RMK Triigi metskonnahoone arhitektuurivõistluse võitis
töö märgusõnaga “EVI”, mille autor on arhitekt Aivo Schults arhitektuuribüroost
Schults ja Partnerid. Võitja sai preemiaks 50 000 krooni.
Teise koha sai arhitekt Karli Luik (konsultant Inga Raukas OÜ-st
Arhitektuuriagentuur) tööga “Sajajalgne” (preemia 30 000 krooni). Kolmanda koha
sai töö “Seitse kitsetalle”, preemia 20 000 krooni jagunes kolme arhitekti
vahel: Jüri Martson, Rasmus Reinolt ja Riho Jagomägi.
Ergutuspreemia 15 000 krooni sai arhitekt Tarmo Kööp (kaasautor Ivar Lubjak)
Oaas Arhitektid OÜ-st võistlustöö eest “TEEKAA”. Fotosid ning lühikest
ülevaadet parimatest töödest saab näha aadressil www.rmk.ee/arhitektuur.
Triigi metskonna hoone arhitektuurivõistlusele olid oodatud tööd, mille
põhiliseks konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjaliks oleks puit, mis
väärtustavad puitu kui ehitus- ja viimistlusmaterjali ning milles leidub uudseid
puidu kasutamise võimalusi. Võistluse korraldasid RMK, Eesti Arhitektide Liit
(EAL) ja Eesti Metsatööstuse Liit (EMTL).
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaüheõigusega seotud metsakasutus.
Lisainformatsioon:
Tavo Uuetalu, RMK metsamajanduse direktor
Telefon
(0) 628 1586, 050 45 069
RMK Triigi metskonnahoone arhitektuurivõistluse parimateks valis žürii tööd
märgusõnadega “TEEKAA”, “Sajajalgne”, “EVI” ja “Seitse kitsetalle”.
“Võistlusele saadeti 23 võistlustööd, mis on väga hea tulemus,” ütles
arhitekt Emil Urbel. “Tööde üldine tase oli hea ja võistlus täitis oma
eesmärki – leiti kõige paremini metskonna vajadustele vastav kontorihoone
ideekavand ning ka mitmeid teisi põnevaid lahendusi, mida tulevikus võiks
rakendada.”
Vastavalt konkursi tingimustele avatakse parimate tööde nimeümbrikud reedel,
20. detsembril kell 11, samas selgub ka võitja. Üritus toimub RMK esimese
korruse saalis aadressil Viljandi mnt 18b, Tallinn.
Võistluse preemiafond jaguneb järgmiselt: esimene koht 50 000 krooni, teine
koht 30 000 krooni, kolmas koht 20 000 krooni ning ergutuspreemia 15 000 krooni.
Võitjad selgitas välja komisjon, kuhu kuulusid Tavo Uuetalu ja Isak Piirsalu
RMK-st ning arhitektid Andres Põime, Emil Urbel ja Peep Jänes EAL-ist.
Triigi metskonna hoone arhitektuurivõistlusele olid oodatud tööd, mille
põhiliseks konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjaliks oleks puit, mis
väärtustavad puitu kui ehitus- ja viimistlusmaterjali ning milles leidub uudseid
puidu kasutamise võimalusi. Võistluse korraldasid RMK, Eesti Arhitektide Liit
(EAL) ja Eesti Metsatööstuse Liit (EMTL).
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaüheõigusega seotud metsakasutus.
Lisainformatsioon:
Tavo Uuetalu, RMK metsamajanduse direktor
telefon
(0) 628 1586, 050 45 069
Eile, 7. novembril kogunenud RMK nõukogu käsitles oma koosolekul RMK järgmise
aasta eelarvet, siseauditi ning loodusturismi valdkonnaga seonduvaid
küsimusi.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse seisukohale moodustada kõikidest
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas asuvatest tasulistest majutusobjektidest
äriühing, otsustas RMK nõukogu teha keskkonnaministrile ettepaneku algatada
metsaseaduse muudatus, mis pikendaks RMK loodusturismialast tegevust ühe aasta
võrra. Metsaseaduse paragrahv 60 lõige 5 lubab RMK-l osutada turismialaseid
teenuseid kuni 1. jaanuarini 2003.
“Järgmise aasta jooksul on võimalik ette valmistada RMK ja teiste
Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevate majutusobjektide üle andmine
moodustatavale äriühingule, see on pikk juriidiline protsess, mida ei ole
võimalik käesoleval aastal algatada ja lõpule viia,” ütles RMK nõukogu esimees
Andres Onemar. “Kui kõik puhkemajad 1. jaanuarist 2003 sulgeda, siis seisaksid
nad pikka aega tühjalt ning nende seisukord halveneks. Lisaks kulub nende
kinnisvaraobjektide ülalpidamiseks 2,5 miljoni krooni,” sõnas Onemar.
RMK nõukogu tutvus ka RMK 2003. aasta eelarveprojektiga ning kiitis selle
heaks, eelarve kinnitamine toimub pärast riigieelarve seaduse vastu võtmist.
Vastavalt eelarveprojektile on RMK kavandatavad tulud 2003. aastal 880 miljonit
krooni. Riigieelarvesse kannab RMK järgmisel aastal 157 miljonit krooni
metsatulu, mis on 3 miljonit krooni rohkem kui käesoleval aastal. RMK nõukogu
koguneb uuesti 12. detsembril 2002.
RMK nõukogus on 9 liiget: Keskkonnaministeeriumi esindaja Andres Onemar,
keskkonnaminister Heiki Kranich, Rahandusministeeriumi asekantsler Raivo Sulg,
Majandusministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Ahti Kuningas,
Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Toomas Trapido, AS-i Sylvester nõukogu esimees
Mati Polli, Riigikogu liikmed Vootele Hansen ja Arvo Jaakson ning EPMÜ
metsakorralduse instituudi lektor Henn Korjus.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaüheõigusega seotud metsakasutus.
Lisainfo:
Andres Onemar
RMK nõukogu esimees
Telefon 050 44 331
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja Eesti
Metsatööstuse Liit (EMTL) korraldavad avaliku arhitektuurivõistluse leidmaks
parim lahendus RMK Triigi metskonna hoonele, mille põhiliseks konstruktsiooni ja
viimistlusmaterjaliks oleks puit.
“Sellise konkursi korraldamisega soovib riigimetsa majandaja aidata kaasa
puidu kui taastuva ning keskkonnasäästliku materjali kasutamise
propageerimisele,” ütles RMK metsamajanduse direktor Tavo Uuetalu. “Mets on
Eesti üks peamisi taastuvaid loodusvarasid ning tervislikuma elukeskkonna
loomiseks võiksid eestlased enda ümber kasutada rohkem looduslike materjale nagu
puit.”
Arhitektuurivõistlust toetav Eesti Metsatööstuse Liit propageerib puidu
kasutamist selleks loodud Puuinfo programmi kaudu, mille ülesandeks on tagada
puidu konkurentsivõime paranemine võrdluses teiste ehitusmaterjalidega.
“Praegune olukord, kus isegi ühepereelamutest vaid kolmandik on puidust, viitab
vajadusele parandada puidu mainet kaunite ja hästi ehitatud puidust hoonete
abil,” ütles EMTL-i asedirektor Märt Riistop.
Triigi metskonna hoone arhitektuurikonkursile on oodatud tööd, mille
põhiliseks konstruktsiooni- ja viimistlusmaterjaliks oleks puit, mis
väärtustavad puitu kui ehitus- ja viimistlusmaterjali ning milles leidub uudseid
puidu kasutamise võimalusi. Võistluse preemiafond on 115 000 krooni, võitjad
selgitab välja komisjon, kuhu kuuluvad Tavo Uuetalu ja Isak Piirsalu RMK-st ning
arhitektid Andres Põime, Emil Urbel ja Peep Jänes EAL-ist.
Võistluse tingimusi väljastab EAL, üldtingimustega saab tutvuda ka internetis
aadressil www.arhitektuur.ee/eal.
Võistlustööde esitamise tähtaeg on 9. detsember 2002 kell 12. Võistlus on
anonüümne ja märgusõnaline, võidutööde avamine toimub 20. detsembril 2002.
Arhitektuurivõistlusest võivad osa võtta kõik arhitektid, kes on EAL-i
liikmed või grupid, kelle esitatava võistlustöö üheks kaasautoriks on EAL-i
liige. Võistlusest osavõtjal peab olema õigus teostada Eestis ehituslikku
projekteerimist ning tal peavad olema sellekohased kehtivad tegevuslitsentsid ja
-load ning kutsetunnistused.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja
kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades
ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada
igaüheõigusega seotud metsakasutus.
Lisainformatsioon:
Tavo Uuetalu, RMK metsamajanduse direktor, telefon (0)
628 1586, 050 45 069
Emil Urbel, arhitekt, telefon (0) 661 6250, 051 30
351
Metsaaluste heakorrakampaaniast “Mets puhtaks” võttis laupäeval, 5. oktoobril
hoolimata kehvast ilmast osa 1100 vabatahtlikku, kes korjasid kokku 71 tonni
prügi.
46 objektil üle Eesti korjasid vabatahtlikud keskmiselt 1,4 tonni prügi ühe
objekti kohta. Koristuspäevast võtsid osa RMK Kilingi, Laiksaare, Lodja, Orajõe,
Surju ja Varbla metskonnad Edela regioonist; Anija, Keila, Käru, Piirsalu,
Viimsi ja Vardi metskonnad Loode regioonist; Aegviidu, Iisaku, Kohtla, Loobu,
Narva, Rava, Sonda, Triigi ja Türi metskonnad Kirde regioonist; Kastre, Laiuse,
Võru ja Valga metskonnad Kagu regioonist ja Kihelkonna, Kuressaare ja Putkaste
metskonnad Saarte regioonist.
Kokku korjatud prügikogused olid järgmised:
RMK Edela regioon – 11,5
tonni
RMK Loode regioon – 10,5 tonni
RMK Kirde regioon – 23 tonni
RMK
Kagu regioon – 11 tonni
RMK Saarte regioon – 15 tonni
Kampaaniat korraldavad RMK ja mittetulundusühing Timur.
Lisainfo:
Meelis Muhu, MTÜ Timur projektijuht
telefon (050) 78
163
www.timur.ee/mets_puhtaks
Homme algab mittetulundusühingu Timur ja RMK korraldusel juba teist korda
nädal aega kestev üleriigiline metsaaluste heakorrakampaania “Mets puhtaks”,
mille eesmärk on tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja kutsuda kõiki üles
hoidma metsad puhtana.
1.-6. oktoobrini kestev üleriigiline metsaaluste heakorra- ja
koristuskampaania “Mets puhtaks” kulmineerub laupäeval, 5. oktoobril, mil
üle-eestilisest koristusaktsioonist võtab osa rohkem kui 1100 vabatahtlikku.
Aktsioon algab laupäeval kell 10 ja neljatunnise koristustöö käigus puhastatakse
metsaaluseid Eestimaa asulalähedastes metsades. Kell 11 korraldavad kõik
aktsioonist osavõtjad üle Eesti üheminutilise juba traditsiooniliseks muutunud
protestiseisaku, et väljendada avalikult hukkamõistu kõikide potentsiaalsete
metsareostajate suhtes.
Kampaania “Mets puhtaks” projektijuht Meelis Muhu ütles, et
mittetulundusühing Timur soovib teist korda toimuva kampaaniaga juhtida
avalikkuse tähelepanu inimeste jätkuvalt hoolimatule suhtumisele metsaaluste
reostamisel. “Tahame tõsta elanike keskkonnateadlikkust ja koputada inimeste
südametunnistusele, et mets on meie kõigi vara ning hindamatu loodusressurss,
mille saastamisel hävitame enda igapäevast elukeskkonda,” märkis Muhu.
RMK metsamajanduse direktori Tavo Uuetalu sõnul on inimeste loodusteadlikkuse
tõstmine organisatsiooni tegevuse üks eesmärke ja seetõttu otsustas RMK
kampaaniat “Mets puhtaks” jätkata. “Kahjuks on see tavaline, et pärast
metsaaluste puhastamist RMK töötajate poolt on juba mõne aja pärast samas kohas
uus prügihunnik, mille tekkimisele aitab inimeste hoolimatuse kõrval kaasa ka
nõrk seadusandlik järelevalve ja omavalitsuste tegematajätmised,” lausus
Uuetalu. “Inimeste loodushoidlikku käitumist tuleb pidevalt kasvatada, samuti
peaks tõhustama jäätmekäitlusalast järelevalvet riigi tasandil.”
Jäätmeprobleemi tagajärgede likvideerimiseks riigimetsas kulutab RMK sel
aastal kokku 1,6 miljonit krooni. Eriti suure reostuskoormuse all kannatab
Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared, kuid reostusprobleem on terav enamiku
suurte linnade ümbruse metsades. RMK arvestuste kohaselt tuleb riigimetsast
koristada, sorteerida ja prügilatesse transportida ca 2000 tonni jäätmeid.
Väikeprügilate sulgemised ja pidev jäätmekäitlushindade tõus soodustab prügi
omavolilist ladestamist ja võib viia olukorrani, kus metsaaluste heakord veelgi
halveneb. Olukorra ennetamiseks ja vältimiseks on MTÜ Timur hinnangul vaja
aktiviseerida keskkonnaorganisatsioonide koostööd elanikkonna ja
omavalitsustega.
Koristuspäevast võtavad vabatahtlikena osa kooliõpilased ning täiskasvanud
erinevatest organisatsioonidest. Metsaaluste koristuspäeval osalevad lisaks RMK
töötajatele keskkonnaministeerium, maakondlikud keskkonnateenistused,
keskkonnainspektsioon, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsaüliõpilaste
Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Roheline Liikumine ning firmad Mets &
Puu, Aegviidu Puit ja PriceWaterhouseCoopers. Lisaks viib huvilisi
koristusaktsioonile ka selle nädala Looduse Omnibuss.
Eelmisel aastal toimunud üle-eestilise metsaaluste koristusaktsiooni käigus
korjas rohkem kui 700 vabatahtlikku koos RMK töötajatega Lääne- ja Põhja-Eesti
asulalähedastest metsadest kokku ligi 51 tonni prügi. Kõige rohkem korjati metsa
alt ära olmeprügi – plastikpudeleid ja tetrapakke, lisaks leidus metsaalustes
üllatavalt palju autorehve ning vanametalli. Väga palju leiti ka prügi pakitud
kujul, huvitavamate leidude hulka kuulusid külmutuskapid, veoautokabiin,
mobiiltelefon ja televiisor.
Mittetulundusühing Timur alustas aktiivset tegevust 2000. aasta jaanuaris
ning koondab enda alla isikuid, kes tahavad tegutseda kodanikuühiskonnas ja
püüavad läbi oma tegevuse ühiskonda arendada. Ülevabariigiline metsaaluste
heakorra- ja koristuskampaania “Mets puhtaks” jätkab MTÜ Timur poolt ellu
kutsutud kampaania “Tee puhtaks” ideed, mille kohaselt on vaja ühiskonnaliikmete
keskkonnateadlikkuse tõstmiseks leida erinevad vorme ja meetodeid. “Mets
puhtaks” kampaaniat toetavad riigimetsa majandaja RMK, AS Trio ja Eesti
Televisioon.
Kampaania “Mets puhtaks” üks korraldajaid riigimetsa majandaja RMK on
metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa
säästlik ja efektiivne majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine
ning metsakaitse korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning
jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus.
Lisainfo:
Meelis Muhu, MTÜ Timur projektijuht
telefon (050) 78
163
www.timur.ee/mets_puhtaks
Tavo Uuetalu, RMK metsamajanduse direktor
telefon (0) 628 1586
RMK ja Eesti Ühispank kutsuvad koolilapsi osalema keskkonnaharidust edendaval
konkursil “Metsakalender”, mis on juba kolmas taoline koostööprojekt RMK ja
Ühispanga vahel.
Konkursile “Metsakalender” on oodatud osalema kõik Eestimaa koolilapsed 2. –
9. klassini ning selle eesmärgiks on elavdada keskkonnahariduslikku tegevust,
rakendades mitmekesist, aktiivset ja erinevaid õppeaineid integreerivat
metoodikat. Konkursil osalemiseks peab klass koostama metsakalendri, mis võib
sisaldada metsavaatluste tulemusi, huvitavat infot metsa kohta, mänge ja
nuputamist, omaloomingulisi luuletusi, jutukesi, õpilaste kunstitöid jms.
Parimatele klassidele on auhinnaks Eesti Ühispanga noortekaardid ning RMK
Sagadi looduskoolis, Aegviidu, Pähni, Mustjala või Kiidjärve loodusõppemajades
korraldatav talveprogramm. Päeva jooksul meisterdatakse jõulumeeneid, valatakse
õnnetina, tehakse lõket ja tutvutakse talvise metsaeluga. Konkursitööde
esitamise tähtaeg on 8. november 2002.
Keskkonnaminister Heiki Kranich, Eesti Ühispanga president Ain Hanschmidt ja
RMK peadirektor Andres Onemar kirjutasid eelmisel aastal alla hea tahte
lepingule, mille eesmärgiks on elavdada keskkonnahariduslikku tegevust. Esimese
konkreetse projektina korraldati eelmine aasta koolilastele keskkonnaharidust
edendav konkurss “Meie mets”, milles osales üle 200 võistlustöö.
Konkursi “Metsakalender” üks korraldajaid RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine: metsa uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse
korraldamine. RMK korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja
loodusturismi, samuti on RMK ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud
metsakasutus.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
Telefon (0)
628 1530, 051 37 035
Kolmapäeval, 4. septembril kogunenud RMK nõukogu kiitis heaks RMK edasiste
tegevussuundade põhimõtted ning otsustas järgmisel nõukogu koosolekul novembris
need kinnitada koos RMK 2003. aasta eelarvega käsitlemisega.
RMK nõukogu poolt heaks kiidetud tegevussuundade projekt rõhutab riigimetsa
majandamises eelkõige sotsiaalseid ning keskkonnahoidlikkusele suunatud
eesmärke. Majandusliku ülesandena nähakse ette tagada ka edaspidi riigile
kantava metsatulu laekumise 2002. aastaks kavandatud mahus (153,7 miljonit
krooni).
Samuti kohustub RMK 2003. aasta jooksul juurutama jooksva metsaressursi
arvestuse, valmistama koos keskkonnaministeeriumiga ette jätkuvalt riigi omandis
olevate metsamaade inventeerimise ning korraldama sellejärgse majandamise.
Riigimetsamaa maakasutuse parandamiseks ja ressursside efektiivsemaks
kasutamiseks kavandab RMK riigimetsamaal asuva maa-ainese mahu ning
kasutuspotentsiaali hindamise ja püüab leida partnereid metsa kasvatamisest
ajutiselt kõrvale jäävate maade kasutamiseks.
Ainsana ei jõudnud RMK nõukogu eilsel koosolekul kokkuleppele loodusturismi
tegevusvaldkonna edasises arengus ning leidis, et valdkonna edasise arengu üle
otsustamine saab toimuda pärast arutelu Vabariigi Valitsuses. Nõukogu leidis, et
kindlasti peab RMK ka edaspidi pakkuma inimestele tasuta puhkamisvõimalusi
riigimetsas, arendades selleks olemasolevaid igaüheõiguse objekte ning rajades
uusi.
RMK nõukogu oli seisukohal, et RMK peab jätkuvalt tagama kvaliteetse
metsauuendusmaterjali tootmise, kuid eratootjate tootmismahu kasvades tuleb
vähendada metsataimede tootmismahtu 50%-le riigi koguvajadusest. RMK enese
vajaduseks ostetakse taimi ka erataimlatest, otsustavaks saab hinna ja
kvaliteedi suhe.
RMK tegevussuunad lähtuvad Eesti metsanduse arengukavast aastani 2010 ning
tulenevalt sellest võtab RMK endale kohustuse suurendada metsaga seotud
tööhõivet, luues selleks ettevõtjatele senisest mitmekülgsemaid riigimetsa
kasutamise võimalusi ning tagades riigimetsa iga-aastase arvestuslangi turule
pakkumise. RMK eesmärgiks on looduse kaitset ning keskkonnaseisundi hoidmist
käsitlevate põhimõtete igakülgne järgmine.
RMK nõukogu käsitles ka asutuse siseauditi ja -kontrolli valdkonna
edasiarendamist ja tegi nõukogu poolt kevadel moodustatud auditikomiteele, mida
juhib rahandusministeeriumi asekantsler Raivo Sulg, ülesandeks analüüsida veel
kord RMK siseauditi tegevuse efektiivsust ja juhtimist ning koostööd
välisaudiitoriga. Samuti analüüsida välisauditi ulatust.
RMK nõukogus on 9 liiget: keskkonnaministeeriumi esindaja Andres Onemar,
keskkonnaminister Heiki Kranich, rahandusministeerium asekantsler Raivo Sulg,
majandusministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Ahti Kuningas,
Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Toomas Trapido, AS-i Sylvester nõukogu esimees
Mati Polli, riigikogu liikmed Vootele Hansen ja Arvo Jaakson ning EPMÜ
metsakorralduse instituudi lektor Henn Korjus.
RMK 2002. aasta esimese kuue kuu tulud moodustasid 525,69 miljonit krooni.
RMK kasum põhitegevusest oli 244,1 miljonit krooni. Riigieelarvesse tasuti
metsatulu 95 miljonit krooni ja maamaksu 18,6 miljonit krooni.
Valdava osa RMK käibest moodustas puidu müük (80%) ja kasvava metsa müük
(14%). Aasta esimese kuue kuuga müüdi 0,4 miljonit tihumeetrit kasvavat metsa
72,2 miljoni krooni väärtuses ja 1,1 miljonit tihumeetrit puitu 418,82 miljoni
krooni väärtuses.
Lisainfo:
Andres Onemar
RMK nõukogu esimees
Telefon 050 44
331
E-post andres.onemar@rmk.ee
16.-18. augustini toimub Varemurrus, Pärnumaal
traditsiooniline Eesti jahimeeste kokkutulek, millest võtab osa 32
jahindusorganisatsiooni ning ligi 2000 inimest.
Traditsioonilise kokkutuleku raames toimub jahimeeste mitmevõistlus, mille
võistlusaladeks on jahisarve puhumine, jahidokumentide vormistamine, raja
läbimine, laskmine ning telgi püstitamine ja kokkupanek. Eraldi selgitatakse
välja parimad jahimehed jahisarve puhumises, jahijutu vestmises, viktoriinis ja
sportingus.
Lisaks võrdlevad jahimehed kutsemeisterlikkust lastes õhupüssist ning
vastates jahindusalastele küsimustele. Kokkuvõttes selgitatakse ka kõige
toimekam võistkond, mille selgitamisel lähevad arvesse kõigi võistlusalade
punktid ning lisaks ka punktid oma jahindusorganisatsiooni tegevuse tutvustamise
eest.
Jahimeeste kokkutulek toimub 22. korda, tänavu korraldab kokkutulekut RMK.
Kõik huvilised on oodatud võistlustele kaasa elama.
Riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine: metsa
uuendamine, kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse korraldamine. RMK
korraldab riigimetsades ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi, samuti on RMK
ülesandeks tagada igaüheõigusega seotud metsakasutus.
Lisainfo:
– Hannes Rei, RMK jahimajanduse osakonna juhataja, telefon 050
31 005
– Kalev Männiste, RMK jahimajanduse osakonna juhataja asetäitja,
telefon 051 39 642
Täna algasid Raplamaal, Varbola linnamäel rahvusvahelised puuskulptuuride
valmistamise päevad, kus osaleb 30 skulptorit, harrastuskunstnikku ja
vigursaagijat Eestist, Leedust ja Soomest.
Sellel aastal on kõige noorem osaleja 9-aastane Markus Kivisaar, kes
valmistab puuskulptuure koos isaga. Puupäevade raames valmistatud skulptuuridele
toimub laupäeval, 10. augustil kell 16 oksjon.
Puupäevade raames ehitatakse seekord muistsete eestlaste eeskujul valmis
müürilõhkumise masin, samuti on kõik huvilised laupäeval oodatud vaatama kolm
aastat tagasi valminud kiviheitemasina demonstratsioone.
Lisaks puuskulptuuride valmistamisele on reede ja laupäeva õhtul kavas ka
meelelahutusprogramm, mis on kõigile huvilistele tasuta. Puupäevad lõpevad
laupäeval videviku saabudes kunstnik Raul Meele tuleetendusega.
Puupäevad toimuvad kuuendat korda ning neid korraldab RMK koostöös Varbola
Kultuuri- ja Hariduse Seltsiga.
Lisainformatsioon:
Piret Linnamägi
Varbola Kultuuri- ja Hariduse Seltsi
tegevdirektor
Telefon 050 27 322