RMK ja MTÜ Caritas kutsusid tänavu kõiki lastekodusid kuuseretkele, mille raames kingiti igale retkel osalenud lastekodule ise leitud ja langetatud jõulukuusk. Nädala jooksul käisid metsas jõulupuu järel kokku 22 lastekodu üle Eesti.
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul on see muutunud omaette toredaks traditsiooniks, et RMK kingib igal talvel laste- ja noortekodudele üle Eesti riigimetsast pärit jõulupuud. Mõtlesime sel aastal minna veidi erinevat ja lastele kindlasti ka põnevamat teed ning lasta neil endil välja valida sobivaimad kuusepuud, rääkis Marge Rammo. Kokku osales kuuseretkedel üle 250 lapse.
MTÜ Caritas juhatuse liikme Lagle Pareki arvates toob oma leitud ja ise koju toodud kuusk hinge kindlasti soojust juurde, mida nii tihti puudu jääb. Jõulude ajal on õige mõelda kõigile neile, kellel pole kohta peolauas ja vana hea traditsioon on selline, et iga pere kattis ühe koha rohkem kui oli peres liikmeid, et ka sisseastuja tunneks end kutsutuna. Ja nii kuuske otsides ja koju tuues saavad lapsed rõõmu jagada nendega, kes polnud metsas kaasas, lisas Parek.
Ettevõtmise ühe osana tutvuti koos lastega RMK looduskeskustes kuusepuuga ka lähemalt: kuidas ja kus puu kasvab, kuidas saab oma jõulupuu vanust määrata ning kes elutsevad kuusepuu peal või all. Peale õpetlikku osa mindi metsa põnevale kuuseretkele ning leiti sobilik jõulupuu.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. Lisaks loob RMK metsapuhkuse veetmise võimalusi Eesti riigimetsas ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
Telefon 676 7530, 513 7035
e-post marge.rammo rmk.ee
www.rmk.ee
Lagle Parek
MTÜ Caritas juhatuse liige
Telefon 5568 8666
e-post lagle@caritas.ee
www.caritas.ee
Seoses Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt korraldatavate kuuseretkede populaarsusega on RMK otsustanud võtta kasutusele täiendava võimaluse ja lubada huvilistel ka iseseisvalt jõulukuuske riigimetsa otsima minna.
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul on jõulude eel metsa minek ning sealt sobiva kuuse valimine omaette rõõmuks, mis muudab pühad ka sellevõrra erilisemaks sündmuseks. Kuuseretkedega soovime ellu äratada ammust perekeskset traditsiooni ühiselt metsast jõulukuusk leida, rääkis Rammo. Aga kuivõrd meie programmid on eriti suurlinnade ümbruses väga populaarsed ja eeldatavalt kõiki huvilisi me kahjuks ei saa vastu võtta, siis otsustasime pakkuda ka iseseisvalt kuuseotsimise võimalust, lisas Marge Rammo.
Enne iseseisvat metsa minekut tuleb jõulukuuse eest tasuda RMK kontole vastavalt hinnakirjale ja kindlasti veenduda, et tegemist on riigimetsaga. Seda näitavad riigimetsa sildid teede ääres, aga parim võimalus on kontrollida metsaregistrist järele, selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät. Metsaregister asub aadressil http://register.metsad.ee/avalik.
Jõulukuuski tohib raiuda sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada; teede ja kraavide servadest, liinide alt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või neist loodetakse saada tulevikupuid, sealt on nende varumine keelatud. Samuti ei tohi kuuski raiuda kaitsealadelt, sest seal kehtivad erinevad piirangud. Valdavalt on kaitsealade piirid samuti looduses märkidega tähistatud, kuid parima ülevaate saab jällegi metsaregistrist, kus on näha ka erinevad looduskaitselised piirangud. Jõulukuuski tohib varuda riigimetsast metsaomaniku huve kahjustamata.
Kuni ühe meetrise kuusepuu hinnaks on 29.50 krooni, kuni kahemeetrise hind on 118 krooni ning kuni kolmemeetrise hind 236 krooni. Tasuda saab Riigimetsa Majandamise Keskuse kontole nr 10002021370008, selgitusse palume märkida jõulukuusk ja maakond, kuhu kuuske otsima suundutakse. Metsa minnes tuleb maksekorraldus kindlasti kaasa võtta, tõendamaks kuuseraiumise seaduslikkust, ütles Toomas Väät. Sellist kuuse raiumise võimalust pakub RMK kuni aasta lõpuni.
Ühised kuuseretked loodusharidusliku programmiga alustavad homme, 17. detsembril ja kestavad kuni 23. detsembrini kaks korda päevas 19 kohas üle Eesti. Venekeelse juhendamisega kuuseretked toimuvad 29.-30. detsembril 4 kohas. Lisainfo ja registreerimine toimub www.rmk.ee/kuuseke. Kaasa tuleks võtta oma saag ning kohale tulla oma transpordiga. Riietuda kindlasti vastavalt ilmale ning varuda piisavalt aega, kuna kuuseretk kestab kokku ca 2 tundi.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. Lisaks loob RMK metsapuhkuse veetmise võimalusi Eesti riigimetsas ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Toomas Väät
RMK metsakasvatuse peaspetsialist
Telefon 676 7520, 520 5734
e-post toomas.vaat@rmk.ee
Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
Telefon 676 7530, 513 7035
e-post marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) avaliku enampakkumise teises voorus oste.ee keskkonnas müüdi 93st objektist 91, neist 88 olid erinevad sõidukid ja haagised. Kokku osales enampakkumisel 390 pakkujat, kes tegid ühtekokku 7602 pakkumist. Müüdud objektide summaarseks müügihinnaks kujunes 4,05 miljonit krooni.
Oksjoni üks korraldaja, RMK metsamajandusosakonna IT-juht Jaan Schults on oksjoni tulemustega rahul. Mõlemad oksjonid on läinud üle ootuste hästi ning olnud osalejate seas väga populaarsed, ütles Jaan Schults ning lisas, et alghinnaga müüdi seekord vaid üks sõiduk.
Enampakkumisel osalenud autodest kujunes Suzuki Jimny keskmiseks müügihinnaks 51 000 krooni, suurematel maasturitel 42 500 krooni, kastiga maasturitel 34 500 ja sõiduautodel 38 700 krooni. Enampakkumisel leidis uue omaniku ka 1 printer ja 1 koopiamasin.
Järgmine oksjon algab osta.ee keskkonnas juba täna, 5. detsembril, mil pannakse müüki järgmised 65 erineva kategooria sõidukit ja haagist. Oksjonil tuleb müüki näiteks 25 Lada Nivat ja 15 Suzukit.
RMK sõidukipark väheneb korraldatavate oksjonitega ligikaudu kolmandiku võrra.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Jaan Schults
RMK metsamajandusosakonna IT-juht
Telefon 676 7523, 528 2363
e-post jaan.schults@rmk.ee
www.rmk.ee
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) investeerib järgneva kolme aasta jooksul Viljandimaal asuva endise Aimla mõisakompleksi renoveerimisse ja looduskeskuse arendamisse 7 miljonit krooni. Aastal 2011 peaks mõisakompleks olema täielikult renoveeritud, loodusõppeprogramme viiakse Aimlas läbi alates tänavu suvest.
Uue looduskeskuse eesmärk on tutvustada Eesti looduskultuuri, traditsioonilisi käsitöö ja puidukasutamisviise ning edendada inimeste üldist keskkonnateadlikkust. Aimla looduskeskuse ja Sakala puhkeala arendamiseks hakkab RMK koostööd tegema Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga.
Viljandimaal paiknevast RMK Sakala puhkealast koos Aimla mõisakompleksiga tõotab kujuneda väärtuslik õpi- ja loodushoiukeskkond, selle sihipäraseks arendamiseks on meil hea meel Viljandi Kultuuriakadeemiaga koostööd teha, ütles RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo.
Varem paiknes nendes hoonetes RMK Aimla metskond, kuid peale suviseid ümberkorraldusi RMK-s see suleti ning alustati arendamist looduskeskuseks. Aimla mõisa on esmamainitud 16. sajandil ja on seega väga sobilik kultuuripärandi tutvustamiseks ja levitamiseks, lisas Marge Rammo.
Aastaks 2011 saab looduskeskuses olema viis erineva otstarbega osa: peamaja, töökoda, majandushoone, ait ja õueala, kus on võimalik läbi viia erinevaid loodusõppeprogramme, üritusi ja näituseid. Sealsetes ruumides saab korraldada keskkonnateemalisi laste- ja noortelaagreid ning puidutöökojas saavad külastajad meisterdada puidust esemeid, kirjeldas Marge Rammo looduskeskuse poolt pakutavaid tulevikuvõimalusi. Tema sõnul saavad huvilised looduskeskust külastades infot näiteks Eesti metsades elavate lindude ja loomade kohta, samuti tutvuda nende liikumise ja käitumistavadega, söömisharjumustega ning sellega, kus ja kuidas neid võimalik kohata on.
Koostööväljundiks Viljandi Kultuuriakadeemiaga saab olema eesti looduskultuuri, käsitöö ja puidukasutamise traditsioone ning keskkonnateadlikkust puudutava täiend- ja ümberõppe, õppepäevade ja muude valdkonna hariduslike tegevuste läbiviimine. Samuti traditsioonilise ehituskeskkonna väärtustamine RMK Sakala puhkealal ning koostöö teadus- ja arendusuuringute läbiviimisel.
RMK on riigimetsa rajanud 13 erinevat puhkeala, kus on kokku 720 km liikumisradasid, 42 telkimisala ja 499 lõkke tegemise kohta. Peatuda saab 24 metsamajas või metsaonnis. RMK pakub loodushariduslikku tegevust 13 looduskeskuses ja Sagadi looduskoolis. Alates 1. juulist 2008 kuulub RMK alla ka Elistvere loomapark. 2007. aastal külastati riigimetsa looduspuhkuse eesmärgil 820 000 korral.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
Telefon 676 7530, 513 7035
e-post marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee
Aimla mõisa kohta Eesti mõisaportaalis: http://mois.ee/vilj/aimla.shtml
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kinnitas 28. novembri koosolekul RMK 2009. aasta eelarve, mille kogutulud on 1,7 miljardit krooni. Riigieelarvesse on koos varasemate aastate jaotamata kasumiga kavandatud kanda 680 miljonit krooni. Järgmise aasta riigieelarveliste kohustuste kandmise järgne kasum on planeeritult 76 miljonit krooni ja tegevuskulud 1,4 miljardit krooni.
2009. aastaks prognoositavad tulud kukuvad seoses puiduhinna eeldatava langemisega 14%. Kuid jätkuvalt on vajadus teha rohkem metsakasvatuslikke ja loodushoiu alaseid töid, mistõttu tegevuskulud suurenevad 9%, selgitas RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu. Positiivne on see, et tänavu RMK-s läbiviidud ümberkorralduste tõttu vähenevad üldhalduskulud eelarves 13%, olles madalamal isegi 2007. aasta tasemest, lisas Ülle Rajasalu.
Ühe näitena tegevuskulude paratamatust suurenemisest tõi Ülle Rajasalu välja transpordikulud. Puidutööstuste sulgemise ja transpordipiirangute tõttu on nii keskmised veokaugused kui sõitude arv suurenenud, mistõttu ainuüksi transpordikulud on järgmise aasta eelarves 71 miljoni võrra tänavusest kõrgemad, selgitas ta.
Metsakasvatustööde mahud 2009. aasta eelarves on planeeritud järgmiselt: uut metsa rajatakse 4386 ha, metsanoorendikke hooldatakse 13 000 ha, harvendusraieid teostatakse 10 800 ha. 2009. aastal raiutava puidu kogus riigimetsast on 2,4 miljonit tihumeetrit. Metsaparandusse investeerib RMK 2009. aastal 150 miljonit krooni, metsateede hoolduse jooksvateks kuludeks on planeeritud 42 miljonit krooni.
Loodushariduse ning looduses liikumise võimaluste pakkumisega seonduvad kulutused ja investeeringud kasvavad 86-le miljonile kroonile, mis on ligi kolmandiku võrra suurem kui tänavu.
RMK 2009. aasta eelarve on koostatud lähtuvalt RMK arengukavast aastateks 2009-2010.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Ülle Rajasalu
RMK nõukogu esimees
Telefon 511 7319
e-post ulle.rajasalu@envir.ee
Jaanus Laas
RMK finantsdirektor
Telefon 508 8744
e-post jaanus.laas@rmk.ee
www.rmk.ee
Reedel, 28. novembril Tartusse jõudnud rändnäituse Jälg metsas raames kinkis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Eesti üldhariduskoolidele Hendrik Relve lugudega metsateemalise DVD Puu sõbraks.
Tuntud loodusemehe Hendrik Relve sõnul koosneb DVD 21-st keskkonnasaates Tasakaal esinenud lõigust, mis kirjeldavad Eestis kasvavaid puid ja põõsaid. Koolidele on see film suurepäraseks õppevahendiks, samuti teenib see hästi üldharivat ja meeltlahutavat eesmärki, lisas Relve. DVD on toodetud OÜ Vesilind poolt ning see saadetakse kokku 585-le üldhariduskoolile üle Eesti.
Haridusminister Tõnis Lukase hinnangul on nii metsateemaline rändnäitus kui ka toodetud DVD igale üldhariduskoolile väärtuslikuks lisaõppematerjaliks. Köitev ja kaasaegne õppematerjal aitab muuta ainetunnid põnevaks, lisas Tõnis Lukas.
RMK koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga on koole loodusharidusliku õppematerjaliga varustanud juba mitmeid aastaid. Koolilaste loodusteadlikkuse kasvatamist peab RMK väga oluliseks ja Hendrik Relve puulood on selleks ideaalsed, ütles RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. Tänases kiirelt linnastuvas maailmas ei ole kõige tavalisemate puude ja põõsastega tutvuse sobitamine kõigile lastele üldsegi nii lihtne, lisas Marge Rammo.
2007. aastal ilmus koolide tarbeks raamat Väike metsanduskursus, mille kirjutas õpilaste vaatenurga avardamiseks EMÜ metsanduse emeriitprofessor Ivar Etverk RMK tellimusel. Koolidele jagati neid toona 6000 tükki.
2006. aastal kingiti koolidele metsa eluringi tutvustav, 12 minutit kestev DVD-formaadis õppefilm, mis valmis Unifilmis põhiliselt saatesarja Osoon tarbeks salvestatud materjalide põhjal.
2001. aastal andis RMK ministeeriumile üle rohkem kui 14 000 looduses liikumise käsiraamatut Ränduri aabits, mis jõudsid kõikidesse Eesti koolidesse, sealhulgas said 96 kooli venekeelsed trükised.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
Telefon 513 7035
e-post marge.rammo@rmk.ee
Hendrik Relve
Telefon 5635 9315
Rändnäituse Jälg metsas kohta täpsemalt www.rmk.ee/jalgmetsas
Pressiteade: /pages.php3/010614,4239
20. ja 21. novembril toimub RMK Sagadi metsakeskuses VIII vabariiklik jahitrofeede hindamine, mis lõpeb 23. novembril avatava trofeenäitusega RMK Sagadi metsamuuseumis.
Tegemist on juba traditsiooniks saanud üritusega, lisaks on alati toimunud trofee-ekspertide koolitus, ütles RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. Kuna trofeesid on palju, siis on ka hindajaid mõnikümmend, kõik pädevad eksperdid. Hindama hakkab kokku seitse komisjoni, peakorraldaja ja vastutaja on Kaarel Roht keskkonnaministeeriumist, lisas Krista Keedus.
Tänavu on tegemist rahvusvahelise kategooria hindamisega, mistõttu on kaasatud ka väliseksperdid, kes jälgivad kogu ürituse kulgu. Samuti vaatab rahvusvaheline komisjon hindamise lõpus üle võistlusklasside parimad trofeed. Jahitrofeesid hinnatakse neljapäeval kella 11-16-ni ja reedel kella 10-14-ni.
Näitus avatakse pühapäeval, 23. novembril kell 14 ja sellega saab tutvuda kuni 21. detsembrini iga päev (va 9. detsembril) kell 10-18.
Üritust korraldavad Eesti Jahimeeste Selts ja keskkonnaministeerium koostöös RMK Sagadi metsakeskusega. Rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti jahimeeste kütitud uhkemate ulukite trofeesid hinnatakse ja eksponeeritakse üle aasta, viimased kolm näitust olid üleval just Sagadis. 2006. aastal toodi hindamisele üle 1000 vääristatud trofee, millest 2/3 ka eksponeeriti. Enim oli näitusel soku- ja põdrasarvi, metsseakihvu ja koprakoljusid.
Lisainfo:
Krista Keedus
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja
Telefon 676 7077, 507 9077
e-post krista.keedus@rmk.ee
www.sagadi.ee
www.rmk.ee
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teadusnõukogu poolt sel suvel välja kuulutatud rakendusuuringute konkursile esitatud taotluste seast valis RMK juhatus välja kolm projekti, mida finantseeritakse kokku rohkem kui 3,2 miljoni krooniga.
Muutuvad keskkonna- ja majandustingimused nõuavad metsa majandajalt paidlikkust ja innovaatilisust, aga ka uusi teadmisi muutuvates oludes toimetulekuks, selgitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas rakendusuuringute tellimise vajadust. Aigar Kallase sõnul on kõik rahastamise pälvinud projektid seotud RMK jaoks oluliste teemadega.
Taotlusi esitati kokku kaheksa, hinnatud taotluste soovitud rahastamismaht ületas kokku 6 miljonit krooni. Rahastamiseks valiti välja kolm järgnevat projekti:
raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis, projekti kestus 36 kuud ning rahastamise maht 0,6 miljonit krooni, projektijuht on Piret Lõhmus Tartu Ülikoolist;
metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule, projekti kestus 36 kuud ning rahastamise maht 1,4 miljonit krooni, projektijuht on Raul Rosenvald Eesti Maaülikoolist;
puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine, projekti kestus 36 kuud ning rahastamise maht 1,2 miljonit krooni, projektijuht on Andres Kiviste Eesti Maaülikoolist.
RMK teadusnõukogu ja juhatus avaldavad tänu kõigile, kes konkursile taotluse esitasid. Rakendusuuringu taotluste hindamisel oli RMK-le abiks RMK teadusnõukogu, kuid otsuse taotluste rahastamise kohta tegi RMK juhatus. RMK teadusnõukogu on RMK juhatuse otsusega loodud teadlaste-erialaekspertide kogu, kes nõustavad RMK juhatust metsamajandusega seotud rakendusuuringute tellimisel.
Teadusnõukogu liikmed on Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töögrupi juht Asko Lõhmus, Tartu Ülikooli ökofüsioloogia õppetooli juhataja professor Krista Lõhmus, Eesti Maaülikooli maastikukorralduse ja loodushoiu osakonna juhataja professor Kalev Sepp, Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juhataja professor Rein Ahas ning Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsabioloogia osakonna juhataja Kalev Jõgiste. Akadeemiliste ekspertide kõrval kuuluvad teadusnõukogusse ka RMK töötajad Andres Onemar ja Kristjan Tõnisson.
RMK rahastab aastatel 2008-2011 rakendusuuringuid kokku vähemalt nelja miljoni krooniga.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK keskkonnakorralduse peaspetsialist
Telefon 676 7728, 5691 8728
E-post kristjan.tonisson@rmk.ee
www.rmk.ee/teadus
Reedel, 14. novembril algusega kell 14 korraldavad Eesti Metsaselts, Keskkonnaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus Pärnus, Endla teatri saalis juubelikonverentsi 90 aastat eestikeelset ja eestimeelset metsandust”. Konverents kuulub Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistamise ametlikku programmi.
Tänane Eesti metsandus erineb oluliselt sellest, milline see oli 90 või isegi 20 aastat tagasi, ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Samas on selge, et põhimõtteliselt liigume ikka sedasama sihti mööda, mis juba iseseisvumise algusaastatel meie metsanduse arengusse sisse raiuti, lisas ta. Keskkonnaministri sõnul on 90 aastat soliidne iga ja see on märkimisväärne tähis, mis annab põhjuse vaadata nii tagasi eelmise sajandi algusaastatele kui ka mõelda sellele, milliseks kujuneb meie väikese riigi metsandus järgnevate aastate jooksul.
Eesti Metsaseltsi presidendi Heiki Hepneri sõnul on mets ja metsandus olnud Eesti rahvale toeks läbi aegade. Iseseisvuse algusaastatel oli meie metsadest varutud puit kõige olulisemaks energiaallikaks ning järgnevatel aastatel aitas ta üles ehitada meie talud, ütles Hepner. Taasiseseisvumisel oli mets krooni kattevaraks ning täna on tegemist kõige olulisema ning liigirikkama ökosüsteemiga, mis on tugevaks toeks nii majandusele kui ka sotsiaalsfäärile, märkis ta.
Tänavusel konverentsil on ettekandeid kolm. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse direktor Kalle Karoles teeb tagasivaate 90 aastale Eesti metsanduses. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp räägib järgmise kümne aasta olulisematest metsanduse eesmärkidest. Euroopa Liidu riigimetsi majandavate organisatsioonide ühenduse EUSTAFOR (European State Forest Association) tegevdirektor Erik Kosenkranius arutleb aga teemal, kuidas Eesti metsandus Brüsselist vaadatuna paistab ja mis on Euroopas need põhisuunad, millele Eesti peaks tähelepanu pöörama.
Konverentsil esitletakse ka raamatut Eesti metsamajanduse juhid 1918-2008 ja fotoalbumit Eesti Metsad ning tunnustatakse teenekaid metsandustöötajaid.
Eesti metsanduse sünnipäeva tähistamine iga aasta novembris on Eesti Metsaseltsi eestvedamisel muutunud traditsiooniks. 1918. aastal 13. novembril toimus Saksa okupatsiooniaegse Eestimaa provintsiaalvalitsuse ametlik ülevõtmine, selle metsaosakonna ja Tallinna metsainspektsiooni likvideerimine. Seda päeva loeti metsavalitsuse sünnipäevaks juba enne Teist ilmasõda.
Lisainfo:
Heiki Hepner
Eesti Metsaseltsi president
Tel 502 7325
Brita Merisalu,
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
Tel 626 2908, 527 6851
E-post brita.merisalu@envir.ee
Neljapäeval, 13. novembril avatakse Tallinna Messikeskuses hariv ja omanäoline metsa kaitsmise ja kasutamise vahel tasakaalu otsiv rändnäitus Jälg metsas, millega on oodatud tutvuma nii üldhariduskoolide õpilased kui kõik teised loodushuvilised. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) investeeris näituse valmimisse 640 000 krooni, kogu loodus- ja metsahariduse edendamisse suunatud tegevuse kulud on tänavu 2,8 miljonit krooni.
Näituse esimese etapi talve jooksul läbib väljapanek lisaks Tallinnale ka Eesti suuremad linnad Tartu, Narva ja Türi. Näituse koostamiseks kulus 10 tihumeetrit metsakuiva puitu kui loodussõbralikku materjali, näituse valmimisel olid abiks 24 vabatahtlikku.
Keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul on enam kui korra aastas metsas käivate inimeste osakaal Eestis küll 89%, mis on võrreldes ülejäänud Euroopaga suhteliselt kõrge näitaja, kuid millest hoolimata ei teata metsast kuigi palju. Problemaatiline on ka see, et rahvas hindab küll puitu kui küttematerjali ja puidust toodetud tarbeesemeid, kuid selleks, et neid esemeid toota, ei soovita puitu metsas langetada, lisas Tamkivi ning lisas, et tihti ollakse eksiarvamusel, et Eestis ei majandata metsi jätkusuutlikult.
11×26 meetri suurune interaktiivne näitus on kokku pandud RMK loodushoiu osakonna poolt ning selle juhataja Marge Rammo sõnul on rändnäitus koostatud eesmärgiga tutvustada erinevaid võimalusi metsa kasvatamisel ja kasutamisel, kujundamaks inimestes arusaama metsa mõistliku majandamise olulisusest. Näitus keskendub inimtegevusele või tegevusetusele metsas, otsib tasakaalu ning annab hüpoteetilise pildi äärmustest metsade majandamisel, märkis Rammo.
Näitus on pealtvaates kui inimese jalajälg, kus kõik viis varvast ning kannaosa tähistavad erinevaid metsamajandamise aspekte ning probleemistikke, nagu puidu eksportimine, puidust ja metsaandidest saadav tulu riigi jaoks, hoiu- ja kaitsemetsade temaatika ning metsa säästvalt suhtumise olulisus. Nii nagu inimene jätab astudes jälje ning talla erinevate osade jäetud jäljed on erineva tugevusega, nii jääb meie igast tegevusest või pahatihti ka tegevusetusest metsa maha oma jälg. Meie ülesandeks on säilitada metsade kasvukeskkond, et ka järeltulevad põlved saaksid kasutada ja nautida metsa erinevaid väärtusi, selgitas Rammo.
Rammo sõnul on näitusel uudistamist küllaga, seal on võimalik vaadata õpetlikke loodusfilme ning slaidiprogramme, lahendada pusle ülesannet ja mängida põnevat kuubikumängu.
Näitus on avatud T-P kell 10-18 ning on kõigile huvilistele tasuta:
Tallinnas 13.11.-23.11.2008 Tallinna Messikeskuse A-paviljoni I korrusel (Pirita tee 28)
Tartus 28.11.-14.12.2008 Tartus Messikeskuse C-hallis (Kreutzwaldi 60)
Türil 5.02.-15.02.2009 Türi Majandusgümnaasiumis (Tolli 62)
Narvas 12.03-5.04.2009 Tartu Ülikooli Narva Kolledis (Kerese 14).
Klassiekskursioonide kohta saavad huvilised registreerimisinfot aadressil www.rmk.ee/jalgmetsas. Kooligruppide juhendatud ringkäigud toimuvad T-R kell 10-17, algusega igal pool- ja täistunnil. Grupikülastus võtab aega ligi 1,5 tundi ning mahutab korraga maksimaalselt 15 inimest.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel ning kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Marge Rammo
RMK loodushoiu osakonna juhataja
Telefon 676 7530, 513 7035
e-post marge.rammo@rmk.ee
www.rmk.ee/jalgmetsas