Eesti Statoil ja RMK otsustasid tänavu jõulukaartide saatmise asemel viia
kõigile Eesti lastekodudele riigimetsast pärit jõulukuused ning kingipakid.

Tänavune heategevuskampaania on jätkuks Statoili algatusele eelmisel aastal,
kui muidu õnnitluskaartide saatmisele kuluv raha annetati Eesti Puuetega
Inimeste Fondile Põlvamaal Karaskis asuva puuetega inimeste üle-eestilise
rehabilitatsioonikeskuse käigushoidmiseks. “Tänavu otsustasime aidata
lastekodusid ja kuna küünlasäras kuusepuu on laste jaoks väga tähtis osa
traditsioonilisest jõulurõõmust, teeme seda koos Riigimetsa Majandamise
Keskusega,” rääkis Eesti Statoili turundusjuht Hede Kerstin Luik.

Jõulukaartide saatmise iseenesest ilus traditsioon tähendab paraku
suhteliselt suurt kulutust kaardi kujundamiseks, trükkimiseks ja postitamiseks.
Omavahel tuhandeid jõulukaarte vahetavates asutustes pannakse kaardid jõulude
eel küll vaatamiseks välja, kuid lõpuks rändavad nad ikka prügikasti. “Samas
võiks selle raha kulutada hoopis kellegi abistamiseks – selles on tegelikult ju
suur osa jõulude tähendusest,” märkis RMK avalike suhete juht Olavi Paide.

Seepärast otsustasidki RMK ja Statoil jõulukaartide saatmiseks kuluva summa
ulatuses teha kingitusi Eesti lastekodulastele. Kokku toimetasid RMK metskonnad
Eesti kõigis nurkades asuvatesse lastekodudesse üle 70 eri mõõdus jõulukuuse,
tonni mandariine ja kingipakke, millest saab jõulurõõmu kokku üle 1300
lapse.

Täiendav
info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu tutvus tänasel
väljasõiduistungil organisatsiooni arengukavaga ning tegevusega metskonna
tasandil.

Vardi metskonnas toimunud väljasõiduistungil tutvustasid nõukogu liikmetele
muutusi metsamajanduslikus tegevuses RMK Loode regiooni peametsaülem Margus
Emberg ja Vardi metskonna metsaülem Toomas Ehrpais. Pärast efektiivsuse nimel
toimunud riigimetskondade arvu vähendamist viimastel aastatel on metskondade
piirid suurenenud, töö tegemiseks aga kasutatakse vähem inimesi. Nii näiteks
teevad Vardi metskonnas 10 inimest ära töö, mida varem sama suurel
territooriumil tegi 100 inimest.

RMK arengukava aastateks 2000 – 2002 tutvustas arendusdirektor Erik
Kosenkranius. Nõukogu liikmed leidsid, et arengukavas on leitud tasakaal
keskkonnanõuete ning metsaraiete mahu vahel. RMK roll on ühelt poolt majandada
metsa säästlikult ja loodushoidlikult, teiselt poolt aga aastaringsete
puidukogustega stabiliseerida riigi puiduturgu.

RMK nõukogu koguneb arengukava taas arutama pärast 20. jaanuari, selleks
ajaks teevad nõukogu liikmed dokumenti parandusi ja täiendusi.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaüheõigusega seotud metsakasutus.

Möödunud aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ning metsatuluna
riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avas Aegviidus järjekordse loodusmaja,
mis on osa rajatavast loodusmajade võrgust.

Aegviidu loodusmaja on ühtaegu nii loodusõppekeskus kui ka piirkonna metsi ja
loodust laiemalt tutvustav infopunkt. Majas on 40-kohaline õppeklass, köök ning
ööbimisvõimalus 15 inimesele.

RMK loodushariduse projekti raames on RMK rajanud looduskooli Sagadi mõisasse
ning Pähni (Võrumaa), Mustjala (Saaremaa) ja Aegviidu (Harjumaa) loodusmajad,
tuleval aastal avatakse Kauksi loodusmaja Ida-Virumaal.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaüheõigusega seotud metsakasutus.

Möödunud aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ning metsatuluna
riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) moodustab seoses struktuuri
optimeerimisega kuue Virumaa metskonna baasil 3 uut metskonda.

Vastavalt nõukogu poolt kinnitatud tänavusele tegevuskavale liidab RMK uueks
aastaks Alajõe ja Permisküla metskonna, uue metskonna nimeks saab Alutaguse.
Ahtme metskonnaga liidetakse Vaivara metskond ning Maidla ja Mäetaguse
metskonnast luuakse Oandu metskond. Algselt oli plaanis Virumaa metskonnad liita
juba suvel, aga seoses metsakorraldustöödega jäeti see aasta lõppu.

Liidetavad metskonnad on oma väiksuse tõttu ebaefektiivsed ning muudatused
võimaldavad kokku hoida juhtimis- ja halduskulusid. Seniste metskondade 77
töötajast hakkab uutes metskondades tööle kokku 66 inimest, koondatakse aga 11
ametikohta.

Metskondade piiride muutmine, liitmine ning kaotamine on osa viimastel
aastatel toimunud RMK struktuuri optimeerimise protsessist, mille eesmärgiks on
efektiivsem metsamajandus. Protsessi käigus on tunduvalt vähendatud metskondade
arvu, ühendades väiksemad struktuuriüksused suuremateks. 1996. aastal oli Eestis
186 metskonda, 1. jaanuaril 2001 aga 74 metskonda.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaüheõigusega seotud metsakasutus.

Möödunud aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ning metsatuluna
riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) korraldas
kolmapäeval, 18. oktoobril metsavarguse temaatikat puudutava seminari, kus
asjaga seotud asutuste esindajad arutasid võimalikke strateegiaid metsavarguste
vastu võitlemisel ja leppisid kokku edasises tegevuskavas.

Seminaril osalesid RMK, keskkonnaministeeriumi, keskkonnainspektsiooni,
politseiameti ja riigikohtu esindajad, samuti Erametsakeskuse ja Eestimaa
Looduse Fondi esindajad.

Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse
korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus. Möödunud aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ja kasum 24,2
miljonit krooni. Metsatuluna riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit
krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Eesti Suusaliit allkirjastavad täna
koostöölepingu, mille kohaselt aitab suusaliit korraldada veebruaris Otepääl
peetavaid 33. Euroopa metsandustöötajate meistrivõistlusi suusatamises.

RMK peadirektori Andres Onemari ja Eesti Suusaliidu presidendi Toomas Savi
poolt täna õhtul allkirjastatav koostööleping näeb lisaks poolte koostööle
metsanduse ja suusaspordi propageerimisel ka suusaliidu poolse abi Euroopa
metsandustöötajate meistrivõistluste tehnilisel korraldamisel. Lepingu maht on
440 000 krooni.

Euroopa metsandustöötajad korraldavad meistrivõistlusi suusatamises igal
aastal ühe Euroopa riigi suusakeskuses. Nii on võistlused toimunud näiteks
Norras Lillehammeris ning 2002. aastal toimuvad need Austrias Ramsaus. Sel
talvel on võistluste korraldamine usaldatud Eestile ning meistrivõistlused
toimuvad 12.-18. veebruarini 2001 Otepääl RMK korraldusel.

Eestis toimuvatele võistlustele on oodata üle tuhande metsamehe rohkem kui 20
Euroopa riigist. Lisaks võistlustele on ürituse programmis Eesti metsanduse
tutvustamine külalistele, ekskursioonid Lõuna-Eestis ning meelelahutusprogramm.

Esimest korda peeti Euroopa metsandustöötajate meistrivõistlused suusatamises
juba 1968. aastal Saksamaal. Eestlased on võistlustel osalenud alates 1991.
aastast ning püsinud riikide arvestuses pidevalt tugevamate seas.

Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse
korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus. Möödunud aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ja kasum 24,2
miljonit krooni. Metsatuluna riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit
krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Neljapäeval ja reedel (5.-6. oktoobril) korraldab Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK) traditsioonilised metsaülemate päevad, kus arutatakse
riigimetsanduse aktuaalseid probleeme.

Esimest korda 1967. aastal toimunud metsaülemate päevadel on riigimetskondi
juhtivatel metsaülematel võimalus arutada ühiseid probleeme ja tulevikuküsimusi.
Tänavu toimuvad metsaülemate päevad RMK halduses olevas Sagadi mõisas.

Metsaülemad käsitlevad töörühmades toimuvatel aruteludel riigimetsas
hooldusraiete tegemist ja keskkonnajuhtimise problemaatikat, samuti asutuses
siseauditi korraldamisega seonduvat. Arutlusel on ka RMK organisatsiooni kultuur
ja avalike suhete korraldamine.

Ligikaudu 1700 töötajaga RMK jaguneb viieks metsamajanduse regiooniks, need
omakorda kokku 77 metskonnaks, mille juhina on metsaülemal tähtis roll
riigimetsanduse järjepidevuse tagajana ning säästliku metsamajanduse
printsiipide järgimisel.

Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse
korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) renoveeris Jõgevamaal sajandivanuse
hoone, kus hakkab tööle Laiuse metskond.

Ümberehitustööde käigus on säilitatud 1901. aastal arhitekt Straussi projekti
järgi ehitatud kunagise vallamajahoone ajalooline välisilme. Sajandivanuse
välimuse taga peituvad aga tänapäevased kontoriruumid ning metskonna töötajate
head töötingimused, mis RMK üks eesmärke.

Suurema mahuga töödest saavad tänavu valmis veel metskonnahoone Kohtlas ning
regioonikeskuse kontor Paikusel, samuti alustatakse töid Antsla metskonna hoone
renoveerimisel. Valminud on tänavu uued metskonnakontorid Kärus ja Keilas,
lõpetatud on ka sajandialgusest pärit ajaloolise Paanikse metskonna kontori
renoveerimistööd. Lisaks metskonnahoonetele käivad tööd ka RMK
puhkemajandusobjektidega (loodushariduseks ning puhkuse- ja jahindusteenuste
pakkumiseks mõeldud hooned) ning taimlamajanduse valdkonnas.

Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse
korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus.

Möödunud aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ja kasum 24,2 miljonit
krooni. Metsatuluna riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Riigimetsa
Majandamise Keskuses toimus täna pidulik vastuvõtt Eesti tipplaskesuusatajatele,
Eesti Põllumajandusülikooli metsandustudengitele Indrek Tobrelutsule ja Roland
Lessingule, kes saavutasid väga häid tulemusi hiljutistel laskejooksu
maailmameistrivõistlustel.

Sportlased esinesid edukalt 31. augustist 3.
septembrini Hantõ-Mansiiskis peetud laskejooksu MM-võistlustel, kus Indrek
Tobreluts sai 6 km sprindis kuldmedali ja 8 km tagaajamisdistantsil hõbemedali,
Roland Lessing aga saavutas sprindis kuuenda ning tagaajamises viienda koha.
Mõlemad sportlased said teatevõistlusel Eesti võistkonna koosseisus
hõbemedali.

Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse ja
Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni koostöölepingule toetab RMK
metsandustudengitest laskesuusatajate ettevalmistust kahe aasta jooksul 200 000
krooniga. Leping näeb omakorda ette laskesuusatamise föderatsiooni abi
metsameeste talinädalate ja laskesuusatreeningute korraldamisel, samuti aitab
föderatsioon RMK-l läbi viia 2001. aasta veebruaris Otepääl toimuva metsameeste
rahvusvahelise suusatamisvõistluse.

Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega
moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja
efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning
metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaühe­õiguse­ga seotud
metsakasutus.

Möödunud
aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ja kasum 24,2 miljonit krooni. Metsatuluna riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit
krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avas täna pidulikult Keila metskonna
hoone, mille renoveerimiseks kulus 3,2 miljonit krooni.

Keila metskonna hoone valmis 1967. aastal algselt garaaži, katlamaja ja
töökojana, mille teisel korrusel asusid väikesed  kontoriruumid.
Puiduküttega hoonel polnud kanalisatsiooni ja drenaaži, mistõttu märjal ajal
kuiva jalaga sisse saada oli võimatu. Pärast põhjalikke juurdeehitus- ja
renoveerimistöid on valminud moodne hoone, mis vastab riigimetskonna vajadustele
ja tänapäeva kontorile esitatavatele nõuetele.

Maksumuse hulka kuulub hoone renoveerimine koos kontoripinda lisanud
juurdeehitusega ning vee- ja kanalisatsioonitrasside ja parkla ehitus. Tööde
käigus vahetati kõik kommunikatsioonid, pandi majale uus katus, uued aknad ja
fassaadikate, ehitati ventilatsioonisüsteem, paigaldati uus automaatne
õliküttesüsteem ning tehti täielikult uus siseviimistlus. Renoveerimistöö tegi
OÜ Torent Indrek Puusepa arhitektuuribüroo poolt koostatud projekti alusel, tööd
vältasid 1999. aasta detsembrist 2000. aasta augustini.

RMK üks eesmärke on luua kõigile oma töötajatele head ning tänapäeva nõuetele
vastavad töötingimused, selleks renoveeritakse ja remonditakse vanu hooneid ning
ehitatakse uusi. Kokku kulutab RMK tänavu kinnisvara ehitamisele ja
renoveerimisele 24 miljonit krooni, sama suur summa on ka tuleva aasta
eelarves.

Suurema mahuga töödest saavad peale Keila metskonna tänavu valmis veel
metskonnahooned Kohtlas ja Laiusel ning regioonikeskuse kontor Paikusel, samuti
alustatakse töid Antsla metskonna hoone renoveerimisel. Valmis on saamas ka
Karksi metskonna kontori renoveerimistööd Paaniksel, kus taastatakse
sajandialgusest pärit ajalooline metskonnahoone. Augustis sai valmis uus
metskonna kontor Kärus. Lisaks metskonnahoonetele käivad tööd ka RMK
puhkemajandusobjektidega (loodushariduseks ning puhkuse- ja jahindusteenuste
pakkumiseks mõeldud hooned) ning taimlamajanduse valdkonnas.

Riigimetsa Majandamise Keskus on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse
korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus.

Üle 1700 töötajaga RMK jaguneb 3 puhkemajanduse ning 5 metsamajanduse
regiooniks, need omakorda 80 metskonnaks. Puhkemajanduse osakond juhib Sagadis
ja Räpinas paiknevate koolituskeskuste tegevust ning Tartus paiknev
taimlamajanduse osakond 2 puukooli ja 57 taimla tööd.

Eesti metsadest on riigimetsa alla poole ehk umbes 0,8 miljonit hektarit.
Riigimetsaressursi üldtagavara on umbes 151 miljonit tihumeetrit ja aastane
juurdekasv 3,8 miljonit tihumeetrit. 1999. aastal raiuti metsade hooldamise,
uuendamise ja puiduvarumise eesmärgil riigimetsas 2,7 miljonit tihumeetrit
puitu.

Möödunud aastal oli RMK käive 745,1 miljonit krooni ja kasum 24,2 miljonit
krooni. Metsatuluna riigieelarvesse maksis RMK 149,3 miljonit
krooni.

Täiendav info:

Olavi Paide
avalike suhete juht
Tel: (0) 628 1551
olavi@riigimets.ee