Täna viis RMK presidendi kantseleisse 5 jõulukuuske, mis
hakkavad ehtima Kadrioru lossi ruume, sealhulgas president Arnoldi Rüütli
ametikorterit.

Presidendilossi jõulukuused on pärit RMK Vardi metskonnast. “Meile kui
metsariigile on kohane, et riigi esimese mehe jõulukuusk on kasvanud
riigimetsas,” ütles RMK avalike suhete juht Olavi Paide.

Riigimetsast saavad endale jõulukuuse kõik soovijad. Kes tahab ise metsas
kuuse järel käia, peaks kuuseostusooviga pöörduma RMK metskondade poole, kus
antakse kuuse raiumiseks luba ja näidatakse metsas õiged kohad kätte. “Ise ilma
loata ei tohi jõulukuuske minna raiuma, see on vargus,” ütles Olavi Paide.

Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa
uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK
korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK
ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud metsakasutus.

Lisainfo:
Olavi Paide
RMK avalike suhete juht
Telefon 050 18
010
E-post olavi.paide@rmk.ee

Eesti Statoil ja RMK jätkavad eelmisel aastal alguse
saanud traditsiooni ning kingivad ka tänavu jõulukaartide saatmise asemel
kõigile Eesti lastekodudele riigimetsast pärit jõulukuused ning kingipakid.
Kuuskede ja kingipakkide laialiviimine algas sel nädalal.

RMK ja Statoil otsustasid ühist heategevuskampaaniat jätkata, sest eelmisel
aastal saadi lastekodudest jõulukaartide saatmiseks kuluva summa ulatuses tehtud
kingituste eest väga positiivne tagasiside. Kokku viivad RMK metskonnad Eestimaa
kõigis paikades asuvatesse lastekodudesse 125 erinevas mõõdus jõulukuuske, tonni
mandariine ja igale lastekodudele mitu lauamängu. Lisaks mahtusid igasse
kingipakki Juhan Aare kirjutatud teatmikud “Ränduri aabits”, mis õpetavad lapsi
loodust tundma ning jagavad ränduritarkusi. Kokku toovad Statoil ja RMK oma
algatusega jõulurõõmu rohkem kui 1300 lastekodulapsele.

Statoili ja RMK koostöö lastekodudele suunatud heategevusprojekti raames sai
alguse eelmisel aastal. Statoil annetas jõulukaartide saatmisele kuluva raha ka
1999. aastal, toetades siis Eesti Puuetega Inimeste Fondi Põlvamaal Karaskis
asuva puuetega inimeste üle-eestilise rehabilitatsioonikeskuse käigushoidmiseks.
“Lastekodude toetamine kujunes eelmisel aastal kõigile osapooltele väga
südantsoojendavaks ettevõtmiseks ja seetõttu otsustasime ka tänavu tuua just
lastekodulastele jõulurõõmu,” ütles Eesti Statoili turundusjuht Hede Kerstin
Luik.

RMK otsustas samuti algatust jätkata. “Paljud RMK metskonnad viivad kuuse
lisaks lastekodule ka kohalikku haiglasse, kirikusse ja kooli – see on
metsameeste soov ja võimalus abistada omakandi inimesi ning näidata, et RMK
hoolib kodukandi käekäigust,” lausus RMK avalike suhete juht Olavi Paide.

Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Hede Kerstin Luik, Eesti Statoili
turundusjuht, tel (0) 665 7700
Olavi Paide, RMK avalike suhete juht, tel (0)
628 1500, (050) 18 010

Riigimetsa majandaja RMK saab lähikuudel rahvusvahelised sertifikaadid, mis
aitavad Eesti riigimetsast raiutud puitu välismaal paremini müüa ning tõendavad
meie riigimetsade säästlikku ja keskkonnasõbralikku majandamist.

Terve möödunud nädala RMK-d kontrollinud audiitorid teatasid täna RMK-le, et
pärast auditi käigus leitud pisipuuduste kõrvaldamist vastab Eesti riigimetsade
majandamine rahvusvahelisele säästva metsanduse FSC standardile ning RMK
keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001 standardile. Vastavad sertifikaadid saab RMK
lähikuudel.

“See on tähtis rahvusvaheline tunnustus mitte ainult meie organisatsioonile,
vaid Eesti metsamajandamisele tervikuna. Sertifikaadid näitavad, et Eesti riik
hoolib oma metsast, kasutab seda säästlikult ning arvestab keskkonnaga,” ütles
RMK peadirektor Andres Onemar. “Vastutasuks saab Eesti puitu välismaal paremini
müüa, aga samuti teadmise, et meie metsade rikkus säilib looduslikuna ka
tulevaste põlvede jaoks,” lisas Onemar.
 
Sertifitseerimisaudit
toimus 3.-7. detsembrini ja hõlmas RMK peakontorit, kahte metsamajanduse ja
kahte puhkemajanduse regiooni ning üheksat metskonda. Audiitorid kinnitasid RMK
valmisolekut sertifikaatide saamiseks, esitasid loendi pisipuudustest, mis tuleb
enne kõrvaldada, samuti tingimusi ja soovitusi RMK edasise keskkonnasäästliku
toimimise tagamiseks.

Sertifitseerimise viisid läbi keskkonnajuhtimissüsteemi hindamise osas Bureau
Veritas Eesti OÜ ja metsamajanduse osas mittetulundusühing NEPCon, kes tegutseb
Rainforest Alliance SmartWoodi programmi alusel. Auditeerimisele eelnesid
avalikud kõnekoosolekud, kus huvigruppidel oli võimalik esitada ettepanekuid ja
avaldada arvamust RMK tegevuste kohta.

Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa
uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK
korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK
ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud metsakasutus.

Lisainfo:
Andres Onemar
RMK peadirektor
Telefon (0) 628
1500

Eesti Ühispanga ja riigimetsa majandaja RMK poolt
korraldatud kooliõpilastele mõeldud metsaraamatu koostamise konkursile “Meie
mets” saadeti töid Eestimaa kõigist maakondadest, kokku 205-st klassist.

Novembrikuus selgitas žürii põhjaliku tööde võrdlemise järel 40 sisukamat
metsaraamatut, mille koostajad saavad auhinnaks mitmekesise talvepäeva RMK
Sagadi looduskoolis, Pähni, Kiidjärve või Aegviidu loodusõppemajades ning Eesti
Ühispanga noortekaardi.

“Žürii valis võitjateks metsaraamatud, mille koostamiseks oli üheskoos metsas
käidud muljeid kogumas ja loodust uurimas,” ütles RMK Sagadi looduskooli
metoodik Tiina Reintal. “Soovime kõikidele juhendajatele lennukaid ideid ja
tõsist töötahet õpilaste loodushuvi innustamisel, kõikidele tublidele autoritele
aga edasist avastamis- ja loomingurõõmu ning loodame, et ka järgmisel aastal on
huvi meie konkursi vastu suur,” lisas Reintal. Kõik klassid, kes konkursil
osalesid, saavad mälestuseks tänukirja ja metsakalendri.

Konkursil “Meie mets” olid oodatud osalema kõik Eesti koolilapsed 2. – 9.
klassini ning selle eesmärgiks oli elavdada keskkonnahariduslikku tegevust,
rakendades mitmekesist, aktiivset ja erinevaid õppeaineid integreerivat
metoodikat. Konkursil osalemiseks pidi klass koostama metsaraamatu, mis võis
sisaldada metsavaatluste tulemusi, huvitavat infot metsa kohta, mänge ja
nuputamist, omaloomingulisi luuletusi, jutukesi, õpilaste kunstitöid jms.
Žüriisse kuulusid Asta Tuusti ja Tiina Reintal RMK-st, loodusemees Hendrik Relve
ning Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Riina
Veidenbaum.

Lisainfo:
Tiina Reintal
RMK Sagadi looduskooli metoodik
Telefon
(032) 58 881, 051 37 405

 

Ajalehe Äripäev koostatavasse edetabelisse “Eesti ettevõtete TOP 100” on
esmakordselt kaasatud ka RMK, kes aasta 2000 majandustulemuste põhjal paikneb
Eesti 100 edukama firma seas 32. kohal, olles seejuures kasumilt 13. kohal,
kasumi kasvult 16. ning käibelt 24. firma.

Eesti ettevõtete TOP 100 on edukate firmade edetabel, mida Äripäev igal
aastal koostab, järjestades firmasid käibe ja kasumi, käibe ja kasumi kasvu,
rentaabluse ning varade tootlikkuse alusel. 1999. aastal tegevust alustanud RMK
on tabelis tänavu esmakordselt, kuivõrd 2000. aasta oli asutusele teine
auditeeritud tulemustega majandusaasta. RMK on edetabelis ka ainus asutus, mille
vormiks pole aktsiaselts või osaühing – RMK on teatavasti riigitulundusasutus,
mis lisaks avalikele funktsioonidele täidab ka majanduseesmärke.

“Kõigepealt on muidugi väga meeldiv näha, et RMK-d võrreldakse äriühingutega

see on märk sellest, et RMK saab oma majandusorganisatsiooni rolliga hästi
hakkama,” ütles RMK peadirektor Andres Onemar. “Mõistagi teevad heameelt ka RMK
kõrged kohad edetabelis, näiteks see, et vaid tosin firmat teenib Eestis rohkem
kasumit kui RMK,” lisas Onemar.

“Eelkõige tähendab aga paiknemine edukate firmade edetabelis RMK jaoks seda,
et meie efektiivsuse mõõtmisse on lisandunud veel üks võimalus ja tulevikus
saame igal aastal end niimoodi teiste Eesti firmadega võrrelda ning samuti näha
oma majandustegevuse arengut aastate lõikes. See innustab meid paremateks
tulemusteks,” ütles Andres Onemar.

Edukate ettevõtete järjestamise metoodikas pingereastatakse firmad kuue
finantsnäitaja põhjal, võrreldes käivet, kasumit, käibe kasvu, kasumi kasvu,
rentaablust ja varade tootlikkust. RMK 81 miljoni kroonine kasum on edetabelis
13. kohal, 791,2 miljoni kroonine käive 24. kohal ning 56 miljoni kroonine
kasumi kasv 16. kohal. RMK rentaablus 10,23% on edetabelis 74.-75. kohal ning
varade tootlikkus 21,45% on 90. kohal. Iga koht andis järjestusele vastava arvu
punkte, mille tulemuseks oligi kokkuvõttev 32. koht.

Eile sai Ida-Virumaal RMK Alutaguse metskonnas tööõnnetuses surma 41-aastane
raietööline.

Aastaid riigimetsanduses töötanud RMK raietööline Rein Lullu tegi eile päeval
Alutaguse metskonnas harvendusraielangil raietööd, kui ta ilmselt libastus ning
kukkus töötavale mootorsaele. Mees suri saadud vigastustesse sündmuskohal.

Lisaks kiirabile käis kohal politsei ning nagu ette nähtud, uurib juhtumit
tööinspektsioon, et selgitada välja õnnetuse täpsed asjaolud ning põhjus. Ka RMK
Kirde regioonis moodustati õnnetuse uurimiseks komisjon.

Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine.

Lisainfo:
Ilmar Paal
RMK Kirde regiooni peametsaülema
asetäitja
telefon 050 45 512, (032) 55 922

Teate koostas:
Olavi Paide
RMK avalike suhete juht
Telefon 050 18
010

Täna kirjutasid keskkonnaminister Heiki Kranich ja Soome
metsavalitsuse tütarfirma Forelia OY juhatuse esimees Jan Kivioja alla
aktsiaseltsi Eesti Metsataim asutamisdokumentidele. Riigi osalusega firma hakkab
tootma istikuid metsade uuendamiseks ja põllumaade metsastamiseks.

“Ehkki riigimetsa majandaja RMK kasvatab metsataimi riigimetsa tarbeks, ei
tooda keegi arvestatavas mahus istikuid erametsaomanikele,” selgitas RMK
peadirektor Andres Onemar. “Praeguste raiemahtude juures peaks aga uut metsa
oluliselt rohkem istutama, samuti on Eestis palju söötis põllumaad, mille võiks
metsastada. Seepärast otsustasime riigi initsiatiivil luua firma, mis toodaks
piisavas mahus kvaliteetseid taimi nii erametsaomanikele kui riigimetsa
tarbeks,” lisas ta.

Vastloodud firma hakkab osanikuks kaasatud soomlaste heale kogemusele
tuginedes kasutama uut taimekasvatamise tehnoloogiat, mis võimaldab toota rohkem
ja paremaid taimi lühema ajaga. Uut tüüpi taimi nimetatakse suletud juurekavaga
metsataimedeks ehk suljutaimedeks. Seni on Eestis metsaistutusmaterjali
kasvatatud valdavalt avamaataimlates, mis aga on töö- ja ajamahukam ning liiga
sõltuv ilmastikust.

AS-i Eesti Metsataim aktsiakapital on 20 miljonit krooni, Eesti Vabariigile
kuulub aktsiatest 60% ja Soome metsavalitsusele kuuluvale äriühingule Forelia Oy
40%. Riik annab äriühingule üle 8 miljonit krooni RMK eelarvelisi vahendeid ning
RMK Marana puukooli kinnistud, hooned, rajatised ning vallasvara, samuti 10
töötaja töölepingud. Forelia OY tasub rahalise sissemaksena 8 miljonit krooni.
Uue taimlakompleksi koguinvesteeringud saavad äriplaani järgi kuni 2007. aastani
olema 67 miljonit krooni.

Lisainfo:
Tõnu Reim
RMK taimlamajanduse direktor
Telefon 051 33
104

Riigimetsa majandaja RMK on
välja töötamas loodussäästlikku kinnisvaraarenduse kontseptsiooni, mille eesmärk
on hakata pakkuma Eesti maapiirkondades metsanduslikult vähemväärtuslikke alasid
kinnisvaraturule. Arendustegevusest saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt
uute keskkonnaprojektide rahastamiseks.

RMK peadirektor Andres Onemar ütles, et
riigimetsa säästliku ja tasakaalustatud majandamise uue suunana püüab RMK
põhjanaabrite kogemusele tuginedes võtta efektiivsemasse kasutusse
vähemväärtuslikke metsamaid. “Meie soov on õppida Põhjamaade kogemustest ja
juurutada ka siinsel kinnisvaraturul uudset lähenemist, mille kohaselt inimestel
tekiks riigimetsa baasil võimalus rajada endale suurematest linnadest eemal
looduslähedasi maakodusid,” märkis Onemar. “Oluline on lisada, et iga
arendusprojekti teostamisel määratakse väga kindlad piirangud maakasutuse osas,
et tagada looduskoosluste ja keskkonna säilimine.”

Kontseptsiooni kohaselt
keskendub RMK esmasele kinnisvaraarendusele, s.o krundib maa ja müüb krunte.
Hoonete ehitamisega (teisene kinnisvaraarendus) tegeleb juba krundi ostja.
Detailplaneering koostatakse vastavalt omavalitsuse seatud tingimustele,
pärast selle kehtestamist ning maa kruntimist rajatakse looduskeskkonda
arvestades teed ja kommunikatsioonid ning valmistatakse ette kruntide müümine
vastavalt seadusele.

Metsanduslikult
vähemväärtuslikumad, kuid puhkamiseks sobivad alad valitakse välja
keskkonnaspetsialistide ekspertarvamusele tuginedes. Uued omanikud peavad
järgima väga konkreetseid keskkonnanõudeid, et maksimaalselt säästa olemasolevat
väljakujunenud loodust. Samuti säilitatakse kruntide hajusa paigutusega kõigile
inimestele liikumisvabadus arendatavate alade
riigimetsamaal.

Esimene
RMK kavandatav projekt on planeeritud Läänemaale Noarootsi valda Dirhamisse, kus
on kavas rajada kolmest maa-alast koosnev looduskesksete puhkamiseks mõeldud
maakodude piirkond. Detailplaneeringu koostamine on alanud ja kui idee
teostamine sujub plaanipäraselt, jõutakse esimeste kruntide müümiseni 2003.
aasta kevadel.

Andres Onemari sõnul on RMK järginud
loodussäästliku kinnisvaraarenduse kontseptsiooni väljatöötamisel igakülgselt
organisatsioonile seatud ülesandeid riigimetsa hoidmisel, kasvatamisel ja
kasutamisel. “Tunnetades teema tähtsust otsustasime oma visiooni laiemaks
tutvustamiseks ja diskussiooni arendamiseks algatada ka avaliku arutelu,
kaasates sellesse keskkonnaspetsialistide kõrval ka kinnisvarafirmasid ja
kohalike omavalitsuste esindajaid,” lausus Onemar. Ta lisas, et RMK veendumuse
kohaselt on väljatöötamisel oleva kinnisvaraarenduse idee rakendamine kasulik
kõikidele osapooltele. “See aitab luua inimestele uusi loodushoidlikke
puhkevõimalusi ja teadvustada keskkonnasäästlikku elustiili, samuti toob see nii
tööd kui uut elu maapiirkondadesse ja aitab kaasa kogu Eesti
arengule.”

Riigimetsa
majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille
põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine,
kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab
riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks
tagada igaühe­õigusega seotud metsakasutus.

Lisainfo:
Villy
Sudemäe, RMK kinnisvara direktor
telefon
(0) 628 1500, (050) 35 139
www.rmk.ee

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel Eestis möllanud
tormituuled põhjustasid riigimetsas esialgsetel andmetel vähemalt kümme korda
suurema kahju kui kahe nädala tagune torm. Üle Eesti vajab koristamist ligi 50
000 tihumeetrit puitu, kahju on esialgsel hinnangul vähemalt 6 miljonit
krooni.

Seekord tegid tormituuled riigimetsale suurima kahju Kirde-Eestis, kusjuures
kõige rohkem Tudu, Oandu ja Paasvere metskonnas, mis said kõvasti kannatada ka
suvistes trombides. Kokku tuleb neis metskondades esmahinnangul koristada kuni
15 000 tihumeetrit puitu, valdavalt suviste tormikahjude likvideerimisel
keskkonnaeesmärkidel püsti jäetud üksikud puud ja metsaosad. Mujal Eestis vajab
raiet umbes 35 000 tihumeetri ulatuses tuulemurrust ja -heitest kahjustatud
metsa.

Märkimisväärset kahju ei põhjustanud seekordne sügistorm Saaremaal ja
Hiiumaal, kus sai tuhatkond tihumeetrit metsa kahjustada kaks nädalat tagasi
puhunud tormituultes. Kui tookordne torm põhjustas enamasti tuuleheidet, see
tähendab paiskas puud tervelt ümber koos juurepalliga, siis nüüd oli Kirde-Eesti
kuusikutes torm puid ka murdnud, mis viitab päris tugevatele iilidele.

Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa
uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK
korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK
ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud metsakasutus.

Lisainfo:
Ulvar Kaubi
RMK metsamajanduse turundusjuht
telefon 051 37
042

Teate koostas:
Olavi Paide
RMK avalike suhete juht
Telefon 050 18
010

Täna andis RMK peadirektor Andres Onemar haridusminister Tõnis
Lukasele Rõngu keskkoolis üle rohkem kui 14 000 looduses liikumise
käsiraamatut “Ränduri aabits”, mis jõuavad selle nädala jooksul RMK töötajate
abiga kõikidesse Eesti alg- ja põhikoolidesse, gümnaasiumidesse ning
kutsekoolidesse.

“Looduse tundmaõppimist, keskkonnaharidust tuleb pidada ülioluliseks, sest
igal inimesel on vaja õppida, mõistmaks loodust, ühiskonda ja kultuuri ning
nendevahelisi seoseid. Selle käsiraamatuga tahame juhtida koolilapsi
avastustele, uutele teadmistele, austusele ja hoolele looduse ja keskkonna
suhtes,” ütles Andres Onemar.

“Riikliku õppekava järgi on üldhariduskoolides neli läbivat teemat, millest
kahte – keskkond ja säästev areng, turvalisus – kõnesolev raamat käsitleb,”
sõnas Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekavade osakonna peaekspert
Imbi Henno.

“Ränduri aabitsa” saavad kõik Eesti üldhariduslikud päevakoolid ning
kutsekoolid, sealhulgas saab 96 kooli venekeelsed trükised. Iga kool saab 15
kuni 25 käsiraamatut. Koolidele kingitava “Ränduri aabitsa” koguse maksumus on
ligi 140 000 krooni, millest 20 000 krooni tasub Haridusministeerium ning
ülejäänu RMK. “Ränduri aabitsat” on võimalik kasutada koolides lisamaterjalina
ning selle on heaks kiitnud Haridusministeeriumi loodusõpetuse ja geograafia
ainenõukogud.

“Ränduri aabits” kirjeldab ja selgitab Eestis välja kujunenud igaüheõiguse
põhimõtetest ja tavadest tulenevaid käitumisreegleid, mis määravad kindlaks
igaühe õigused ja kohustused looduses viibimisel, loodusandide korjamisel,
looduslike materjalide kasutamisel ning kogumisel. Trükise autor ja koostaja on
Juhan Aare.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaühe­õigusega seotud metsakasutus. Puhkealade rajamise ning
loodusõppemajade ja Sagadi looduskooli tegevuse abil kujundab RMK jätkusuutlikku
mõtteviisi ja püüab tagada säästlikku rekreatiivset metsakasutust ning
looduskaunite maastike säilimist tulevastele põlvkondadele.

Lisainformatsioon:
Andres Onemar
RMK peadirektor
Telefon (0) 628
1500, 050 44 331

Imbi Henno
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse
õppekavade
osakonna peaekspert
Telefon 051 75 547