Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avab Ida-Virumaal Toilas asuvas Oru pargis põneva roheenergiat tutvustava õppemarsruudi. Eesti EL välispiiri programmi kaasrahastuse toel valminud „Oru pargi rohelise energia raja“ avamist märgib 29. detsembril pargis toimuv kogupereüritus „Roheline aastalõpp Oru pargis“.

Oru park on ülevabariigilise tähtsusega turismiobjekt, kuhu RMK külastusmahuseire andmetel tehakse aastas keskmiselt 138 000 külastust. „Park on armastatud jalutuspaik nii piirkonna inimeste seas kui ka tõsine turismimagnet kaugemalt külalistele. Meie eesmärk oli anda populaarsele kohale veelgi enam väärtust juurde ja seega muutsime Oru pargi omalaadseks näituseruumiks, mis aitab tõsta teadlikkust keskkonnakaitsest ja roheenergiast. Oleme selleks rajanud parki spetsiaalse marsruudi, mida läbides saab taastuvenergia kohta uusi põnevaid teadmisi. Pakume selleks tänapäevaseid interaktiivseid võimalusi, näiteks on igaühel võimalik oma mobiiltelefoni ja liitreaalsuse abil Oru parki püstitada tuulegeneraator või lausa terve hüdroelektrijaam,“ kirjeldas RMK külastuskorraldusosakonna loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt.

Vaade Oru pargile. Foto: Sven Začek
Vaade Oru pargile. Foto: Sven Začek

29. detsembril kella 13-16 toimuval üritusel “Roheline aastalõpp Oru pargis” saavad kohaletulijad teha õppemarsruudiga esmast tutvust. Lisaks pakutakse pargis sel päeval teisigi põnevaid tegevusi. „Kohal on Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer, kes keerulise füüsika ja energia saamise viisid lihtsate koduste vahendite ja tööriistade abil arusaadavaks teeb. Külastajad saavad üht-teist ka ise kohapeal katsetada. Pakume kerget kehakinnitust ja ürituse lõpetab teadusteater KVARK temaatilise etendusega,“ rääkis Karrofeldt.

Oru pargis toimuv üritus on tasuta. „Ida-Virumaa inimestele saame pakkuda ka tasuta transporti Oru parki ja tagasi. Bussid toovad külalisi kohale Narvast, Sillamäelt, Kohtla-Järvelt ja Jõhvist, kuid selleks tuleb end eelnevalt kirja panna. Seda saab teha kodulehekülje www.loodusegakoos.ee kaudu, kust leiab ka tasuta busside sõiduplaani,“ juhatas Liina Karrofeldt.

Interaktiivsete infokandjatega varustatud taastuvenergiat tutvustav õppemarsruut jääb pärast avaüritust Oru parki kõikidele edasiseks avastamiseks.

Projekti „Oru park kui näituseruum – teadlikkuse tõstmine keskkonnakaitsest ja rohelisest energiast.“ kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames. Täpsem informatsioon nimetatud programmi kohta on leitav programmi koduleheküljelt, Eesti EL välispiiri programm.

Konkursi „Eesti koolilaste metsapostkaart“ võidutööd on välja valitud. Trükivärsked kaardikomplektid jõuavad konkursil osalenud koolidesse ja ka RMK külastuskeskustesse üle Eesti. Kümme erineva kujundusega laste postkaarti võttis müügile ka Omniva.

21. korda toimunud konkursile laekus seekord 4793 joonistust 1.-9. klasside õpilastelt, mis on rekordiline tulemus.

„Esimese valiku tegi meie hindamiskomisjon eesotsas raamatuillustraator Tuulike Kivestu-Rotellaga. Edasi läks valikujärg juba kõigile inimestele, kes said oma lemmikuid märkida veebis konkursi koduleheküljel,“ selgitas postkaardivõistluse peakorraldaja, RMK Pähni külastuskeskuse teabejuht Taavi Tatsi.

Rahvahääletuse ja žürii punktide põhjal kujunenud pingerea 36 esimest joonistust trükiti paberil postkaartideks. „Et meie kaardid on alati ümbrispakis, valis žürii veel kaks tööd lisaks, neist sai kaardikomplekti esi- ja tagakaane kujundus,” selgitas ta.

Just see Lümanda põhikooli 5.klassi õpilase Elsa postkaart valiti tänavuseks RMK jõulukaardiks.
Just see Lümanda põhikooli 5.klassi õpilase Elsa postkaart valiti tänavuseks RMK jõulukaardiks.

Korraldaja sõnul saadetakse kaardikomplektid kingituseks konkursil osalenud koolidele. “Iga väljavalitud töö autor saab samuti postkaardid endale mälestuseks,“ lubas Tatsi. „Teistel on aga võimalik kaardikomplektid soetada RMK külastuskeskustest, et need siis oma jõulusoovidega sõpradele ja lähedastele saata.“

Kõikide saadetud joonistuste seast valiti eraldi hindamisel 10 postkaardi kujundust, mis samuti trükiti ja mis on sellest nädalast müügil paarikümnes Omniva uuenenud kontseptsiooniga postkontoris.

Konkursi peakorraldaja, RMK Pähni külastuskeskuse teabejuhi Taavi Tatsi sõnul näitab jätkuv suur huvi RMK Eesti koolilaste metsapostkaardi konkursi vastu, et meil jagub joonistamishuvilisi lapsi. „Suur tänu osalejatele ja kindlasti ka õpetajatele, just tänu teile on meie konkurss nii pika traditsiooniga.“

Vaata Eesti koolilaste metsapostkaart 2023 tööde lõppvalikut siit.

RMK ootab detsembris kõiki riigimetsa endale meelepärast jõulupuud valima. Sobiva koha kuusevõtuks koos maksmisinfoga leiab RMK äpist või kodulehelt.

RMK pakub riigimetsast jõulukuuse toomise võimalust juba alates 2008. aastast, et hoida kaunist pühade traditsiooni. Samuti on see hea põhjus võtta ka talvisel ajal ette mõnus metsaretk.

Kuuske on lubatud riigimetsast võtta neist kohtadest, kust tal pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt.

Kuuske ei tohi võtta metsanoorendikust ega kaitsealalt. Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt hooldatud ning enamasti ühekõrgused. Kaitsealad on riigimetsa kaardil pruuni tooniga välja toodud ja piiritletud ning ka looduses valdavalt siltidega tähistatud.

RMK mobiilirakendusest ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke leiab abistava veebikaardi, mis positsioneerib kuuseotsija asukoha ning näitab lähimaid kohti, kust jõulupuud võib langetada.

Kuuse eest tuleb maksta enne selle maha võtmist, tasudes mobiili- või pangamaksega. Makse tegemist tõendav SMS või maksekorralduse kinnitus peaks metsas juba kaasas olema.

Kuni meetrine jõulupuu maksab 3 eurot, 1-2meetrine 8 eurot ning 2-3meetrine 13 eurot. Osta saab ka kõrgemaid kuuski, mille hinnad on välja toodud RMK kodulehel.

RMK jätkab traditsiooni ja kingib riigimetsast toodud jõulupuu asenduskodudele ja mitmetele ühiskondlikele institutsioonidele.

Kuuske on lubatud riigimetsast võtta neist kohtadest, kust tal pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Foto: Jüri Pere
Kuuske on lubatud riigimetsast võtta neist kohtadest, kust tal pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Foto: Jüri Pere

Kuuske valides järgi lihtsaid reegleid:

Puu eest hoolitsemine:

RMK uus looduskaitseprojekt võtab fookusesse inimtegevuse tõttu kannatada saanud soode ja veekogude seisundi parandamise. 2029. aastani kestvat projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja selle eesmärk on teha looduse parandamiseks vajalikke töid kokku 9400 hektari ulatuses.

RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et projekt keskendub peamiselt kuivendusest mõjutatud soode ning paisudega katkestatud jõgede taastamisele.

“Sellega täidame mitu eesmärki. Esiteks on märgalad kõige suuremad süsinikuvaru hoidvad ökosüsteemid maismaal ja soode taastamisega peatame sinna aastatuhandete jooksul talletatud süsiniku lendumise atmosfääri. Teiseks on märgalad olulised vett hoidvad ja puhastavad ökosüsteemid, millest sõltub ka meie jõgede veerohkus ja vee puhtus. Kolmandaks on soode taastamine ja vooluveekogude seisundi parandamine oluline nende ökosüsteemidega seotud ohustatud liikide jaoks,” selgitas Kohv. 

Ühed kõige rohkem kahjustada saanud ökosüsteemid on tema sõnul just sood. “Eestis on lagedaid soid ja soometsi kuivendatud peamiselt põllumajanduse, metsakasvatuse ja turbatootmise eesmärgil. Vanad freesturbaväljakud ehk jääksood on sageli n-ö surnud alad, kus ekstreemsete keskkonnatingimuste tõttu ei hakka taimestik kasvama ka aastakümneid pärast kaevandamise lõppemist. Veetaseme tõstmise ja stabiliseerimise kaudu saame hakata neid alasid uuesti elule aitama,“ selgitas Kohv.

Viru raba ja Viru raba jääksoo
Viru raba ja Viru raba jääksoo

Kõige halvemas seisus on soode servad. “Kui soomassiivi keskele jääb kõrgsoo ehk raba, siis seal pole olukord sageli kõige hullem, sest üldiselt ei kaevatud kuivenduskraave ala keskele, vaid servadesse, kus asub siirdesoo, mis omakorda läheb üle madalsooks. Seetõttu ongi meil suurem mure just siirde- ja madalsoode pärast, neis elab ka suur osa Eesti haruldastest liikidest,” rääkis Kohv. 

Madalsoos kasvavad paljud kaitsealused taimed, näiteks erinevad orhideeliigid. Raba servas kasvavat soometsa vajab aga elupaigaks Eesti suurim kanaline – metsis. Soodega  on seotud veel teinegi kanaline – teder, lisaks veel sookurg, erinevad kahlajad nagu mudatilder ja rüüt. Suur ja uhke kaljukotkas tahab oma pesa ehitada soosaarele või sooäärsesse metsa.  Soodes elab päris palju kitsalt just sellele keskkonnale kohastunud liike, kes mujal hakkama ei saa.

RMK on soode seisundi parandamisega tegelenud juba 13 aastat. “Looduse taastumine võtab aega, aga mõned edulood juba on olemas. 2019. aastal lõpetasime Viru raba jääksoo taastamistööd ja tänaseks on pruuni tühermaa asemel tekkinud rohelised alad, kus levivad turbasamblad läbisegi rohttaimedega. Samamoodi on näha turbasamblate moodustumist Hara rabas, mida taastasime aastatel 2011–2013. Suur töö sai tehtud Soomaa soode veerežiimi taastamisel Öördi, Kuresoo, Kikerpera ja teiste sealsete rabade servades,” kirjeldas Kohv.

Soode veerežiimi taastamine tähendab inimese tehtu ümberpööramist. Kuivenduskraavid suletakse , et vesi tõuseks maapinna lähedale ega liiguks soost kiiresti ära. Töö võtab aega, sest eelnevalt uuritakse ala läbi, tehakse vajalikud mõõtmised, koostatakse tööplaan ja alles siis saab objektil töödega päriselt alustada.

Teine osa alanud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist keskendub vooluveekogudes asuvate liikide elupaikade seisundi parandamisele. “Peame jälle rääkima inimtegevuse mõjust, sest vooluveekogude tervist mõjutavad arvukad paisud, mida Eestis rajati kunagi elektrienergia tootmiseks kui ka muul otstarbel. Hüdroenergial põhinevad elektrijaamad on oma majandusliku olulisuse  minetanud, kuid  paisud jäid jõgedele alles,” märkis Kohv.

Selle tagajärjel on paljud jõed elupaikadena “katkestatud” ja kättesaamatud mitmetele siirdekaladele, näiteks meriforelle ja lõhele. Siirdekalade elutsükkel tähendab, et nad sünnivad jões, liiguvad siis elama merre ja tulevad suguküpseks saanuna oma kodujõkke tagasi. Paisud on paljude liikide jaoks ületamatud rändetakistused ja kui pais on jõe suudmele lähedal, siis jääb kudema tulevatele kaladele suur osa võimalikust elupaigast kättesaamatuks. 

Selja jõe Varangu paisukoht, mis muudeti kalasõbralikuks 2022. aastal
Selja jõe Varangu paisukoht, mis muudeti kalasõbralikuks 2022. aastal

“Pais mõjutab kogu jõe elustikku nii üles- kui allavoolu,” tõdes RMK looduskaitseosakonna juht. Tema sõnul on aastate jooksul saanud selgeks see, et jõgede puhul on parimaks lahenduseks paisu eemaldamine. Paisutöödega hakkas RMK tegelema kolm aastat tagasi ja praeguseks on koostöös partneritega eemaldatud jõgedelt 11 paisu. Värskeim näide on Vasalemma jõel asunud Vanaveski pais, mille likvideerimise järel sel sügisel on kaladele varasema 4,7 kilomeetri jõe asemel kättesaadava elupaiga ulatus suurenenud 35 kilomeetrini.

Paisutööd ei piirdu üksnes vana paisude lammutamisega. Kaupo Kohvi kinnitusel  taastatakse lammutamise järel looduslähedane jõesäng, parandatakse kudealasid, vajadusel kindlustatakse kallas ja uuendatakse ka kaldapealne haljastus. 

Eestis on kokku umbes 1000 paisu, millest 700 kujutab suuremat-väiksemat takistust kalarändele.

Projektist “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine” toetatakse looduslike soode ja märgade metsade taastamist ning vooluveekogude taastamist. Projekt kestab aastani 2029 ja investeeringute maht on kokku ligi 14 miljonit eurot, millest 85% rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 15% tuleb RMK vahenditest.

RMK plaanib 2024. aastal  alustada või jätkata looduskaitsetöid:

 Selisoo raba lääneservas Ida-Virumaal;

Maarjapeakse soos Pärnumaal;

Jalase looduskaitseala soodes Raplamaal;

Viisu madalsoos Harjumaal;

Õngu rabas Hiiumaal;

Ruila paisu juures Harjumaal.

Lisaks alustatakse paisude kaladele ületatavaks muutmist 14 objektil nii Pärlijõel, Saarjõel, Elva jõel kui ka teistel lõheliste jõgedel.

Kolmapäeval, 29. novembril toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis looduskaitseteemaline konverents “Vee ja soo päev”. Üritus märgib uue looduskaitseprojekti algust, mille tegevused viib ellu RMK ja mida toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv selgitas, et projekt keskendub peamiselt kuivendusest mõjutatud soode ning paisudega katkestatud jõgede taastamisele. “Sellega täidame mitu eesmärki. Esiteks on märgalad kõige suuremad süsinikuvaru hoidvad ökosüsteemid maismaal ja soode taastamisega peatame sinna aastatuhandete jooksul talletatud süsiniku lendumise meie atmosfääri. Teiseks on märgalad olulised vett hoidvad ja puhastavad ökosüsteemid, millest sõltub ka meie jõgede veerohkus ja vee puhtus. Kolmandaks on soode taastamine ja vooluveekogude seisundi parandamine oluline nende ökosüsteemidega seotud ohustatud liikide jaoks,” selgitas Kohv.

Selja jõe Varangu paisukoht, mis muudeti kalasõbralikuks 2022. aastal. Autor: Nordpont OÜ
Selja jõe Varangu paisukoht, mis muudeti kalasõbralikuks 2022. aastal. Autor: Nordpont OÜ

Vee ja soo päeva avasõnad ütlevad kliimaminister Kristen Michal ning Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Jane Õispuu. Konverentsil räägivad soode taastamisega seotud väljakutsetest Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Ain Kull ja sama instituudi teadur Marko Kohv. 13 aasta pikkust soode taastamise kogemust jagavad RMK looduskaitseeksperdid Priit Voolaid, Triin Leetmaa ja Margus Pensa.

Lisaks saab videopildi vahendusel osa rännakust nii turbatootmisest mahajäänud jääksoosse kui ka juba taastuma hakanud maastikule.

Vooluveekogude teemaplokis selgitavad Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi professor Tuul Sepp ja nooremteadur Jürgen Karvak, miks on oluline jõgede ja ojade taastamisega tegeleda. RMK on viimasel kolmel aastal eemaldanud Eesti jõgedelt 11 paisu, mis takistasid kalade kudemisrännet. Kuidas mõjutavad paisud veekogu seisundit ning kalastikku, räägivad ja näitavad põnevas videoettekandes RMK vee-elustiku ekspert Sander Sandberg ning RMK Põlula Kalakasvatuse juht Kunnar Klaas.

Konverentsi ametliku osa lõpetab tunnine arutelupaneel „Looduse taastamise võimalused ja piirid”, kus Erik Moora juhtimisel vahetavad mõtteid Kliimaministeeriumi nõunik, bioloog ja looduskaitseteadlane professor Aveliina Helm, Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm, RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ja Lääne-Harju vallavolikogu juht Külli Tammur.

“Vee ja soo päev” märgib projekti “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine” algust. Projektist toetatakse looduslike soode ja märgade metsade taastamist ning vooluveekogude taastamist. Projekt kestab aastani 2029 ja investeeringute maht on kokku ligi 14 miljonit eurot, millest 85% rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 15% tuleb RMK vahenditest.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmise viie aasta arengukava seab fookuse elurikkana hoitud loodusele, kestlikult ja kliimapositiivselt loodud tulule ning teadlikumale looduskasutusele.

RMK hoida ja hallata on 45% Eesti metsadest. See tähendab pisut üle miljoni hektari metsa, mis kuulub riigile. Majandatavat metsa on sellest 59%, ülejäänu on kaitse all.

RMK arengukava 2024-2028 peamiseks eesmärgiks on vastata organisatsioonina eeskätt omaniku püstitatud eesmärkidele, kuid laiemalt ka Eesti ühiskonna muutunud ootustele.

„RMK missioon on olla meile usaldatud Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. See tähendab, et RMK peab looma oma tegevusega head elukeskkonda Eesti inimestele ja hoidma looduse mitmekesisust,“ märkis RMK juhatuse esimees Mikk Marran.

„Uues strateegias võtamegi senisest rohkem arvesse metsa kui tervikut. Seetõttu on oluline fookus elurikkusel ja metsade ökoloogilisel seisundil. Teisalt on ja jääb RMK kui riigitulundusasutuse ülesandeks teenida riigikassasse stabiilset tulu, kuid seda kestlikult ja kliimaeesmärke toetavalt,“ lisas Marran.

RMK soovib eelolevail aastail viia ellu neli suuremat muutust. Esiteks, et metsad oleksid elurikkad, mis kõige nähtavamalt tähendab vähem suuri lageraielanke, paremini loodusesse sobitatud raieid ning rohkem segametsasid.

Teiseks, et metsaga seotud planeerimine kaasaks kogu RMK kompetentsi, vajadusel väliseid eksperte ja seotud osapooli. See tähendab senisest kaasavamat planeerimist, ehk ka senisest enamate eestimaalasteni jõudmist juba planeerimise käigus.

Kolmandaks, et veel rohkem inimesi leiaks tee metsa matkaradadele ja looduskaunitesse kohtadesse riigimetsas. Selleks arendab RMK edasi külastusvõimalusi ja seda, kuidas inimesed saavad uusi teadmisi metsade kohta omandada neile sobival ajal ja kohas.

Neljandaks, et metsamajandus toimiks ka edaspidi kestlikult, et iga riigimetsas kasvatatud puu saaks kasutatud viisil, mis võimaldab selles sisalduvat süsiniku hoida seotuna võimalikult pikalt.

Raiemahtu RMK arengukava ei käsitle, sest uuendusraie pindala otsustab valdkonna eest vastutav kliimaminister.

Valik arengukavas seatud eesmärke:
  • Lõppevad uuendusraied kaitsealade piiranguvööndites
  • Töötatakse välja maastike ökoloogilise seisundi hindamise süsteem
  • Suurem segametsade osakaal (enamuspuuliigi osakaal alla 80%)
  • Töötatakse välja raiete hajutatuse indeks, et raied ei koonduks ühte piirkonda
  • RMK metsamajandamise käekiri mitmekesistub – turberaiega ja valikraiega raiutud lankide ning vähem kui 1 ha suuruste lageraiete osakaal kogu aastasest uuendusraiete kogupindalast suureneb vähemalt 20%-ni
  • Rakendatakse kestvuslepingute alusel müüdavast puidust loodava lisandväärtuse hindamise metoodika
  • RMK arvestuslank aastateks 2026–2031 läbib sõltumatu ökoloogiliste- ja keskkonnamõjude hindamise
  • Kuivendussüsteemide majandamise strateegia uuendamine koostöös huvigruppidega
  • Taastatud on täiendavalt 20 000 ha elupaiku (sh endisi turbaväljakuid) ja parandatud on jõeliste elupaikade seisundit 500 km ulatuses
  • Kuivendusobjekte on täiendatud keskkonnarajatistega 60 000 hektaril
  • Käivitub projekt metsade optimaalseks süsinikusisalduseks ehk milline loodusesse sobituv metsakoosseis võimaldab metsas ja puittoodetes siduda atmosfäärist võimalikult palju süsihappegaasi
  • RMK metsas ja maadel seotakse aastas 2,9 mln tonni (neto) CO2-te
  • RMK on arendanud välja vähemalt ühe täiendava Eesti kliimaeesmärkidele kaasa aitava ja tulusa ärisuuna 2028. aastaks
  • Püsimetsanduse (püsimetsakasvatuse/püsimetsamajanduse) definitsioon ja mudel on sisustatud ning rakendatav
  • Jätkub metsaselektsiooni programm heade pärilike kasvuomadustega puude väljaselgitamiseks
  • Loodusõppeprogrammidest osasaanute arv on vähemalt 48 000 inimest aastas
  • RMK külastustaristul vähemalt 2,9 miljonit külastust aastas
Strateegilised eesmärgid sündisid koosloome protsessis. Arengukava koostamisse on olnud kaasatud Eesti keskkonnaühenduste koda, omavalitsuste liidud, erametsaliit ning metsa- ja puidutööstuse liit. RMK pani arengukava kavandi avalikule väljapanekule ja kogus avalikkuselt kommentaare. Arengukava kiitis heaks RMK nõukogu 22. novembril.

RMK-l on üle Eesti 8 taimlat ning keskmiselt saab aastas istutusküpseks ca 23 miljonit puud.
RMK-l on üle Eesti 8 taimlat ning keskmiselt saab aastas istutusküpseks ca 23 miljonit puud.

Detsembrikuu kahel esimesel reedel ning nädalavahetusel ootavad uudistajaid jõuludeks ehitud RMK külastusobjektid üle Eesti. Pühadeteemalisi tegevusi jagub nii tuppa kui õue, nii suurtele kui ka väikestele.

RMK külastuskorraldusosakonna juhi Marge Rammo kinnitusel on jõuluehtes 8 külastusobjekti, mis asuvad kaitsealadel ja mis on saanud uue ja värske ilme Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel.

„Valisime meie paljude rekonstrueeritud objektide seast välja just sellised kohad, kus oleks tore matkata ja loodust nautida, seega toimuvad „Jõulud metsas“ tegevused just vaatetornide juures ja õpperadadel. Paneme neisse kohtadesse ürituse ajaks üles ka jõulutuled, seega tasub kindlasti arvestada, et parim aeg tuledesära nautida algab hämaruse saabudes,“ rääkis Rammo.

Kahel nädalavahetusel ja kokku kuue päeva jooksul saab vaatetornide ja õpperadade juures lahendada nuputamisülesandeid, osaleda ühistel retkedel, grillida vahukomme või tokipiparkooke, ajada juttu päkapikkudega ning kohtuda jõuluvanaga.

„Kui õuesolemisest saab isu täis, ootavad kõiki huvilisi lähimad RMK külastuskeskused, kus võib osaleda jõuluteemalistes töötubades, rüübata sooja jooki ja krõbistada piparkooke või soetada jõulukingitusi kohalikelt käsitöömeistritelt,“ loetles Rammo pakutavaid tegevusi.

Selleks, et õigel ajal õiges kohas olla, tuleks tutvuda ürituse kodulehega, kus on igas ürituspaigas toimuvad tegevused koos kellaaegadega kirjas.

„Jõuluüritused on tasuta, maksmisvõimaluste kohta kingipoes ja kohvikus saab samuti lugeda ürituse kodulehelt. Niisamuti on seal üleval tegevuspaikade kaardid,“ lisas Marge Rammo.

„Jõulud metsas“ toimub 1.–3. detsembril ja 8.–10. detsembril:

  • Ida-Virumaal Iisaku vaatetorni juures ja Alutaguse rahvuspargi külastuskeskuses
  • Pärnumaal Kabli looduse õpperajal ja Kabli külastuskeskuses
  • Pärnumaal Riisa õpperajal ja Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses
  • Võrumaal Mäekonnu vaatetorni juures ja Karula rahvuspargi külastuskeskuses
  • Saaremaal Rauna vaatetorni juures ja Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuses
  • Hiiumaal Tõrvanina õpperajal ja RMK Kärdla kontoris
  • Põlvamaal Valgesoo vaatetorni juures ja õpperajal ning Kiidjärve külastuskeskuses
  • Järvamaal Simisalu loodusmaja vaatetorni juures ja Simisalu loodusmajas

Riigimetsa majandamise keskuse korraldatavale konkursile “Eesti koolilaste metsapostkaart” laekus kokku 4793 joonistust 1.-9. klasside õpilastelt. Rekordilisest pildisaagist tegi esimese valiku žürii, edasi saavad kõik osaleda rahvahääletusel RMK kodulehel. Oma lemmikuid saab märkida kuni 26. novembrini.

21. korda toimuva konkursi peakorraldaja, RMK Pähni külastuskeskuse teabejuht Taavi Tatsi avaldas heameelt, et kunstihuvilisi lapsi ja noori Eestis jagub. „Lisaks läbi aegade suurimale võistlustööde arvule lõime ka osalevate koolide rekordi – sel korral saadeti meile postkaardikavandeid 202 haridusasutusest üle Eesti,“ kinnitas ta.

„Numbritest olulisemgi on tõdemus, et mets on inspiratsiooniallikas nii paljudele lastele ning ka õpetajatele, tänu kellele on metsapostkaardi joonistusvõistlus juba nii pika traditsiooniga,“ lisas Tatsi.

Tänavuse postkaardikonkursi teema on “Jõulud metsas“ ja saadetud tööde hulgas oli nii jõulukuuse valimist ning kojutoomist kujutanud kunstiteosed kui ka pühadeteemalised stseenid metsaelust ning -elanikest.

„Nägime väga palju toredaid ning heal tasemel joonistusi. Lisaks teostusele hindasime ka ideed ja originaalsust ning seda, kas joonistus töötab postkaardi kujundusena. Mõne töö väljajäämisel saigi lõpuks põhjuseks see, et ehkki tegu oli toreda pildiga, ei oleks see toimima hakanud postkaardil,“ selgitas žürii esimees, raamatute illustraator Tuulike Kivestu-Rotella hindamiskomisjoni töö tagamaid.

“Igal juhul olid õpilased ja nende juhendajad näinud palju vaeva, žüriil polnud sugugi lihtne tuhandete piltide seast sadakonda välja sõeluda,” märkis Kivestu-Rotella.

Valitud pildid on üleval RMK kodulehel. Hääletada saab mitme kavandi poolt, viimane päev valiku tegemiseks on 26. november. Rahvahääletuse ja žürii punktide põhjal selgub , millised 36 pilti pääsevad selleaastasesse RMK koolilaste metsapostkaardi komplekti.

Kaardikomplekti saab tänutäheks iga konkursil osalenud kool, lisaks võib neid edaspidi soetada RMK külastuskeskustest.

Oma hääle saab anda RMK veebis, alajaotuse alt “Esitatud tööd”.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhatuse esimehe Mikk Marrani kõne olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas elab Eesti mets?“ arutelul Riigikogus 16. novembril 2023.

RMK juhatuse esimees Mikk Marran. Foto: Erik Peinar
RMK juhatuse esimees Mikk Marran. Foto: Erik Peinar
  • Räägin kolmest suuremast teemast. Esiteks, sellest, kuidas riigimetsal läheb. Teiseks, võimalustest puidu kõrgemaks väärindamiseks Eestis ja kolmandaks paari sõnaga RMK uuest arengukavast.
Riigimetsal läheb hästi
  • Saan teile kinnitada, et riigimetsal läheb hästi. Seda peamiselt tänu RMK metsameeste ja – naiste pühendunud ja pika vaatega tööle. Need inimesed väärivad tänu ja austust!
  • Hommikuseks äratajaks toon välja mõned olulised numbrid selle aasta alguse seisuga. Teatavasti on Eesti maismaapindalast metsaga kaetud 51%. RMK hoida on sellest 45%, st pisut üle miljoni hektari metsa. Sellest metsast on 32% range kaitse all ja lisaks 9% on majandamise piirangutega metsi. Üle jääb 59% ehk 617 000 hektarit metsasid, mida me majandame ja mis on RMK raiemahtude arvutuse aluseks. Majandatava metsa kogupindala riigimetsas on viimasel viiel aastal vähenenud keskmiselt 1% aastas. Eelkõige on kaitse alla võetud küpseid suure puidu tagavaraga metsasid.
  • Riigimetsa puiduvaru on 198M kuupmeetrit, sellest majandusmetsas 102M kuupmeetrit. Toon võrdluseks, et 10 aastat tagasi oli riigimetsade tagavara 159M kuupmeetrit ja majandatavate metsade tagavara 94M kuupmeetrit.
RMK teab hästi riigimetsa nn olemit
  • Võib tekkida küsimus, kuidas me saame oma numbrites nii kindlad olla? Saame kindlad olla sellepärast, et me mõõdame regulaarselt meie valduses olevaid metsasid sisuliselt nii alt kui pealt – lidaritega, satelliitidega ja metsakorraldajatega. Need andmed on kontrollitavad ja soovijad võivad selles ise veenduda.
RMK majandab riigimetsa säästlikult
  • RMK majandab riigimetsa säästlikult. Metsa majandamine on teatavasti säästev siis, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, metsa uuenemisvõimelisuse, metsa elujõulisuse ning metsa mitmekülgse kasutusvõimaluse – rahuldades nii ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.
  • Riigimetsa säästvat majandamist tõestavad RMK-le omistatud kaks rahvusvahelist säästva metsanduse sertifikaati – FSC ja PEFC. Sertifikaadid kinnitavad ka seda, et RMK raiemahud on pikaajaliselt kestlikud.
Riigimets panustab kliimamuutuste leevendamiseks.
  • Rõhutan, et riigimets panustab väga sisuliselt kliimamuutuste leevendamiseks. RMK valduses olevad metsad seovad ja talletavad süsinikku, pakuvad kvaliteetset puitu süsiniku pikaajaliseks lukustamiseks erinevatesse toodetesse, mis annavad võimaluse vähendada suurema süsinikujalajäljega materjalide kasutamist.
  • Soovin siin rõhutada kahte olulist aspekti. Esiteks, RMK metsad on netosidujad tervikuna. Teiseks, isegi kui eristame majandusmetsasid ja kaitstavaid metsasid, siis seovad süsinikku ka mõlemad metsakategooriad eraldiseisvana. RMK kliimapositiivsus ei tule ainult kaitsealadelt, vaid olulises mahus ka majandatavast metsast, sest süsinikku seovad kõige agressiivsemalt just noored ja keskealised metsad.
Looduskaitsetööd, me hoolime
  • Mets pakub lisaks puidule ja süsinikusidumisele loomulikult ka muid väärtusi. Mets on tohutu ökosüsteem, mis on elupaigaks tuhandetele erinevatele liikidele.
  • Me taastame RMK-s elupaikasid ja leevendame näiteks eelnevate põlvkondade mõju ammendunud turbaväljadel, kuivendatud soodes, metsa kasvanud pärandniitutel või sirgeks kaevatud jõgedes. Paljud seda Eestis ei teadvusta, aga RMK on suurim looduskaitsetööde teostaja Eestis. RMK pakub erinevaid loodushüvesi, mida kõik eestimaalased võtavad iseenesestmõistetavana. Me hoolime sellest, et loodusel läheks hästi. RMK inimesed loovad iga päev lisaväärtust Eesti loodusele ja inimesele.
Raiemahud
  • Otsuse uuendusraie pindala osas järgnevaks viieks aastaks teeb metsaseaduse alusel kliimaminister.
  • Praegu on meie metsades käes periood, kus raieküpset metsa on rohkelt. Samas teame juba ette, et järgnevatel aastakümnetel pole metsa enam nii palju raieküpseks saamas.
  • Seetõttu on mõistlik ühtlasema metsakasutuse eesmärgi nimel lükata edasi nende küpsete puuliikide raiumist, mille omadused kvaliteedis liigselt kannatamata seda võimaldavad. Heaks näiteks ja võimaluseks on siin mänd, mis on kuusest tormikindlam ja ka kõrgemas eas kahjuritele vastupidavam.
  • Uuendusraiete pindala on juba mitu aastat olnud langevas trendis ning langeb tänaste prognooside põhjal veel järgmised 70 aastat ning pöördub siis uuesti tõusule, kuid ei saavuta enam kunagi tänast taset, mil saame kasutusele võtta majandusmetsi, mis said ajaloolistel põhjustel alguse 70-80 aastat tagasi. Ümardatult jõuame järgmise saja aastaga tänaselt 9 000 kuni 10 000 hektari uuendusraie tasemelt 6000 kuni 7000 hektari tasemele.
  • Rõhutan, et selle prognoosi eelduseks on, et RMK hallatava majandatava metsa pindala püsib ajas sama suur. Kui majandatava metsa pindala peaks vähenema või suurenema, siis muutub kohe vastavas suunas ka tulevikuvaade puiduvarumise võimalustele.
Puidu väärindamisest Eestis
  • Kõigepealt mõned numbrid eelnevast aastast. RMK tõi turule 3,7 miljonit kuupmeetrit puitu. See on ca 1/3 Eesti kogumahust. Sellest ca 47% ehk 1,7 miljonit kuupmeetrit tõime turule palki, 30% ehk 1,1 miljonit kuupmeetrit paberipuitu, 23% ehk 0,6 miljonit kuupmeetrit küttepuitu ja 0,3 miljonit kuupmeetrit okstest ja võsast tehtud hakkpuitu.
  • Selgituseks olgu öeldud, et need suhtarvud on Eestis üpris unikaalsed. Tänu metsameeste heale tööle pakub RMK võrreldes erametsadega märkimisväärselt suuremas osakaalus ehitusmaterjaliks sobivat kvaliteetset puitu.
  • Ettevõtjad soovivad RMKlt puitu osta, sest RMK suudab tagada nii kvaliteedi, kui tarne.
  • Oleme teinud ja oleme tegemas oma puidumüügistrateegias ja -korralduses olulisi muudatusi: 
  1. RMK ei müü kestvuslepingute alusel puitu enam vahendajatele.
  2. Kõik sellest aastast alates sõlmitud kestvuslepingud on alates järgmise aasta algusest avalikud.
  3. Hakkame hindama puidu väärindamist, et anda eelis neile ettevõtetele, kes väärindavad puitu enam ja loovad kestvustooteid.
  4. Töötame välja süsteemi, mis peaks äratama investorite huvi puidukeemia tööstuse arendamiseks Eestis ja seeläbi Eesti puidu senisest kõrgemaks väärindamiseks.
  • Viimasest natuke pikemalt. Eesti on kõrge kvaliteediga palgi väärindamisel maailma tipptasemel.
  • Tulevikku vaates on oluline ka vähemväärtusliku puidu maksimaalne väärindamine Eestis. Selle taga on suurem võimalus, kui esmapilgul paistab. Sellise puidu väärindamise tulemus ei seisne mitte ainult väärindamise faktis, vaid selles, et see aitab luua tooteid, mis asendavad fossiilsel süsinikul põhinevaid.
  • RMK-l on potentsiaal pakkuda kohapeal väärindamiseks ca 0,7 miljonit kuupmeetrit vähemväärtuslikku puitu aastas ehk ca 20% kogu varutud puidust – see puit on seni läinud Eestist välja. Võrdluseks, see on 1,5 korda rohkem kui täna kasutavad ainsad kohalikud paberipuidu töötlejad Kehras või Kundas.
  • Eelneva rakendamiseks oleme RMKs valmistamas ette kestvuslepingute uusi põhimõtteid, mis annaks võimaluse ettevõtjale saada RMK-lt osaline investeeringu kindlus. Kuna me täna ei tea kui suur osa RMK majandatavast metsast läheb veel järgnevatel aastatel kaitse alla, siis ei saa me potentsiaalse tootmisüksuse või – üksuste toorme kogumahtu garanteerida. Äririsk paratamatult jääb ettevõtja kanda, kuid saame läbi nende muudatuste luua eeldusi investeeringuteks.
Arengukava
  • Head kuulajad, oleme RMK-s järgmise viie aasta arengukava koostamise lõppjärgus. Selles strateegias võtame senisest rohkem arvesse metsa kui suuremat tervikut.
  • Toon teieni mõned teemad, mis haakuvad tänase aruteluga.
  • Arengukava oluline fookus on elurikkusel ja metsade ökoloogilisel seisundil. Et seda saavutada, on kavas astuda järgmised sammud:
  • Esiteks, kavandame selleks arendada edasi nii metsade kohta andmete kogumist kui ka RMK laiemat planeerimissüsteemi, mille põhjal teeme raieotsuseid – RMK tehtavad otsused peavad võtma arvesse metsa kui tervikut.
  • Teiseks, soovime arengukava perioodil suurendada segametsade osakaalu riigimetsas ja soovime sobitada raieid paremini loodusesse. See tähendab nii lageraiest erinevate majandamisvõtete kasutamist kui ka lankide suuruse ja kuju paremat sobitamist loodusesse – kõik RMK raied ei pea olema ristküliku kujuga ja kõikjal ei pea kasvama vaid (puht)kuusikud.
  • Kolmandaks, teeme me arengukava perioodil veel terve rea muudatusi nii keskkonnamõjude hindamises, planeerimises, riigimetsade kohta teabe kättesaadavuses, inimeste ja huvirühmade kaasamises, metsade süsinikusidumise võime suurendamises ja organisatsiooni arendamises.
  • Lõpuks, aga mitte vähemtähtsamana – RMK jätkab riigimetsa majandamist ja turule väärtuslikku toorainet pakkuma. RMK jääb tootma riigile dividenditulu.
  • Saame pikemalt rääkida RMK arengusuundadest siis, kui nõukogu on arengukava kinnitanud.
  • Samas on asju, mida RMK loomulikult oma arengukavas ette näha ei saa, kuna need nõuavad laiemat arutelu.
  • RMK poolt tahan rõhutada seda, et kui on vaja metsa kaitsta, siis kaitseme; kui saame majandusmetsa majandada, siis teeme ka seda. Minu unistus on aga see, et Eestis võiks tekkida süsteem, kus need kaks punkti oleks omavahel seotud kahesuunalise tänavaga. Teiste sõnadega: kui kaitstavat väärtust enam ei esine, siis võiks metsa ka uuesti majandusmetsana kasutusele võtta. Praegu on see tänav jäigalt ühesuunaline.
  • Rõhutan, et RMK hoida on alla poole Eesti metsadest. RMK ei saa (ega taha) lahendada kõiki Eesti metsandusega seotud küsimusi, kuid kavatseme kindlasti anda oma panuse sellesse, et näiteks andmed kõigi Eesti metsade ja nende olukorra kohta tulevikus paraneksid ja oleksid kõigile arusaadavalt ja ideaalis reaalajas jälgitavad.
Kokkuvõte
  • Oma ettekande kokkuvõttes tahan rõhutada seda, et Eesti riigimets on heas seisus ja heades kätes. Metsameeste pühendumine on suur ja mõtlemine suunatud vähemalt sada aastat tulevikku, nagu ka teil siin Riigikogus.
  • Soovin, et mõtleksite oma töös kaasa selles, kuidas mahutada kõiki metsa funktsioone Eesti metsade piiratud pindalasse ja julgeksite erinevate ekspertide käest küsida keerulisi küsimusi. Olen veendunud, et ka tänane diskusioon ja ettekanded annavad lootust pikaks vaateks ja hea tasakaalupunkti leidmiseks. Olgu see siis metsanduse arengukavas või muus sobivas vormis.

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) otsib Paikuse ja Ussimäe amortiseerunud büroohoonetele arhitektuurikonkursiga uut lahendust, mis vastaks hea töökeskkonna vajadustele, tooks kokkuhoidu ülalpidamiskuludelt ning võimaldaks viis väiksemat kontorihoonet sulgeda.

RMK avas esimese uue kontseptsiooni järgi ehitatud kontorihoone kolm aastat tagasi Tartus. Kodumaisest puidust ehitatud ja matkaradade motiividest inspireeritud A-klassi energiatõhususega büroohoone tituleeriti juba siis Eesti puitarhitektuuri suunanäitajaks.

RMK Tartu kontor. Foto Tõnu Tunnel
RMK Tartu kontor. Foto Tõnu Tunnel

Kui Tartu kontor on kagu regiooni keskuseks, siis järgmise loogilise sammuna soovib RMK lähiaastatel jõuda töökeskkonna kaasajastamise plaaniga ka kirde ja lääne regioonini.

RMK tugiteenuste juhi Agne Aija sõnul ootab ligi 700 töötajaga organisatsioon põnevusega arhitektidelt visiooni, kuidas muu hulgas parimal moel näidata puidu kui kliimasõbraliku ehitusmaterjali mitmekülgseid kasutusvõimalusi.

„Parema töökeskkonna loomise kõrval on meie soov visualiseerida RMK identiteeti ja väärtusi ehk olla eeskujuks kohaliku puidu väärindamisel. Eesmärk on puitu kasutada maksimaalselt nii hoone konstruktsioonides, fassaadis kui ka sisekujunduses,“ sõnas Aija.

Ussimäele ja Paikusele uue hoone tarbeks koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja kuulutatud arhitektuurikonkurss ei tähenda siiski automaatselt kontorite rajamist. Ehitamise otsus sõltub Aija sõnul projekteerimisest, prognoositavast maksumusest ja majanduskeskkonna arengutest.

Rõhk funktsionaalsusel ja säästlikkusel

Arhitektuurivõistluste tingimuste koheselt peavad mõlemad kavandatavad RMK büroohooned olema arhitektuurselt kõrgetasemelised ja esinduslikud, lõppkasutajale mugavad ja funktsionaalsed, energiasäästlikud ning rajatavad optimaalsete kuludega. Hoone põhiliseks konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjaliks on valitud puit.

Nii oodatakse arhitektuurilahendusest visiooni, kuidas kombineerida omavahel formaalseid ja mitteformaalseid tööalasid ehk töölaudadega töökohti, puhkealasid, vaikse töötamise ruume, sotsiaalseid tsoone ja mobiilseid töökohti.

Arhitektuur saab seda protsessi toetada paindlike ja mitmekesiste lahendustega, pakkudes harilikult nimeliste töökohtade asemel laia valikut erineva atmosfääri, avatuse ja funktsiooniga keskkondi, mis hoiavad tööelu vaheldusrikka ja stimuleerivana.

RMK uued büroohooned peavad vastama liginullenergia piirväärtustele: energiatõhususe A-klass ehk madal energiakasutus, säästlik ja keskkonnasõbralik ehitus- ja viimistlusmaterjalide valik ning lihtne hooldamine. Arhitektuurse lahenduse loomise juures tuleb kindlasti arvestada ringmajanduse põhimõtteid – näiteks võimalus konstruktsioone või ehitusmaterjale taaskasutada.

Olemasolev kõrghaljastus hoonete ümber peab säilitama maksimaalselt ning uue haljastuse kavandamisel tuleb eelistada piirkonnale omaseid, kliimasse sobivaid taimi. Hoonete hoovidesse oodatakse istumis- ja tegevusvõimalusi, mida luuakse väikevormide ja linnamööbli abiga. Väliruumis on samuti oluline pidada silmas sadevete immutamist pinnases ehk vältida suuri kõva katendiga pinnaseid või laiaulatuslikke kivikatendiga tekitavaid kuumasaari.

1983. aastal ehitatud RMK Paikuse kontor vajab küttesüsteemi vahetamist ja täiendavat soojustamist ning lisaks ei vasta praegune kabinettidel põhinev lahendus ja hoone funktsionaalsus kaasaja nõuetele.

Rakvere vallas Ussimäe külas paiknev büroohoone on ehitatud 1967. aastal ning on veelgi kehvemas seisus: hoone tehnosüsteemid amortiseerunud, osades ruumides puudub ventilatsioon, valguse jaotus on ebaühtlane ning hoones on osaliselt külm.