Tule istutama!
Registreeru 23. mail toimuvale RMK istutuspäevale ja pane oma kätega meie taimlates kasvatatud noored puud järgmiste põlvkondade hüvanguks mulda.
Ootame istutama kõiki metsasõpru, kelle jaoks on tähtis riigimetsa kasvatamine ning puidu kui väärtusliku materjali kasutamine.
Metsaistutuspäev toimub kolmes piirkonnas korraga. Vali sobivaim asukoht.
HARJUMAA
Kohapealne kontakt: Anu Lill 520 4584
Aruvalla-Jägala teelt tuleb keerata Perila teele. Edasi juhatavad metsapäeva suunavad viidad. Parkimine maantee ääres, kust tuleb istutuskohta jalutada mõnisada meetrit.
VAATA ASUKOHTA
RAPLAMAA
Kohapealne kontakt: Kristiina Viiron 5199 1549
Istutuskoht jääb Keava-Hõreda tee äärde Keava metsateele. Parkimine maantee ääres, kust tuleb istutuskohta jalutada umbes 500 m.
VAATA ASUKOHTA
TARTUMAA
Kohapealne kontakt: Kaidi Jõesalu 5304 3504
Aovere-Kallaste-Omendu teelt keerata Saburi bussipeatuse juurest Padakõrve poole. Edasi juhatavad metsapäevale suunavad viidad. Parkimine metsatee ääres, kust tuleb istutuskohta jalutada umbes 400 m.
VAATA ASUKOHTA
PANE TÄHELE! ISTUTUSPÄEVAL ON KAKS ERINEVAT ALGUSAEGA.
Kell 11 algav istutus kestab orienteeruvalt 3 tundi. Nõuab suuremat pingutust ja sobib tõsisele istutushuvilise. Päeva lõpp kell 14.
Kell 12 algav istutus kestab orienteeruvalt 2 tundi. Sobib kooliõpilastele ja looduse- ning metsanautijale. Päeva lõpp kell 14.
NB! HARJUMAA JA RAPLAMAA KOHAD ON TÄITUNUD!
Juhul, kui pärast registreerumist selgub, et metsapäevast siiski osa võtta ei saa, anna palun sellest esimesel võimalusel teada e-posti aadressil metsapaev@rmk.ee või telefonil 5304 3504.
Soovitusi metsaistutajale:
- Riietu ilmaoludele vastavalt. Jalga pane kummikud või muud metsatööks sobilikud jalanõud, päikese eest kaitse end peavarjuga.
- Võta kaasa juua, sest tööd tehes võib kergesti janu tekkida.
- Sel ajal on metsas juba liikvel ka puugid. Seega kontrolli teatud aja tagant oma riideid ning koju jõudes raputa need puhtaks.
Kas teadsid?
- RMK tagab riigimetsas kõikide raielankide metsaga uuenemise, istutades igal aastal enam kui 20 miljonit metsataime: mändi, kuuske, kaske ja sangleppa.
- Kõik taimed on kasvatatud meie enda varutud seemnetest meie enda taimlates.
- Ca 95% taimedest istutatakse käsitsi labida või istutustoruga. Kevadise istutushooaja kõrgperioodil anname nii tööd ja leiab ligi 1500 eestimaalasele. Umbes miljon taime panevad mulda istutusmasinad. Seal, kus inimese ligipääs või pinnas tööks keerulisem.
- Istutamisele eelneb maapinna ettevalmistus. Olgu selleks vagude kündmine kuivemal pinnasel, pisikeste mätaste tegemine märjal pinnasel või maapinnale lappide tegemine niiskel raielangil.
- Istutamisele järgneb aastatepikkune metsakasvatustöö. Kuuskede ümbert käime viie aasta jooksult niitmas keskmiselt 3 korda. Mändi, kes on palju valgusnõudlikum, käime niitmistega kasvule aitamas viie aasta jooksul 5 korda. Okaspuu vajab kõigepealt kasvus edumaad, alles seejärel saame kujundada segapuistut lehtpuudega.
- Edasi järgneb valgustusraie iga viie aasta tagant. Valgustusraied teeme okaspuupuistutes keskmiselt 3 korda ja lehtpuupuistutes 2 korda.
- Seega esimesed ligi 20 aastat on uus metsapõlv metsakasvataja hoole all. Erinevaid töid teeb ta igal metsaalal selle aja jooksul 7-8 korda.
- Hilisematel aastakümnetel järgnevad masinatega harvendusraied ja viimaks uuendusraie ehk tööviljade noppimine. Algab uus metsa eluring majandatavas metsas.
- Riigimetsal lastakse ka omasoodu areneda – RMK metsadest 45% on kaitstav mets. Seal me ei istuta, hoolda, kasvata ega tee uuendusraiet.
