Metsamehi ja -naisi on kadestatud parima töökeskkonna – metsa – pärast. Ometi on läbi ajaloo vajanud ka nemad tööruume, et paberi- ja arvutitööd teha ning näiteks ka seal parimas keskkonnas märjaks saanud riideid kuivatada. Metsavahikordonid on olnud ka riigiteenistujate eluasemeks. RMK kontori kui riigi(võimu) kohalolu osatakse maapiirkonnas hinnata ka tänapäeval. 

Tekst: Jürgen Kusmin 

Fotod: RMK ja Rahvusarhiiv

Kena pildialbumi panid Eesti Metsaülemate Ühingu egiidi all ja kolleegide kaasabil 2008. aastal kokku Kaarel Tiganik ja Priit Kask.  See raamat koos pärandkultuuri andmebaasiga on hea teejuht eri riigivõimude ajal metsanduse kohalikeks keskusteks olnud hoonetega tutvumisel. Näiteks lugesin sellest raamatust kokku 39 Vaimastvere tüüpi kontorit. Mis see Vaimastvere tüüp on, sellest juba allpool.

RMK puhkekohaks olev Sopi metsaonn Saaremaal Sõrve poolsaare keskosas markeerib esimese teadaoleva metsavahikoha olemasolu. See on fikseeritud juba 1795. aastal vabahärra Balthasar von  Campenhauseni tehtud metsakorralduskavas. Ilmselt oli toona tegu  tavapärase taluhoonega, tänaseks on see hoone hävinud. Valdavalt olidki esimesed metsavahikordonid tavalised taluhooned, mis  ametnikule tasuta oma tööpiirkonnas eluasemeks anti, juures mõni hektar maad, et loomi pidada ja põlluharimisega pere ära toita. Samas on suuremates riigimetsamassiivides tänaseni leida ka omapärase kõrge katuseviilu ja väikese põrandapinnaga tüüpprojekti järgi ehitatud kordonihooneid. (Ääremärkusena: selle tüüpprojekti autori nime olen otsinud juba mõnda aega, intensiivsemalt selle loo kirjutamise ajal, paraku edutult. Kui mõnel sellise metsavahikordoni tänasel elanikul peaks olema säilinud ka maja ehitusjoonised, kus autori nimi peal, siis oleksin digikoopia eest tänulik.) 

Juhatasid sildid ja viidad 

Vahtkondade arvu maksimum oli 1980. aastatel ligi kaks tuhat ning metskonna ja vahtkonna vaheastmena metsnike tööpiirkonnaks olnud jaoskondandel 530. Kordonite tegelik arv on olnud märksa  suurem, sest aja jooksul on paiknetud eri asukohtades. Ka metsnikul  olid elu- ja töökoht samas majas koos. Nii eelmise vabariigi kui ka  nõukogude ajal olid need hooned tähistatud vastava sildiga ning sinna juhatasid teeviidad. Väljapaneku neist leiab RMK Oandu külastus-keskuse küüni alt (suure osa neist on annetanud ajaloohuviline metsakorraldaja Aarne Suu). Metsavaht ja metsnik olid piirkondlikud võimuesindajad ning nende uks pidi olema abipalvetele avatud. Ka esimesed maapiirkonnas telefonid jõudsid sageli just neisse hoonetesse. Pärandkultuuri andmebaasi on jõudnud 111 metsniku- ja 1683 metsavahikohta. 

Tsaarivõimu ajal oli riigimetsa kokku ligi 100 000 hektarit (ülejäänu oli valdavalt mõisatele kuuluv metsamaa)  ning  see  jagunes  üheteistkümneks  riigimetskonnaks: Avinurme, Võtikvere, Võru, Kariste, Vastemõisa, Kilingi, Laiksaare, Orajõe, Võlla, Kuressaare ja Tallinn. Tsaari- ja mõistate ajast pärinevad näiteks RMK Oandu külastuskeskus (ehitatud 1860 Sagadi mõisa metskonna kontoriks), endised Vastemõisa (1869) ja Putkaste (1886, mõisa metskond) metskondade kontorid, esialgu metsateenijate majaks ehitatud Laiksaare (1910) ning metsaülema elamuks ja kantseleiks ehitatud Audru ja  Kilingi (1901) kunagised kontorihooned. Neist viimane on eriti kauni puitarhitektuuriga ja kohaliku külaseltsi halduses olev tänini heas seisukorras maja.  Justkui piparkoogimaja näeb välja ka Pikknurme kontor, ehitatud Tartu linnametsade haldamiseks juba 1868. aastal. 

Eriilmelised metskondade kontorid 

Nooruke Eesti Vabariik alustas 13 metskonnaga, mõisamaade võõrandamise tulemusena kasvas riigimetsa pindala ca 750 000 hektarini ja metskondade arv 85-ni. Nõukogude aja lõpuks oli riigimetsamaa pindala poole sajandiga kahekordistunud ja metskondade arvu maksimum oli 213, neist peaaegu kõigi kontorid on pärandkultuuri andmebaasis kajastatud. Sealne pilt on kirju: endised mõisate ja karjamõisate pea- või kõrvalhooned, vallamajad, koolihooned, elumajast kohandatud või kontoriks ehitatud hooned, sh Soome tüüpi puitkilpmajad jpm. 

Metskonna kontoritele on proovitud luua ka tüüpprojekte. Teise maailmasõja eel valmis neist kaks: Kabala ja Erastvere. Levinud tüüpprojekt oli 1965. aastal valminud Vaimastvere tüüpi kontor-elamu – tegelikult nelja korteriga nõukogude elamu tüüpprojekti (mida võib näha Vabaõhumuuseumis)  kohandus, kuhu juurdeehitusena oli lisatud koosolekute saal. 21. sajandi alguses on jõutud üks tüüpprojekt tellida ka RMK-s ning selle järgi on valminud Piirsalu ja Valga kontorid (arhitekt Merike Kordemets). 

Põnevaid arhitektuurinäiteid 

Pikema ajalooga on RMK praegustest kontoritest ja külastuskeskustest lisaks eespool mainitutele ka Antsla kontor (19. sajandi lõpp) samanimelise  mõisa ajast, Pähni külastuskeskus kui endine metskonna kontor (1890), Kiidjärve külastuskeskus, mis algselt oli mõisa sepikoda (1912), Ristna külastuskeskus kui endine Kalana metsavahikoht, Laiuse kontor kui endine vallamaja ja koolimaja (1901), Surju kontor kui vallamaja (1898), Varbla kontor (1890) kui mõisavalitseja maja, Viimsi külastuskeskus kui Haabneeme mõisa ait, Aegviidu külastuskeskus kui endine metskonna kontor aastast 1920 ning mõistagi Sagadi, mis pikemat tutvustamist ei vaja. 

Kes võtab nõuks kunagist metsandusarhitektuuri avastama minna, siis juba viidatud hoonetele lisaks tasub esile tõsta Käru metskonna esimest kontorit,  mis aastani 2000 asus 18. sajandi teises pooles ehitatud Käru mõisa peahoones (asub hilisemast mõisahoonest üle Türi–Rapla tee). Tegu on suure ja suursuguse puithoonega. Samaväärne on ka Karjalasma metskonnahoone Saaremaal Pöitse külas. Endiste Jäärja, Laeva, Paunküla, Purdi, Loobu, Aimla ja Velise metskondade kontorid asusid samuti mõisahäärberites, Lodja postijaamas, Taali pastoraadimajas, Paasvere mõisa valitsejamajas, Halliku vesiveskis, Polli ja Vardi karjamõisa peahoonetes ning Alatskivi jahimõisas. Valdavalt on endised metskonnakeskused jõudnud erakätesse ja on mõnele endisele töötajale eluasemeks, hävinud on neist õnneks vähesed. 

Puidukasutuse propageerimine on osa RMK tööst ja lähiminevikus ehitatud kontorihooned on saanud tunnustusi (näiteks märkis žürii eraldi ära Tartu kontori konkursil „Aasta puitehitis 2020“). Kauni arhitektuuri toob esile ka hoone hooldatud ümbrus ja aiakujundus. Aastatel 2004–2008 oli kauni kodu konkursil ka kaunima metskonnakeskuse kategooria. Olgu siinkohal ära toodud võitjad ajalises järjestuses: Putkaste, Antsla, Varbla, Jäärja ja Kihelkonna.  Metsandusarhitektuuri lugu jätkub ning ootame huviga uute Ussimäe ja Paikuse regioonikeskuste valmimist! 

---

Elutingimused Eesti vabariigi ajal 

1927. aasta septembri ajakirjas Eesti Mets on pikem artikkel metsateenijate kehvadest elutingimustest. Loole eelnesid ka vastavasisulised fotod varasemates ajakirjanumbrites. Sealt leiab ka „Riigiasutuste koosseisude ja riigiteenijate palkade seaduses“ toodud nõuded riigi poolt antud eluruumidele: metsaülemale kuni viis, abimetsaülemale kuni neli, metsnikele ja metsavahtidele kuni kolm tuba, kõigil koos kõrvalruumidega. Asjaajatele oli ette nähtud vaid eluruum metskonna kantselei juures. Artikkel lõpeb üleskutsega koondada probleemid korteriolude kohta Eesti Metsateenijate Ühingu kaudu, et mure metsateenijate kongressil otsustajateni viia.

RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni ütles intervjuus Vikerraadiole, et organisatsioonis on eeskätt vaja hoida teadmisi ja tööde juhtimisoskust, vajaminevaid teenuseid on efektiivse rahakasutuse vaates mõistlik sisse osta.

Erko Soolmanni intervjueerisid ajakirjanikud Kirke Ert ja Taavi Libe.

Eile tuli sõnum, et RMK on järgmine riigiasutus, kes teeb koondamist ja teeb oma tööstruktuuri ümber. Kuni 75 inimest koondatakse, see tähendab päris põhjalikku asutuse struktuuri läbivaatamist. Mis siis senise töö puhul ei toiminud?

Alustan laiemalt. Täna riigimetsa heaks töötab hinnanguliselt 6500 inimest, kellest vaid väga väike osa – ca 10%, 650 inimest – on RMK palgal. Reeglina me teeme metsakasvatuslikke töid, aga ka looduskaitsetöid ja külastuskorralduse töid oma koostööpartnerite ehk teenusepakkujate abiga. RMK palgaliste töötajate roll eelkõige on neid töid hästi kavandada, planeerida ja juhtida.

Nüüd see muudatus puudutab kitsamalt metsakasavatusetöid, mida võib laias laastus jaotada kolmeks erinevaks võtteks. Need on kõik manuaalsed, füüsilised tööd, mida tehakse metsa esimese 20 eluaasta jooksul. Metsa kasvama panek ja noore metsa hooldamine hõlmab endast istutustöid, mida riigimetsas tehakse igal aastal umbes 10 000 hektaril 20 miljoni taime istutamisega. Kõige suurema töömahu moodustavad võsasaetööd ehk selle istutatud taime ümbert tuleb järgmistel aastatel käia konkureerivat taimestikku eemaldamas, et kujundada liigilist koosseisu. Ja seda teeme aastas umbes 50 000 hektaril.

Ehk sellised on need metsakasvatustööd, kus me täna juba hangime seda tööd või teenust mahult sisse umbes 80% ulatuses turult. Eraturg on väga hea koostööpartner, seal on väga head tugevad tegijad. Ja see ülejäänud 20% on praegu teostatud RMK enda palgaliste raietöölistega, keda täna on RMK-s 82. See antud muudatus puudutab nüüd umbes 70 raietöölist, kelle me soovime suunata ümber nii, et nende jaoks ei muutuks töö, vaid muutuks töö vorm. Näeme neid ka pigem meie heade koostööpartneritega teenuse osutamisel. Aga kindlasti on ka neid, kes lähevad pensionile.

Kas see tähendab, et seda teenust sisse osta on odavam, kui inimesi palgal hoida?

Seda muutust analüüsides või hinnates on mitu erinevat lähtekohta. Esiteks, kui me täna peaksime alustama RMK-s nullist, siis me korraldaksime tööd kohe täielikult selle teenuse sisse ostmisega. Seetõttu, et eraturg on toimiv, töötab ja suudab olla efektiivsem, kui RMK seda täna on. Ehk see teenus on turult ostes meile hinnanguliselt umbes 600 000 eurot aastas soodsam. Lisaks võimaldab see meil keskenduda rohkem tööde juhtimisele, et hoida fookust just nende tööde hoolikal kavandamisel.

See on nüüd teine suurkoondamine RMK-s. Need põhjendused on aktsepteeritavad. Aga kas järgmisel aastal kontorite poole pealt saavad ka inimesed sule sappa? Et põllul rügavad päris töö tegijad jääksid ikkagi alles ja Eesti metsa tulevik saaks garanteeritud.

Nagu ma ütlesin, et muudatuse üks sisu on see, et me saaks keskenduda tööde paremale juhtimisele, kvaliteedi hoidmisele ja strateegilisele vaatele. Seda know-how‘d tahame hoida oma organisatsiooni sees palgatöötajate abil. Kõik need teenused, kus täna erasektor on efektiivsem ja vastab meie kvaliteedinõudmistele – mida ta täna on – tasuks sisse osta.

Kriitikud on juba öelnud, et raiemehi saab saata kõikjale, kus parasjagu vajadus. Kas erasektor suudab kõiki Eesti piirkondi katta?

Meil on täna see kogemus ja kõik näited olemas, kuna 80% ulatuses me seda teenust sisse ostame. Meil on ka täna väiksemaid sae- või raietööliste brigaade, kes on väga piirkondlikud ja suudavad seetõttu pakkuda ka soodsamat hinda. Võib öelda, et meil on regionaalselt selliseid piirkondi, kus jäävadki olema väga väikesed koosseisud.

Kas keerukamate tööde puhul ei hakka töö kvaliteet kannatama?

Muudatuse üks suurem ja laiem vaade on liikuda metsakasvatuses kompleksteenuse või täisteenuse juurde.

Eesmärk on luua tugevamad koostööpartnerid kui täna. Täna hangime üksikuid teenuseid, olgu selleks istutusteenus või võsasaeteenus, eraldiseisvalt avatud hangete korras sisse. Need on üldjuhul ühe-kahe aastased lepingud. Töövõtjatega suheldes oleme saanud kinnitust meie mõttele, et võiksime liikuda pikematele lepingutele ja teha kompleks metsakasvatusteenuse mahud, kus tehakse võsasaetöid, metsaistutusteenust aga ka metsakaitselisi tegevusi, et ühes piirkonnas oleks aastaringne koormatus olemas. Selles suunas järgmised sammud ka teeme.

Kui nüüd paljudest töötajatest saavad lepingulised partnerid, kas siis läheb suureks OÜ-tamiseks?

Oleme koostöös meie hea partneri Luua Metsanduskooliga loonud õppeprogrammi, kus antakse ettevõtluse baasteadmised. Luua Metsanduskoolis on RMK ettevõtlusakadeemia, umbes 66 akadeemilist tundi, mis annab väga head teadmised ettevõtte alustamiseks, käivitamiseks ja elus hoidmiseks. Selle sektori spetsiifilise teenuse hinnastamine, teenuse pakkumine, sisemise tasuvuse ja juhtimise arvestusega seonduvad teemad on seal kaetud. Raietöölistel saab programm läbitud veel enne aasta keskpaika, kui meil toimub see töömuudatus. Eesmärk on, et nad saaksid sujuva ülemineku ja maksimaalse toe meilt. Väga palju raietöölisi on juba registreerinud – 18 . Muidugi raietööliste keskmine vanus on 54 aastat, ehk väga paljud neist on täna pensioniealised või peagi jäämas, mis tähendab, et ilmselt palju otsustavad jääda pensionile või jääda teenust pakkuma erasektorile. Lahendusi on erinevaid.

Kõige ambitsioonikam ei tundu olevat, kui 75st 10 on hea number. Milline see raiemeeste vastuvõtt sellele uudisele on olnud?

Meil on olnud väga toetavaid raietöölisi, kes on huvi üles näidanud ja registreerinud ennast ettevõtlusakadeemiasse. Personalijuht on teoreetiliselt öelnud, et see võiks olla 7 protsenti, täna oleme üle 10 protsendi (Täpsustus: teisipäeva hommikuks oli registreerunuid 18). Ilmselt võib arvata ka seda, et võetakse teisi raietöölisi juurde ja tekib suurem meeskond ühemehe ettevõtte asemel.

Riigimetsa Majandamise Keskus plaanib suurendada metsakasvatusteenuse tellimust erasektorist, käivitades samal ajal koostöös Luua Metsanduskooliga uuendusliku koolitusprogrammi ja luues oma raietöölistele võimaluse jätkata senist tööd ettevõtluse vormis.

Juba praegu teeb RMK metsakasvatustöödest ca 80% töövõtjatega. Metsakasvatuteenuse turu on RMK ise järk-järgult loonud ja kujundanud.

„Alguses hankisime võsasaetöid, 2019. aastast istutusteenust ja alates 2023. aastast metsakaitsetöid. Eraettevõtlus on teenuse pakkumisel saavutanud taseme, kus RMK saab keskenduda strateegilisele vaatele – tööde planeerimisele ja juhtimisele. Sellega vastame nii meie arengusoovile kui ka erasektori ootusele,“ selgitas RMK metsakasvatuse ja taimlamajanduse valdkonna juht Toomas Väät.

„Meie järgmine eesmärk on suurendada eraturult ostetava teenuse mahtu täiendavalt 20% ehk ca 3 miljoni euro väärtuses, kuid luua seejuures tänastele RMK raietöölistele võimalused asuda töövõtja rolli. Selleks kutsusime hea koostööpartneri Luua Metsanduskooliga ellu RMK ettevõtlusakadeemia,“ lisas Väät.

Õppeprogrammi tulemusel on osalejal paremad eeldused alustamaks ettevõtlusega metsanduse valdkonnas. Omandatud on paremad teadmised ja oskused äriplaani koostamiseks, teenuste pakkumiseks ning turunduseks ja finantsprognooside tegemiseks.

RMK raietöölised omandavad ettevõtlusõppe programmi läbimisel baasteadmised, kuidas luua oma ettevõte ja osaleda edaspidi RMK ning teiste riigiasutuste hangetel või täita erasektori tellimusi. Samuti on nad teadlikumad kasutamaks alternatiivset võimalust asuda tööle juba tegutsevas metsandusettevõttes ja jätkata sama tööga. Esmaspäeva hommikuse seisuga oli ettevõtlusakadeemiaga liitunud 8 raietöölist.

Toomas Väät selgitas, et järgmise kahe aasta vaatest on plaan metsakasvatuse tööliikide eraldi hankimiselt üle minna n-ö täisteenuse hankimisele ehk metsakasvatuse komplekslepingutele – üks koostööpartner suudab korraga pakkuda nii istutusteenust, metsauuenduse hooldust, valgustusraieid ja metsakaitsetöid.

„Kompleksteenusega kaasnevad tegurid, nagu aastaringne koormatus, suurem käive, pikemad lepingud, tugevam seotus piirkonnaga ja RMK-ga soodustavad arenguvõimaluste toel tugevate koostööpartnerite teket ja veelgi kvaliteetsemat metsakasvatust,“ rõhutas Väät.

RMK palgal oleva tööjõuressursi vajadus väheneb 2026. aasta juulist suurusjärgus 75 ametikoha võrra. Muudatus puudutab kogu metsakasvatuse valdkonda, nii tänast taimla-seemnemajandusosakonda kui ka metsakasvatustalitust. Metsakasvatustöö riigimetsas ei kao ega vähene piirkondlikul tasemel, muutub vaid tööde korraldamise vorm.

Uus lähenemine avalikus sektoris

Personalijuht Signe Vaks sõnul soovib RMK võimalusi loova tööandjana näidata eeskuju, kuidas pakkuda töötajale maksimaalselt tuge, kui on põhjalikult läbi analüüsitud vajadus viia ellu muutust valdkonna toimimismudelis.

„Ettevõtlusakadeemia on ellu kutsutud selleks, et pakkuda meie enda töötajatele muutunud oludes võimalust arendada enda oskusi, teadmisi, saada uusi kogemusi ja leida uusi võimalusi karjääris edaspidiseks. Ja seda kõike ennetavalt ehk enne, kui töökorralduslik muutus on ellu viidud,“ märkis Vaks.

Luua Metsanduskool on RMK-ga koostöös koostanud õppekava „Ettevõtlusakadeemia“ mahuga 66 akadeemilist tundi.

Ettevõtlusakadeemia lõpuks õppija:

• analüüsib enda sobivust ja motivatsiooni ettevõtluseks ning oskab kavandada enesearengut ettevõtjana
• eristab metsanduses tegutsemise võimalusi ja ettevõtlusvorme ning valib sobiva ärimudeli
• koostab äriplaani, sh määratleb sihtturu, teenused-tooted, hinnastamise ja konkurentsieelised
• koostab äriplaani osana turundus- ja kommunikatsiooniplaani, sealhulgas digiturunduse strateegia.
• koostab finantsprognoosi ja analüüsib oma ärimudeli elujõulisust.
• tunneb alustava ettevõtja õiguslikke ja raamatupidamislikke põhimõtteid

Metsakasvatuse uue arengusuuna ning õppeprogrammi kohta leiab lisainfot rmk.ee/ettevotlusakadeemia

Soomaa rahvuspark on saanud oma ilule ja maagilisele viiele aastaajale vastava külastuskeskuse. Avastamisrõõmu ja matkamugavust pakkuv uhiuus külastuskeskus on RMK viimaste aastate suurim investeering looduspuhkuse edendamisesse. Kõigile huvilistele on külastuskeskus avatud 17. jaanuarist.

RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul kannab uus keskus endas RMK missiooni võimaldada igal eestimaalasel elada elusamat elu.

„Soomaa on kahtlemata Eesti loodusturismi pärl ning vajas väärikat keskust, mis pakuks mitmekülgseid võimalusi nii loodushariduse huvilistele kui ka neile, kes armastavad Eesti loodust matkaradadel kulgedes kogeda,“ sõnas Marran.

Ta avaldas lootust, et nende inimeste ring, kes alles avastavad RMK pakutavaid mitmekülgseid võimalusi, laieneb Soomaa parema külastuskogemuse toel veelgi. Samuti saab RMK investeeringust tuge kohalik turismisektor.

Uue külastuskeskuse üle avaldas heameelt energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. „ Kümne päeva pärast on keskkonnahariduse päev. Ja üksjagu ongi viimasel aastal juttu olnud ka sellest, kuidas keskkonnaharidust paremini pakkuda. Ma arvan, et nii looduslähedasel riigil ei saa olla ühtegi muud ambitsiooni, kui pakkuda maailma parimat loodusharidust. Nii huvitava loodusega paigast nagu Soomaa on seejuures kindlasti õppida nii lastel kui täiskasvanutel,” sõnas minister Sutt.

Uuenenud keskuse tõmbenumbriks on läbi kahe korruse paigutatud püsiekspositsioon „Haabjaga läbi Soomaa“, mis tutvustab rahvuspargile iseloomulikku loodust, suurvett ning nendega seotud kultuuripärandit.

RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo sõnul rulluvad verivärskel näitusel külastaja silme ees lahti Soomaa maastikud ja elupaigad, milleni jõutakse lootsikul või lootsiku tõttu.

„Esimesel korrusel kannab haabjas külastajaid jõele, luhaheinamaale, üleujutusalale ja taluhoovi ning rekordilise suurvee puhul isegi rabarinnakule. Teisel korrusel tuleb juba lootsikust välja astuda. Seal asuvad märjad metsad, kust haabjapuud tuua, ja sood, mis oleksid jõgede ning lootsikuta väga raskesti ligipääsetavad,“ kirjeldas Rammo.

Tegemist on igati tänapäevase näitusega, kus teatud kohtades saab külastaja lähemalt uurimiseks ja vastuste otsimiseks eksponaatidele ka ise käe külge panna.

Paremad võimalused loodushuvilisetele ja matkajatele

Uue keskuse valmimine rõõmustab kindlasti RMK matkateelise passi omanikke, kel on võimalik Soomaal aeg maha võtta, käia saunas ja vajaduse korral ööbidagi.

„Muidugi pakub Soomaa külastuskeskus jätkuvalt loodusharidust ning selleks on meil nüüd palju paremad võimalused,“ nendib Marge Rammo, et koolid, lasteaiad, aga ka täiskasvanute seltskonnad on oodatud RMK pakutavatele loodusõppeprogrammidele.

Külastuskeskuse uuendamine läks maksma ligi 3,5 miljonit eurot. Endise peahoone asemele ehitati sisuliselt uus, sest vanast majast jäi püsti ainult kolm seina. Lisaks peahoonele ehitati uus abihoone, milles on pesemisruumid matkateelistele, panipaik töövahenditele, tehnoruum, loodusvahi tööruum ja puukuur. Renoveeriti ka vana ait, kus on väliõppeklass ja laoruumid, ning keskuse juurde kuuluv elumaja, mille sisetööd tehakse edaspidi.

Keskuse juures asub nüüdsest ka avar asfalteeritud parkla, kuhu mahuvad lahedasti ära nii bussid kui ka külastajate sõiduautod. Senisest rohkem ruumi jagub karavansõidukitega matkajatele, kes saavad tulevikus parkla kõrval täiendada veevarusid ning tühjendada reovee kogumispaake.

Ühtlasi said kompleksi renoveerimisega endale paremad töötingimused nii külastuskeskuse töötajad kui ka loodusvahid.

Soomaa külastuskeskus avatakse kõigile huvilistele laupäeval, 17. jaanuaril, edaspidi on keskus avatud teisipäevast laupäevani kell 10.00–16.00. Suvisel hooajal on keskus avatud iga päev.

Soomaa rahvuspargi külastuskeskus on üks kuuest Eesti rahvusparkide külastuskeskustest. Külastajaid ootavad ka Alutaguse rahvuspargi külastuskeskus, Karula rahvuspargi külastuskeskus, Lahemaa rahvuspargi külastuskeskus, Matsalu rahvuspargi külastuskeskus ning Vilsandi rahvuspargi külastuskeskus.

Põhjalik töö

Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse kompleksi renoveerimise projekteerimisega alustas RMK 2023. aastal. Keskuse projekteeris arhitekt Raul Kõllamaa, kes kavandas ka algse, 1998. aastal ehitatud keskusehoone. Koos Kõllamaaga projekteeris keskust ka arhitekt Aune Arus, kompleksi peaprojekteerijaks oli osaühing Kompro, kelle poolt juhtis projekti Kai Keel.

Ehitustööd algasid 2024. aastal, kompleksi ehitas riigihanke ühiselt võitnud aktsiaseltsi Tartu Ehitus ja osaühing Tera Ehitus.

Kogu kompleksi ehitustööd koos ekspositsiooniga läksid maksma ümmarguselt 3,5 miljonit eurot. Soomaa külastuskeskuse püsiekspositsioon läks maksma ligi 450 000 eurot, millest ligi 171 000 eurot katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine”.

Soomaa rahvuspark on loodushuviliste seas väga menukas, olles külastatavuselt Lahemaa rahvuspargi järel teisel kohal. Keskuse külastajate hulk ei langenud oluliselt ka kompleksi ehitusaastal (peamiselt 2025), sest teabepunkt oli jätkuvalt avatud, samuti korraldas keskus loodusõppeprogramme. Metsa- ja loodusteadlikkust edendavatest tegevustest sai eelmisel aastal osa 11 500 külastajat, 2024. aastal 13 500 külastajat.

Vaata pilte uuest külastuskeskusest: Soomaa külastuskeskus 15.01.2026 | Flickr

Vaata pilte avaüritusest: Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse avamine 16.01.2026 | Flickr

Tutvu lähemalt Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse infoga.

Riigimetsa Majandamise Keskus ostis mullu eraomanikelt rekordilised 911 hektarit looduskaitselist maad, enam kui 10,2 miljoni euro eest. Kaheksa aasta jooksul on RMK looduskaitseliste maade ostuks suunanud üle 30 miljoni euro ja omandanud kokku 2500 hektarit kaitsealust maad.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran märkis, et looduskaitseliste eramaade riigiomandisse ostmise ülesanne on sätestatud omaniku ootustes. Efektiivse ja kasumliku metsamajandajana on RMK-l võimekus seda ootust täita.

„Metsade majandamisest teenitud tulu oleme kasutanud piirangutega eramaade omandamiseks alates 2018. aastast ning viimastel aastatel üha kasvavas tempos. Möödunud aastal ostsime riigi omandisse üle 900 hektari ja suunasime sellesse üle 10 miljoni euro,“ lausus Marran.

“Sellises mahus maade omandamine on võimalik tänu RMK inimeste heale tööle – ilma tulemusliku metsamajandamiseta ei oleks sellist tulu ega ka võimalust,” lisas ta.

Eraomandist riigi omandisse jõuab looduskaitseliste piirangutega maa eraomaniku soovil, kui selle kaitsekord piirab maa sihtotstarbelist kasutamist, näiteks keelates valmiva või küpse metsa puhul uuendusraied.

Protsess on korraldatud nii, et riigile ostetavate maade valiku loodusväärtuste alusel teeb keskkonnaamet, määrates ka õiglase hinna. Maade omandamise üle otsustab kliimaministeerium. RMK sõlmib maa müüjaga lepingu, kannab eraomanikule raha ja ostetud maa läheb RMK üldisesse maafondi. 

Mullu detsembri seisuga oli riigile omandamise ootejärjekorras üle 460 kinnisasja. RMK 2026. aasta eelarves on looduskaitseliste maade omandamiseks ette nähtud 10,8 miljonit eurot.

RMK hallata on 1,07 miljonit hektarit riigimetsa, millest kaitsealuse metsa osakaal moodustab 44% ja majandatava metsa osakaal 56%.

Operatiivsete andmetega riigimetsa kohta saab tutvuda RMK kodulehel.

Praeguseks on Matsalu laht täielikult jäätunud ja veelinnud läinud kaugemale, sinna kus on veel vaba vett. Madalaveeline Matsalu laht jäätus külmade saabudes väga kiiresti, mõne päevaga. Kühmnokk-luiged püsisid veel kohal hetkeni, mil 31. detsembril jäätus viimnegi veesilm. Viimane kiivitaja lendas ära jõululaupäeval.

Detsembrikuu põnevamaks sündmuseks, mis õnnestus kaamerasse püüda, oli hetk, kuidas merikotkad kala püüdsid ja varesed neid assisteerisid. Esimene merikotkas püüdis vimma, sõi seda veidike kivi otsas ja lendas koos kalaga ohutumasse kohta, et teised juba lähedal tiirutavad kotkad tema saaki ära ei virutaks. Ja vareski üritas tulutult kala püüda ning kohkus alati, kui kala sulpu lõi.

Kaluritel võib vahest tekkida küsimus, kui palju võivad merikotkad siin lahel kala ära süüa ja vähendada sellega kalameeste loomust? Kui võrrelda kalasöömises kormorani ja merikotkast, siis selgub, et paar kilogrammi vähem kaaluv kormoran sööb kuu jooksul 2–3 korda rohkem kala, kui suur, kuni 5 kilo kaaluv merikotkas. Merikotkas sööb päevas toitu keskmiselt 300–600 g olenevalt sellest, kas kotkas on väiksem isaslind või kilo jagu kogukam emaslind. Merikotkad ei söö iga päev, nad võivad korraga pista nahka ka 1–2 kilo kala ja siis mitu päeva vahet pidada. Muidugi, merikotkaste toidulaud, erinevalt kormoranist, ei ole kaetud ainult kaladega, siia kuuluvad sagedamini veel pardid, kajakad ja raiped. Kui kotkas leiab kuskilt suure looma korjuse, ei pruugi ta kuu jooksul ühtegi kala süüa. Arvatakse, et üks merikotkas võib segatoidu korral süüa kuu jooksul 6–9 kilogrammi kala. Ainult kaladest toituv kormoran tarvitab aga kala ühes kuus 15–30 kilo, pesitsusperioodil ka 30 kg.

Küllap see kotkas, kes videos vimma püüdis, saigi selleks päevaks oma toiduvajaduse kätte.

Laht on nüüd mõneks ajaks jääs ja Tuulingu rannaniit lume all ning linnuelu napib, kuid vaatame, kuidas siin karvaste loomadega kulgeb. Mitmel korral on kuuldud šaakalite hääli, kaadrisse on jäänud rebaseid, jäneseid ja korraga sörkinud kolm tuvastamata looma, kes võisid olla vabalt hundid, ilvesed või šaakalid…

RMK otsib enampakkumisel neljale kasutuseta jäänud kontorile uusi omanikke. Soovi korral saab Loobu kompleksi juures omandada ka ümbritsevad valdavalt maatulundusmaa otsatarbega kinnistud.

Enampakkumine toimub oksjonikeskkonnas riigimaaoksjon.ee ning pakkumisi saab esitada kuni 30.01.2026 kell 17.00. Enampakkumine on pikeneva lõpuga.

Enampakkumisel on järgmised objektid:

Loobu küla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond

1. Talli ja Kivisauna kinnistud – 9663 m² + 1092 m

• Hooned: administratiivhoone, kelder, puukuur, tall-kuur, katlamaja + saun
• Alghind: 146 000 €

2. Tuka kinnistu – maatulundusmaa 41 356 m²

• Alghind: 38 000 €

3. Salu kinnistu – maatulundusmaa 12 345 m²

• Alghind: 22 000 €

Käru alevik, Türi vald, Järva maakond

4. Viljandi mnt 22 – tootmismaa 12 365 m²

• Hooned: küün, laut, kontorihoone (osa laudadest koormatud lepingutega)
• Alghind: 174 000 €

Laiksaare küla, Saarde vald, Pärnu maakond

5. Metsamehe ja Masti kinnistud – kokku 9 755 m²

• Hooned: kontor, kuur-ait
• Alghind: 99 000 €

Pikknurme küla, Jõgeva maakond (Põltsamaa vald)

6. Metsamõisa kinnistu – 14 060 m²

• Hooned: Metskonna kontor, saun, ait, laut-tall (osa hoonetest pärandkultuuri objekt)
• Alghind: 174 000 €

Osalemistingimused, registreerimine ja täpsem info on riigimaaoksjon.ee keskkonnas ning RMK veebilehel Avalik elektrooniline enampakkumine » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Jõulupühadeks toodi riigimetsast koju üle 10 000 jõulukuuse – täpsemalt 10 108 kuuske.

Kõige aktiivsemad olid inimesed jõulude eelsel nädalal – siis soetati riigimetsast ligi 2800 kuuske. Endiselt olid kõige populaarsemad kuni kahemeetrised puud, mille hind oli 8 eurot.

„Meil on hea meel, et inimesed võtsid enne pühi aja ja läksid oma lähedastega metsa ning hoidsid sellega traditsiooni endale ise metsast jõulukuusk tuua,“ sõnas RMK juhatuse esimees Mikk Marran. „See ongi olnud RMK eesmärk – anda soovijaile võimalus minna metsa endale ise jõulupuud tooma.”

Võimalust ise endale riigimetsast jõulupuu otsida ja tuua pakub RMK juba 2008. aastast. Ühtlasi on retk metsa kuuse järele hea võimalus veeta kvaliteetaega pere ja lähedastega looduses.

Kõik, kes tõid jõulukuuse riigimetsast, andsid panuse laste loodusharidusse – RMK suunab teist aastat järjest jõulukuuse müügist teenitud samaväärse summa kevadel spetsiaalsesse haridusprogrammi.

2024. aastal teenitud tulu eest korraldas RMK lasteaia ja algkoolilastele haridusliku eriprogrammi „Jõulupuu lugu“, millest võttis osa ligi 5000 last. Tänavu teeniti jõulukuuse müügiga ca 50 000 eurot.

17 aasta jooksul on riigimetsast pühadeks toodud 154 100 jõulukuuske.

Hariduslikust eriprogrammist „Jõulupuu lugu“, mis tõi lasteaia ja algklasside lapsed RMK külastuskeskustesse metsaelu uudistama, võttis osa 4841 last. Läinud aasta novembris ja detsembris aset leidnud programmile andsid panuse kõik need, kes tunamullu soetasid omale jõulupuu riigimetsast.

„RMK suunas laste loodusharidusse kuusepuude müügituluga samaväärse summa ning pidasime kõige kohasemaks viia lapsi loodusesse,“ räägib RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt. „Soovisime hoida ka seotust jõulupuuga, seega tutvustasime lastele Eesti metsade ühte olulisemat puud – kuuske. On ju kuusk läbi aja olnud oluline puuliik nii elupaiga kui ka tarbepuuna.“

Lisaks metsaskäigule said lapsed ka looduslikest materjalidest meisterdada ning ühiselt lõkkel einet valmistada. Valik meeleolukatest hetkedest on talletatud siin.

„Koolid ja lasteaiad võtsid võimaluse lastega metsa tulla väga innukalt vastu, nii et kohad täitusid kiiresti,“ märgib Karrofeldt, lisades, et lastele meeldis looduses väga ning see oli heaks vahelduseks tavapärasele kooli- või lasteaiapäevale. „Oleme saanud tagasisidena palju tänu koolidelt ja lasteaedadelt selle võimaluse üle ning meie omakorda täname kõiki kuuseostjaid,“ rääkis Karrofeldt.

Koolide ja lasteaedade jaoks oli jõulupuu programm tasuta, samuti kattis RMK kuni 200 euro ulatuses transpordikulu programmi kohta.

Ka sel aastal on plaanis läinud pühadel riigimetsast soetatud kuuskede müügist saadava tulu eest korraldada lastele mõeldud loodushariduslik eriprogramm. Peagi selgub, kui palju jõulupuid tänavu müüdi ja millise programmi RMK korraldab.

Muidugi on RMK külastuskeskuste uksed loodushuvilistele jätkuvalt valla. Võimalik on tulla erinevatele programmidele, et õppida paremini tundma Eesti loodust, kinnistada koolis õpitavat või avastada midagi päris uut. Keskustesse tasub sisse astuda ka täitsa niisama – neis on põnevaid väljapanekuid, mänge ja nuputamisi nii suurtele kui ka väikestele. Enne teele asumist tasub aga RMK kodulehelt vaadata, mis päeval ja kellaajal külastuskeskused avatud on.

Lisaks on kuni jaanuari keskpaigani kaheteistkümnes külastuskeskuses üle Eestimaa süüdatud talvevalgus, et pakkuda võimalust minna loodusesse ka siis, kui käes on õhtu. Huvilisi ootavad külastuskeskuste juures valgustatud rajad, loomakujud, tulililled- ja virvatulukesed ning sõnumitega valgusinstallatsioonid.

Talvevalguses külastuskeskuste ümbrus on mõeldud vaatamiseks omal käel, minna tasub eelkõige hämara saabudes, sest siis on vaatepilt kõige mõjusam. Talvetuled keskuste juures põlevad kogu öö. Täpsem info valgustatud keskuste kohta on siin: https://rmk.ee/talvevalgus-riigimetsas/

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib teha Valgeranna metsaradade ääres ohtlike puude raiet. Piirkond on armastatud nii jalutajate, sportijate kui ka puhkajate seas ja raie eesmärk on ennetada õnnetusi ning hoida liikumine metsaradadel turvalisena.

Raiutakse ainult need puud, mis on juba surnud ja paiknevad vahetult jalutusradade või pinnasteede ääres. Sellised puud võivad tugeva tuule või tormi korral ootamatult murduda või ümber kukkuda ning kujutada ohtu rajal liikujatele. Kõik raiutavad puud on eelnevalt üle vaadatud ja tähistatud punase värviga – tüvel on umbes rinna kõrgusel kolm kuni neli punast täppi. Teistsuguste märkidega puid ei raiuta.

RMK palub külastajatel värvitäppidega tähistatud puudest eemale hoida, eriti tuulise ilmaga, kuna need võivad ootamatult murduda või ümber kukkuda.

RMK looduskaitsespetsialist Bert Holm selgitas, et enamasti on tegemist kuivanud mändidega, millel pole enam okkaid või mille võra on murdunud. Lisaks on kavas langetada üksikud surnud lehtpuud, näiteks mõned võrata kasetüved, üks lepp ja paar saart. „Kui puul on kaks tüve, raiutakse ainult see haru, mis on kuivanud ja punase värviga märgitud – elus ja märgistamata tüveosa jäetakse alles,“ lisas Holm.

Tema sõnul jäetakse langetatud puud metsa alla lamapuiduks, sest see on väärtuslik elukeskkond paljudele putukatele, seentele ja teistele metsaliikidele. Pealegi on Valgeranna mets kavandatav kaitseala. Puude oksi ei laasita ja tüvesid ei järgata, et langetatud puud meenutaks looduslikult ümber kukkunud puid metsa all. Mõne jämedama puu puhul saetakse tüvi võimalusel kõrgemalt, umbes nelja meetri kõrguselt, nii et alumine osa jääb püsti ja toimib edaspidi elustikupuuna.

Töid tehes tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. „Raie ajal on eeldatavalt kohal kaks töötajat – üks langetab puud ja teine jälgib, et keegi ei satuks ohtlikku tsooni. Samuti jälgitakse, et puud ei langeks risti üle radade. Kui see peaks siiski juhtuma, tehakse rada tööde käigus uuesti läbitavaks,“ rääkis Holm.

Tööd peab heaks kiitma Keskkonnaamet. Seejärel plaanib RMK alustada esimesel võimalusel. „Peame arvestama, et lume tulekuga ei saa seal raiet teha, sest see kahjustaks Valgeranna populaarseid suusaradu,“ lisas Bert Holm.

Samuti tuleb hoolikalt hoida Valgeranna taristut – valgusteid, pinke, kettagolfiradu ja muud – ning elusaid puid, mida tööde käigus ei tohi lõhkuda.