RMK ja Keskkonnainspektsioon panevad kõigile riigimetsast kuusetoojatele südamele, et seda tehes tuleb järgida kindlaid
põhimõtteid. Kuuske tohib võtta vaid sellisest riigimetsast, kus
puuduvad looduskaitselised piirangud, ning ainult kohtadest, kus puul
pole lootust suureks kasvada.
Sellisteks
kohtadeks on teede ja kraavide ääred ning elektriliinide, gaasitrasside
ja vana metsa alune. RMK metsakasvatuse
peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul ei tohi kuuske võtta
looduskaitseliste piirangutega aladelt, mis on looduses enamasti
siltidega tähistatud ja leitavad RMK kodulehelt ning mobiilirakendusest. „Samuti
ei tohi kuuske võtta noorendikest, kuhu need on
inimese poolt istutatud,“ nimetas Väät. „Kuusenoorendikes tuleb küll
teha valgustusraiet, ent seda peavad tegema õppinud metsamehed õigel
ajal,“ selgitas ta. Kuusenoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud seal
on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti
ühepikkused.
Kuuse toomine riigimetsast ja selle eest tasumine on üles ehitatud usaldusele, ent metsaskäijaid kontrollivad ka RMK
ja Keskkonnainspektsiooni töötajad.
„Eelmisel
aastal me ühtki suuremat rikkumist ei tuvastanud ja usume, et ka tänavu
hangivad inimesed endale jõulukuuse
seaduslikult – lubatud kohast ja lubatud viisil,“ märkis
Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juhataja Uno Luht.
„Kontrollimisel pöörame suuremat tähelepanu tiheasustusalade,
metsanoorendike ja kaitsealade ümbrusele.“
Keskkonnainspektsioon
võib teha kontrollkäike ka jõulukuuskede müügikohtadesse ja müüjad
peavad suutma kuuskede päritolu
tõendada. Omanikul on selleks dokument, mis tõendab metsaomanikuks
olemist. Kui metsaomanik on kuused raiunud metsateatise alusel toimunud
raie käigus, peab tal teatis või selle koopia müügikohas kaasas olema.
Vajalik
info riigimetsa asukoha, kuusehindade (3-13 eurot) ja maksmisvõimaluste
kohta on üleval RMK kodulehel rmk.ee/kuuseke
ja RMK mobiilirakenduses. Viimase abil saab end metsas ka
positsioneerida, et veenduda, et koht, kust jõulupuud otsitakse, on
selleks sobiv.
Selgi aastal kutsub RMK
kõiki jõulude eel riigimetsa endale sobivat kuusepuud valima. Metsaretke
planeerimise muudab lihtsaks RMK koduleht või mobiilirakendus, mille abil on
lihtne tuvastada riigimetsa asukoht, tutvuda kuusetoomise juhistega ning puu
eest tasuda.
RMK metsakasvatuse
peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul on RMK pakutav võimalus iga aastaga aina
populaarsemaks muutunud. „Sobiva jõulupuu valimine annab hea põhjuse talvel
metsa minna ning kuuseke, mis sellise retke käigus valitakse, aitab luua
mõnusat jõulutunnet,“ sõnas Väät. RMK pakub omal käel jõulukuuse toomise
võimalust riigimetsast seitsmendat aastat, eelmisel aastal osteti nii 8700
kuuske.
Enne metsa minekut tuleks
Toomas Väädi sõnul tutvuda riigimetsade kaardiga RMK kodulehel või
mobiilirakenduses ning teha endale selgeks, kus asub riigimets. „Nutitelefonide
kasutajad saavad RMK mobiilirakenduse abil metsas olles kindlaks teha, et
asuvad ikka riigimetsas, kus puuduvad looduskaitselised piirangud ning kust
võib kuuske võtta,“ sõnas Väät.
Metsas olles tuleb kindlasti
järgida kuusetoomise reegleid. „Jõulupuu võib võtta sealt, kus tal pole lootust
suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, liinide ja vana metsa alt,“
nimetas Väät sobivad kohad. „Kindlasti ei tohi kuuski raiuda metsanoorendikest,
kuhu nad on inimeste poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud.“
Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja
hooldatud ning enamasti ühevanused.
Kuuse eest saab tasuda
internetiülekandega või mobiilimaksega, enne kuuse võtmist peab puu eest olema
tasutud. Kuuse hind sõltub puu pikkusest – kuni 1-meetrine kuusk maksab 3
eurot, 1–2-meetrine kuusk 8 eurot ning 2–3-meetrine kuusk 13 eurot.
Metsa minnes tuleks kaasa
võtta saag või kirves ning panna selga ilmastikule sobivad riided. Toodud
kuuske tasuks enne tuppa toomist hoida võimalusel mõnda aega jahedamas ruumis,
näiteks koridoris või garaažis, nii püsib puu hiljem toas kauem värske. Rohkem
juhiseid kuusega ümberkäimise kohta leiab RMK kodulehelt.
Kuuseretkega seotud küsimuste korral aitab RMK
kuuseabi telefon 676 7500, mis töötab 1.-23. detsembril kell 9-18. Täpsed
juhised, riigimetsa kaardi ja muu lisainfo leiab ka www.rmk.ee/kuuseke.
RMK
on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja,
kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab
metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK
looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere
loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim
ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.
Lisainfo:
Toomas Väät
RMK metsakasvatuse peaspetsialist
telefon 520 5734
e-post toomas.vaat@rmk.ee
Täna
avatakse Matsalu rahvuspargis RMK tellimusel valminud Kloostri
sild-regulaator, mille ehitus läks maksma 620 000
eurot. Silda on vaja selleks, et pikendada üleujutusperioodi
Põhja-Euroopa suurimal, Kasari lageluhaalal, ning tagada ligipääs
hooldatavale alale.
Matsalu
rahvuspargis Kloostri linnutorni juures olnud vana sild oli RMK
looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kristjan
Tõnissoni sõnul sedavõrd amortiseerunud, et selle ületamine
rasketehnikaga oli muutunud ohtlikuks. „Luha hooldamine on selle
säilimiseks aga ülioluline ja nii aitab ehitatud sild päästa
Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest,“ ütles
Tõnisson.
„Praegu niidetakse 4000 hektari suurusest Kasari luhast regulaarselt
umbes 3000 hektarit ning selleks, et pääseda luhale niitma, hiljem
niidet koristama ning heina välja vedama, on vaja ligipääsu üle Kasari
jõe.“ Kasari luha hooldatavaid alasid haldab RMK ja
need on hooldamiseks välja renditud.
Täna
avataval Kloostri sillal on veetaseme regulaator, mis tähendab, et
suurvett Kasari jõel ja seeläbi ka luhal saab
hoida vajadusel tavapärasest kauem. Kevadise suurvee ajal on peaaegu
kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud ning luhaalad pakuvad pelgupaika
avamaalindudele. Kevadel, üleujutuse ajal, peatuvad seal tuhanded
luiged, haned ja ujupardid.
Kloostri
sild-regulaatori ehitustööd algasid tänavu mais ning need hõlmasid
lisaks sillaehitusele ka teelõigu rekonstrueerimist
parklast sillani. Ehitustöö tegi Lemminkäinen Eesti AS ning seda
rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Euroopa
Regionaalarengu Fondist.
Lisaks
Kloostri sillale ehitati Matsalu rahvuspargis mõne aasta eest valmis ka
Rõude sild. Kasari jõe deltaala kevadise
suurveevalli pikendamiseks on vajalik reguleerida Kasari ja Rõude jõe
veepindasid Kloostri ja Rõude jõe sildade juures üheaegselt. Takistades
vee äravoolu Rõude ja Kasari jõel, toimub veemassi valgumine luhaalale
Vanajõe sängi kaudu.
RMK
on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste
hoidja, kaitsja ja majandaja.
RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali
ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses
liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab
loodusteadlikkust.
RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus,
Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS
Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700
inimese.
Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK looduskaitseosakonna peaspetsialist
tel 5691
8728
e-post
kristjan.tonisson@rmk.ee
www.rmk.ee
RMK nõukogu kinnitas eile õhtul lõppenud koosolekul RMK 2015. aasta eelarve, mille kogumaht on 169,3 miljonit eurot ja planeeritav kasum 35,2 miljonit eurot.
Valdava osa RMK tuludest annab metsamaterjali müük. 2015. aastal plaanib RMK müüa 3,3 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali 150 miljoni euro eest – koguseliselt on seda 2% võrra rohkem kui 2014. aastaks prognoositud.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul suureneb RMK hoole all oleva metsamaa pindala järgmisel aastal seni reformimata riigimaa arvelt ning pikka aega majandamata metsast saab praegu eelkõige energiapuitu. „Sellest siis ka müüdava metsamaterjali koguse suurenemine ning kasv eelkõige hakkpuidu ja raidmete müügis,“ sõnas Kallas.
Hakkpuitu ja raidmeid plaanib RMK järgmisel aastal müüa 38% rohkem kui sel aastal ehk 0,2 miljonit kuupmeetrit. RMK kuludeks on 2015. aasta eelarves arvestatud 134 miljonit eurot. Kulutused metsamaterjali ülestöötamisele ja logistikale kasvavad seoses varumismahu kasvu ning sisseostetava ülestöötamis- ja veomahu teenuse hinna tõusuga.
RMK üldhalduskulud vähenevad seevastu 800 000 euro võrra ehk 3%. Looduses liikumise võimaluste parendamiseks – eelkõige matkaradade ja muude puhkeobjektide ehituseks ja korrashoiuks – on plaanitud 3,5 miljonit eurot ehk 8% rohkem kui 2014. aastal. Looduskaitsetöödeks mõeldud 1,2 miljoni euro eest algavad elupaikade veerežiimi taastamistööd Soomaa rahvuspargi ja Endla looduskaitseala soostike servaaladel ning senisest suuremas mahus tehakse poollooduslike koosluste taastamistöid Lääne-Eestis ja saartel. Lisaks on looduskaitse eesmärgil tehtavateks investeeringuteks ette nähtud 2,1 miljonit eurot, mis on 60% rohkem kui tänavuses eelarves.
Investeeringute kogusumma aastaks 2015 on 24,9 miljonit eurot, millest 2,1 miljonit tuleb Euroopa Liidu tõukefondidest ja 22,8 miljonit eurot RMK omavahenditest.
Suurimad investeeringud puudutavad metsateede ehitust ja kuivendussüsteemide rekonstrueerimist (17,8 miljonit eurot) ning taimlamajandust (2,4 miljonit eurot). RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust.
RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.
Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
telefon 528 1299
e-post aigar.kallas@rmk.ee
Loodusfotovõistluse Vereta Jaht tänavuseks parimaks tabamuseks kuulutati Merje Aru foto seitsmest kuldnokast, kes end kivi peal reas kuivatavad. Fotovõistluse 64 säravamat tööd on vaatamiseks RMK Tallinna kontori aatriumis jaanuari lõpuni.
Vereta Jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul võlus žüriid võidutöö puhul pildi meeleolu, kus seitse märga kuldnokka end turvaliselt, fotokütist häirimata kohendavad. Vereta Jahi meistriks kuulutatud Merje Aru saab auhinnaks võistluse rändkarika ehk sarvilise viikingimütsi ning kingi Overallilt. Merje Aru on esimene naine, kes võistluse 18. korraldusaasta jooksul võitnud on.
Lisaks peaauhinnale kuulutatakse igal aastal välja ka võistluse koostööpartnerite eriauhinnad.
Tänavu valiti nendeks:
Vereta Jahti peeti 16.-18. mail Hiiumaal, põhiliselt Tahkuna jahiseltsi maadel, ning seetõttu annab fotosaak hea ülevaate Hiiumaa loodusest. 33 fotograafi müttasid fototehnikaga metsas varavalgest hilisõhtuni.
Vereta Jahti korraldavad RMK ning Overall. Näitus võidutöödest on avatud detsembris ja jaanuaris RMK Tallinna kontori aatriumis aadressil Toompuiestee 24 esmaspäevast reedeni kell 9-18. Näitus on tasuta.
Galerii auhinnatud fotodega asub siit: www.flickr.com/photos
Fotod näituse eilselt avamiselt: www.dropbox.com
(fotograaf Kristian Kruuser)
Poolteist aastat kestnud töö tulemusena on RMK
kaardistanud ja kaitse alla võtnud liikumiskoridorid, mis ühendavad 47
teadaolevat lendorava elupaika riigimaal.
Ohustatud või ebasoodsas seisundis olevate liikide kaitse on
üks RMK tegevuse eesmärke. Lendorava puhul on senine riiklik poliitika
keskendunud konkreetsete elupaikade kaitse alla võtmisele. „Kaitsest ei tule
aga midagi välja, kui loomadel pole võimalik ühest elupaigast teise liikuda ja
paljuneda,“ selgitas RMK loodusliku
mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse. „Seetõttu on RMK võtnud endale
kohustuseks hoida ja kujundada riigimetsas lendoravate liikumiskoridore ja
aidata seeläbi kaasa selle äärmiselt ohustatud loomakese säilimisele Eesti
metsades.“ Liikumiskoridoride kaitse põhimõtted loodetakse lisada ka
keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistamisel olevasse riiklikku lendorava
kaitse tegevuskavva.
Teadaolevalt elavad lendoravad Eestis peamiselt Alutaguse
piirkonnas Lääne- ja Ida-Virumaal. Koostöös Eesti juhtiva lendoravauurija Uudo
Timmi ja teiste spetsialistidega on RMK Alutagusel kaardistanud lendoravate
elupaikade vahelised võimalikud liikumisteed. Kaardile kantud liikumiskoridorid
võtavad enda alla 1051 hektarit majandatavat riigimetsamaad ning nendele
aladele on RMK seadnud majandamispiirangud. Lendorava liikumisteedele on
1,5-2 km tagant kavandatud peatuspaigad ehk nn astmelauad, kus lendoraval on
võimalik varjuda, puhata ja toituda.
Lendoravauurija Uudo Timmi sõnul on lendoravatel suured
kodupiirkonnad ja seetõttu mahub teadaolevates elupaikades elama keskmiselt
vaid kaks-kolm emaslooma. „Asurkonna säilimiseks on hädavajalik loomade
liikumine erinevate elupaigalaikude vahel,“ sõnas Timm. „Samas ei saa
lendoravad liikuda lagedatel aladel ega suuda ületada lageraielanke. Seetõttu
on liikumiskoridoride säilitamine väga oluline.“
Uudo Timmi sõnul on Eestis viimastel aastakümnetel
registreeritud üle saja lendorava leiukoha, ent need kõik ei ole igal
aastal asustatud. Veel viis aastat tagasi oli asustatud lendorava leiukohti üle
60, kuid viimastel aastatel on vaatamata kontrollitud metsade suuremale mahule
asustatud elupaikade arv jäänud 30-35 kanti (2014. aastal 37), mis on kaugel
keskkonnastrateegias seatud eesmärgist (60).
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste
looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK
teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab
metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma
puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad
Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome
ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab
üle 700 inimese.
RMK uue arengukava kohaselt peavad riigimets ja RMK hoole
all olevad looduskaitsealad tooma ühiskonnale senisest enam ja mitmekülgsemat
kasu.
RMK nõukogu esimehe Mati Polli sõnul tuleb RMK-l oma targa
tegutsemisega tagada, et metsa jaguks ka tulevastele põlvedele ja et meie
loodus oleks kaitstud. “Samal ajal tuleb metsa aktiivselt majandada –
noorendikke hooldada, küpset metsa õigel ajal raiuda ning mahavõetud metsa
asemele uus kasvama panna,” sõnas Polli. “RMK on põlist riigimetsa hästi
majandanud, ent uue, seni reformimata riigimaa kasutuselevõtt ning senisest
veelgi paremini kavandatud metsatööd võimaldavad riigimetsamaa tootlikkust
kasvatada.” Kui täna on riigimetsa tagavara 164 mln m3 ning puidu
aastane juurdekasv 4,2 miljonit m3, siis aastaks 2020 peaks puitu
riigimetsas juurde kasvama 4,7 mln m3 aastas.
Metsamaa parem tootlikkus lubab Polli sõnul suurendada
raiemahtu, see omakorda täidab riigikassat, annab toorainet kohalikule
puidutööstusele ning tööd kümnetele tuhandetele eestimaalastele. 2013. aastal
varuti ja müüdi riigimetsast 3,4 miljonit m3 puitu, uue arengukava
kohaselt võiks müüdud puidu kogus kuue aasta pärast olla 4 mln m3 aastas.
“Ka tulevikus kasvab puitu juurde rohkem kui seda raiutakse, ent puidu müügist
saadud tulu suureneb,” kinnitas Polli. 2013. aastal teenis RMK 155 miljoni euro
suuruse käibe juures 35,7 miljonit eurot tulumaksustamise eelset kasumit, kuue
aastaga loodetakse kasuminumber viia 45 miljoni euroni aastas.
Looduskaitselise poole pealt soovib RMK järgmise kuue
aastaga taastada 10 000 hektarit ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid
elupaiku. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul tähendab see omapoolset
aktiivset tegevust ja eelduste loomist selleks, et ohustatud taimede, loomade
ja lindude elupaikade seisund paraneks. “Peamiselt vajavad aktiivset sekkumist
poollooduslikud kooslused, sooelupaigad ning avatud luite- ja nõmmekooslused,”
lisas Kallas, kelle sõnul loodetakse looduskaitsetööde tegemiseks kasutada ka
Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Oma teadusfondist rahastab RMK ka
konkreetsele liikide, praegu näiteks metsise elupaikade seisundi parandamist.
Külastuste arv RMK kaitse- ja puhkealadel peaks tänaselt 1,7
miljonilt tõusma kuue aastaga 2,5 miljonini. Eelkõige eeldab see Aigar Kallase
sõnul külastajate vastuvõtuks loodud taristu korrasolekut ja objektide
omavahelist sidusust, aga ka suurema huvi tekitamist viie Eesti rahvuspargi
vastu, Eestit läbiva pika matkatee kahe uue haru väljatöötamist ning
panustamist õpetajakoolitusse, mis võimaldaks RMK loodusõppeprogrammidest
kasusaajate arvu hüppeliselt suurendada.
Ligi pool Eestimaast on kaetud metsaga, RMK majandab sellest
40%. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali
ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise
võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK
koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70%
Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus.
RMK-s töötab üle 700 inimese.
Tutvu arengukavaga lähemalt siin www.rmk.ee/organisatsioon/trukised/arengukavad
RMK
asus Eesti-Vene kontrolljoont puudest ja võsast puhastama ööpäevaringselt.
Praeguseks
on Parmu külas Misso vallas Võrumaal raadatud 1,6 kilomeetrit piiririba ja 18
hektari suurune ala. Töid tehakse kolme masinaga.
Kui varem töötasid mehed hommikul
kella kuuest kuni südaööni, siis alates teisipäevast, 18. novembrist
ööpäevaringselt – nii saavad masinad maksimaalselt koormatud, mehed rohkem tööd
teha ning piirilõik saab samuti loodetavasti rutem võsast ja puudest puhtaks.
Siiski sõltub viimane väga palju ilmast ehk kas tuleb metsatöödeks piisavalt
külma. Eesmärgiks on saada Parmu küla juures olev piirilõik puhastatud aasta
lõpuks, muu riigi omanduses olev ala aga kevadeks.
Peagi
kuulutab RMK välja hanke freesimistööde tegemiseks puhastatud alal. Freesimise
käigus saab puhastatud maa-ala tasaseks, kännud, oksad ja peenem võsa
hakitakse. Freesitakse kogu puhastatud ala.
ETV saade „Puutepunkt“ käis koos Käo põhikooli
erivajadustega lastega RMK Aegviidu looduskeskuses ja testis, kuidas on sealt
alguse saavat Sõõriksoo loodusrada läbida ratastooliga.
Retk läks kenasti ja pakkus lastele palju rõõmu. Sobivad
liikumisvõimalused erivajadustega inimestele on välja toodud RMK looduspuhkuse
veebilehel www.loodusegakoos.ee
– sektsioonis „kuhu minna“ avaneva kaardi ja valikuvõimaluste juures on nupp
„invavõimalus“, mida valides esitatakse puhkekohad, kuhu pääsevad kindlasti
ligi ka erivajadustega inimesed.