd tavapärasest pikemaks perioodiks – kuni kolmeks kuuks –, et mitte häirida linde nende kõige tundlikumal pesitsusajal.

Sel perioodil oli riigimetsas tööde fookus metsade uuendamisel, eelkõige istutamisel ja noore metsa kasvatamisel.

RMK metsavarumise valdkonna juhi Kristo Koka sõnul valmistutakse tööde jätkamiseks samal põhimõttel nagu varasematelgi aastatel – ettevaatlikult ja piirkondlikke erinevusi arvestades.

„Pesitsusrahu kõige aktiivsema perioodi lõpuga ei lähe tööd riigimetsas käima kõikjal korraga ega maksimaalses mahus. Nagu ka varasematel aastatel, jätkame järk-järgult, võttes arvesse nii lindude võimalikku hilisemat pesitsemist kui ka konkreetse metsaala iseloomu,“ ütles Kokk.

Keskkonnaamet loeb pesitsuse kõrgperioodiks vahemikku 15. aprill kuni 15. juuli. Selles ajavahemikus pesitseb ligi 90% metsalindudest. Hõredama asustustihedusega metsades tuleb metsa majandajal veenduda, et töödega lindude pesitsemist ei häirita.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. RMK loob tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoiab looduse mitmekesisust – selleks, et iga eestimaalane saaks elada elusamat elu. RMK-s töötab üle 600 spetsialisti üle Eesti, kes panustavad metsauuendusse, looduskaitsesse, puhkevõimaluste arendamisse ja tasakaalustatud metsamajandamisse.

Setomaa vallas Voropi külas avati suvisel pööripäeval pidulikult taastatud Seitsmemägi – ajalooline maamärk, mis oli omal ajal Eesti Kaitseväe Petseri Lõunalaagri sümbol. Nõukogude okupatsiooni ajal hävinud rajatis taastati laagri rajamise 100. aastapäevaks RMK, Setomaa valla ja Kaitseväe koostöös.

Avamistseremooniale kogunes mitusada inimest eri paigust üle Eesti. Sündmusel võtsid sõna kaitseminister Hanno Pevkur, RMK juhatuse esimees Mikk Marran ning Setomaa vallavanem Raul Kudre. Ajaloolise ülevaate Petseri Lõunalaagri kujunemisest ja tähendusest andis RMK loodusvaht Toomas Valk.

Pidulikkust lisasid ajaloolistes vormides ratsaväelased hobustel ning puhkpilliorkestri etteasted. Kuni ametliku avamiseni oli Seitsmemägi kaetud maskeerimisvõrguga, mille eemaldasid ühiselt RMK, Setomaa valla ja Kaitseväe esindajad. Kunagises Petseri Lõunalaagris teeninud tuhandete kagueestlaste mälestuseks kõlasid kaitseliitlaste aupaugud.

Pärast avamistseremooniat oli külalistel võimalus jäädvustada end koos taastatud maamärgiga ning osaleda koos raja autori Toomas Valguga Lõunalaagri matkaraja ekskursioonil. Noorematele külastajatele pakkus tegevust metsamedalite meisterdamine RMK lõkkekohas.

Retk Lõunalaagri matkarajal koos raja autori Toomas Valguga. Foto: Kaidi Jõesalu

Seitsmemägi rajati 1930. aastatel Eesti Kaitseväe 7. jalaväerügemendi sõdurite poolt Petseri Lõunalaagri tähistamiseks. Nõukogude okupatsiooni ajal hävinud sümbol taastati nüüd laagri rajamise 100. aastapäevaks.

„Taastatud Seitsmemäe näol on Kagu-Eestisse loodud uus atraktiivne vaatamisväärsus, mida saab tulla juba sel suvel koos perega avastama,“ ütles üks taastamisprojekti eestvedajaid Toomas Valk. Tema sõnul tasub lisaks maamärgile külastada ka paarikilomeetrist RMK matkarada, mis tutvustab kunagise sõjaväe suvelaagri hoonestust ja sealset eluolu.

Seitsmemäe taastamine valmis RMK, Setomaa valla ja Kaitseväe koostöös. Projekti rahastasid Eesti Sõjamuuseum, MTÜ Piiriveer Liider ning Kaitseministeerium.

Vaata fotograaf Harri A. Sundelli fotoalbumi Seitsmemäe avamiselt.

EUSTAFOR 2026 aasta konverents 10.-12. juuni

Vastuvõtvaks organisatsiooniks oli Taani looduse agentuur (Danish Nature Agency -DNA). DNA majandada on 220 000 ha maid, millest 110 000 ha on metsamaa ja omakorda 48 000 sellest majandatakse looduslähedase metsanduse võtetega. Töötajaid on 800 ja toimetatakse üleriigiliselt 16 regioonis.

RMK-st osalesid konverentsil Mikk Marran, Kristjan Tõnisson, Kaupo Kohv, Airiin Vaasa ja Edvard Eelsalu.

Kui vaadata Taanit veidi kaugemalt, siis on selge, et Taani pole mitte Kopenhaagen vaid eelkõige ikkagi Jüütimaa. Jüütimaa on päris põneva maakasutuslooga paik, kus veel 120 aastat tagasi laiusid silmapiirini ulatuvad nõmmed ja tuiskliivaväljad. Inimesed olid vaesed ja majade ehitamiseks ja kütmiseks koguti nõmmedelt kanarbikumättaid. Täna vilguvad kõikjal tuulikute labad ja kodusead jalutavad rohelistel põldudel ringi. Seakasvatus on isegi nii oluline, et seakatku hirmus on metssiga liigina Taanist välja püütud ja riigi lõunapiirile on ehitatud seatara.

Meie konverents algas Lääne-Jüütimaal Norre Vosborgi lossist, kus lisaks kuningale oli peatunud H.C. Anderssen. Viimane kirjutas seal 14 päevaga kohe ka ühe tõsisema jutu valmis – „Lugu luidetest“.

Lossist rohkem avaldas aga muljet putukatele rajatud megastruktuur.

Esimesel päeval demonstreerisid taanlased, kuidas nad olid Põhjamere kaldal ca 400 ha suuruse metsastatud tuiskliiva ala avanud ja alustanud seal karjatamist hobuste ja veistega. Liivade liikumist nad väga ei peljanud, kuna karjatamiskoormus on madal ja enamus maapinnast kamardunud. Põhiliseks mureks oli neile hoopis loomade heaoluga seotud kaebused.

Jüütimaa maastiku muutumise lugu peegeldab ka DNA organisatsiooni muutumises. Peale esimest maailmasõda alustati nõmmede ulatusliku metsastamisega. Kasutati selleks kõikvõimalikke puuliike mägimändidest kuni sitka kuuskedeni välja. Alates 1992. aasta Rio konventsioonist hakkas Taani oma riigimaadel tõstma fookusesse elurikkuse ja rekreatsiooniga seotud eesmärke. 2005. aastal võeti vastu ka looduslähedase metsanduse tegevuskava ja Taani riigimets alustas tänaseks 30 aastat kestnud muutumist. Varem puidutulule keskendunud ja metsi lageraietega majandanud organisatsiooni fookus kandus eelkõige elurikkuse ja põhjavee seisundi kaitsele, rekreatsiooni võimaluste pakkumisele ja looduslähedasele püsimetsandusele. Taanlased ise kommenteerisid, et looduslähedase metsanduse kontseptsioon jõudis neile eelkõige Saksamaalt. Riigi muutunud eesmärkidega kohanes aegamööda ka meeskond.

Teisel päeval külastasime Straso metsas asuvat uut tüüpi loodusparki, kus peamine eesmärk on elurikkuse kaitse. Kogu ala on olnud sajandi alguses metsastatud. Peamised tegevused seal ongi seotud eelkõige avamaastike taastamisega, istutatud metsade looduslähedasemaks kujundamisega ja kraavide sulgemisega. Kusjuures metsade looduslikuks kujundamiseks on seatud konkreetsed tähtajad. Lehtmetsades tuleb muutus läbi viia 6 aastaga ja okaspuumetsades 25 aastaga, misjärel nad jäävad looduslikule arengule. Metsade kujundamisel on esimeseks prioriteediks väljaspoolt Euroopat puuliikidest vabanemine ja teiseks struktuurilise mitmekesisuse tekitamine. See 6 ja 25 aastat on aeg, mille jooksul on lubatud tagada Taani metsatööstusele stabiilne puiduvoog.

Huvitav oli ka see, et avamaastike hoidmiseks kasutavad taanlased veiseid ja hobuseid. Selleks on nad kogu kaitseala tarastanud. Loomad kuuluvad neile endale ja nende palgal on ka näiteks veterinaarid.

Päeva teises pooles külastasime Klosterhedeni metsa, kus taanlased demonstreerisid enda looduslähedasi metsandusvõtteid, kus peamine rõhk oli püsimetsandusel või sellele sarnaneval lähenemisel.

Huvitav oli neil maapinna ettevalmistusmehhanism. See oli pöörlev frees, mis ca 50 cm raadiuses purustas toorhuumushorisondi ca 10-15 cm sügavuselt ja keskmine puuri osa kobestas pinnase ca 0,5 m sügavuseni. See tundus üpris mõistlik agregaat kergematel muldadel.

Puidutootmise poolelt rõhutasid taanlased puiduhakke olulisust. Ligikaudu 50% läheb hakkepuiduks. Taanlased olid välja arendanud mudeli, mille kohaselt on esimese forwarderi külge on ehitatud hakkur ja selle järel sõidab teine forwarder konteineriga, kuhu siis puiste läheb. See konteiner sõidutatakse täitumisel tee äärde, kust omakorda viiakse otse katlamajja. Taanlaste sõnul pidi see eriti sobima väiksematele katlamajadele, kellel puuduvad suured ladestusplatsid. Kuidas see aga majandajatele lõpuks tasuv on jäigi meile mõnevõrra arusaamatuks. Samas möönsime, et kui ladestusala täiesti puudub, siis hädavariandina võib see olla ikkagi lahendus.

Kolmandal päeval külastasime Skanderborgi linna lähedal Anebjergi metsastamisprojekti.

Taani metsasus on ca 15% ja valitsus soovib selle tõsta 25% peale. Metsastada tahetaks eelkõige asulalähedasi alasid, et kaitsta põhjavee varu. See on omavalitsustele oluline, kuna kogu joogivesi tuleb põhjaveekihtidest. Vett eraldi ei puhastata ja intensiivse põllumajanduse tõttu on riskid veekvaliteedile suured.

Metsastamise aluseks on omavalitsuste planeeringud ja neist lähtuvalt edukad eramaade omandamised. Oste finantseerivad seejuures võrdselt riik, kohalik omavalitsus ja kohalik vee-ettevõte. Peale ostmist läheb maa riigile, kes vastutab metsastamise eest ja kujundab sinna koostöös kohalikega ja vabaaja veetmist toetava infrastruktuuri.

Üpris muljetavaldav oli taanlaste terviklik lähenemine maastiku planeerimisele. Vähemalt 25% planeeriti avatud ruumiks, et inimesed tunneks ennast maastikul hästi. Väga põhjalikult oli läbi arutatud erinevate hobide võimaldamine. Sealhulgas tõid taanlased välja, et eriti palju peavad nad diskuteerima just maastikuratturitega, kes soovivad kõikjale oma radu.

Koostöö kogukondadega toimub läbi kohalike koostöökogude, kuhu huvigrupid on kaasatud. Kui soovitakse mingeid rajatisi teha, siis huvigrupid reeglina ise finantseerivad nii ehituse kui ka püsihoolduse kulud.

Pigem positiivne:

• Kui eesmärgid on selged ja järjepidevad, suudavad inimesed muutustega kaasa minna.
• Riik rahastab riigieelarvest majanduslikult mittetasuvaid, kuid ühiskonnale vajalikke tegevusi.
• Põhjavee ja veeressursside kaitse kui oluline argument metsastamisel ja metsade majandamisel.
• Huvigruppide panustamine taristu loomisse ja hooldusesse on elementaarne.
• Ühiskondlikult tundlikes metsades annab hea planeerimine ja pidev suhtlus läbi kindla koostööformaadi häid tulemusi.
• Integreeritud maastikuplaneerimine asulate lähedal annab tulemuseks nauditava avaliku ruumi, kus saab ka metsa majandada.
• Ekskursioonidel kõlarite kasutamine rääkija hääle võimendamiseks.
• Ühtne visuaalne identiteet (sh vormiriietus) toetab organisatsiooni kuvandit.
• Visuaalselt olid atraktiivsed suured (ca 1 m3) skulptuursed eri puuliikidest puidukuubikud, kus oli ka kirjas kui palju süsinikku see kuup sisaldab.

Pigem negatiivne:

• Metssigade täielik hävitamine seakasvatuse huvides.
• Kaitsealade ümber aedade rajamine.
• Väga kallid tehnoloogilised lahendused.