100 lugu matkateelt
1950 – Jõuga kääbastest leiti Põhja-Euroopa vanim teadaolev varrastel kootud ese
Jõuga kääpad on Eesti suurim kääbaskalmistu Iisaku-Jõhvi tee ääres, külast kirde pool metsas. Kokku on seal 270 ümmarguse põhiplaaniga kääbast. Matmispaika seostatakse vadjalastega, sest kaevamistel saadud leiud olid omased just neile.Kirde-Eesti kalmistutel paiknevad kääpad tavaliselt üksteisele väga lähedal, Jõugal isegi kohati nii lähestikku, et väliselt jääb mulje, nagu oleks tegemist pikkade vallidega. Arheoloogilistel kaevamistel on avatud 117 kääbast või kääpapõhja. Enamasti on kääpad ümmarguse kujuga ning nende keskmine kõrgus on 0,3–1 m ja läbimõõt 2,5–6,5 m.
Surnud olid Jõuga kääbastesse maetud põletamata, selili asendis ja peaga lääne suunas. Harilikult oli kääpas üks, harvem ka 2–7 surnut. Matused kääbastes pärinevad 12.–15. sajandist, surnute juurest leiti panustena ehteid ja münte.
1950. aastal juhatas arheoloogilisi kaevamisi arheoloogiaprofessor Harry Moora. Ühest kalmest leiti väike tekstiilitükike 13. sajandi lõpul või 14. sajandi algul maetud vadjatarilt. Leiu tähtsus selgus alles 30 aastat hiljem, kui geoarheoloog Jüri Peets alustas tekstiilide arvelevõttu. Ilmnes, et tegemist on varrastel kootud kinda tükikesega. See on vanim varrastel kootud tekstiilifragment kogu Ida- ja Põhja-Euroopas.
Varrastel kudumise oskuse alguseks Baltimaades peeti seni 17. sajandit. Jõuga kindaleiu põhjal võib selle paigutada 14. sajandi algusesse ehk 300 aastat varasemaks.
Enne varrastel kudumise oskuse levikut oli levinud silmkoetehnikaks nõeltehnika. See põhines luu- või puunõela abil lõngast silmuste loomisel ning silmuste vahelt lõnga läbiviimisel ja kokkutõmbamisel, mille tulemusena tekkis hargnematu, tihe ja paks pind. Mitmete Jõugalt leitud nõeltehnikas valminud kinnaste jäänuste hulgast on leitud põdra karvu, villa üldhulgast moodustasid põdra karvad 5–10%. Põdrakarvu oli lisatud tõenäoliselt selleks, et kinnaste vastupidavust ja veekindlust tõsta. Kinnaste valmistamiseks kasutatud vill oli tavaliselt hele ja värvimata, lõng jäme, harilikult korrutamata.
Komme panna surnutele kindad kätte oli ilmselt tuttav vaid läänemeresoomlastele, teistest etnilistest piirkondadest sellised teated puuduvad.
Allikad:
Ida-Virumaa. Eesti kultuurilooline digitaalkaart Radar.
Kivirüüt, A. 2014. Iisaku ja Alajõe valdade arheoloogiamälestised.
Peets, J. 1993. Tekstiilileide Ida- ja Kirde-Eesti muinas- ja keskaegsetelt kalmetelt. Ligi, P. (koost.) Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil.
Omadused:
Teema
Külaelu ja seltsitegevus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 59.1517246
Pikkuskraad: 27.3809367L-EST 97
x:
6561891.0
y:
693376.7
Asukoht
Kauksi-Aegviidu matkatee