RMK
nõukogu kinnitas oma eilsel koosolekul RMK 2013. aasta eelarve, mille kogumaht
on 144,4 miljonit eurot ja planeeritav kasum 16,2 miljonit eurot.
Võrreldes 2012.
aastaga suurenevad RMK tulud 6%. „RMK tuludest valdava osa moodustab
metsamaterjali müük, mida järgmisel aastal on plaanis müüa 2,9 miljonit
kuupmeetrit 127,9 miljoni euro eest,“ ütles RMK nõukogu esimees Mati Polli.
„Narva elektrijaamade lepingu katkemise tõttu kasvab RMK madalakvaliteedilise
puidu ladu aasta lõpuks 100 000 tihumeetrini. Selle koguse plaanime
järgmisel aastal realiseerida, mis on peamine põhjus tulude suurenemiseks,“
lisas Mati Polli.
Võimalus elanikkonnal ise riigimetsast küttepuitu varuda
säilib järgmisel aastal samas mahus, so ca 32 000 kuupmeetrit.
RMK kulud 2013. aastal
on 128,3 miljonit eurot, mis on samal tasemel tänavusega. „Metsakasvatustööde
maht jääb riigimetsas järgmisel aastal samaks, kuid investeeringud teedeehitusse
ja metsakuivendussüsteemide rekonstrueerimisse kasvavad kolmandiku võrra,“
selgitas Mati Polli.
Lisaks kavandab RMK
tööjõuturul konkurentsivõime säilitamiseks töötajate töötasusid tõsta 4% võrra.
RMK on metsaseadusega moodustatud
riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne
majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb
metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses
liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, Eesti 5
rahvuspargis ning 40 kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on
38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Mati Polli
RMK nõukogu esimees
Telefon 504 6577
Täna
esitletakse Tartus Dorpati konverentsikeskuses toimuval tasuta teadusseminaril
RMK poolt rahastatavate rakendusuuringute ja teadustööde tulemusi.
Teadusseminari,
millest on oodatud osa võtma üliõpilased, metsaomanikud, teadusasutuste
töötajad, keskkonnaametnikud ja vabaühenduste esindajad, korraldab RMK koostöös
Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooliga
juba teist korda.
RMK juhatuse
esimehe Aigar Kallase sõnul on viimaste aastate jooksul läbi viidud
teadusuuringud andnud looduskaitse ja säästva metsamajandamise seisukohalt
olulisi uusi teadmisi. “Eesti teadlaste uuringud metsauuendusest ja sellega
seotud keskkonnamõjude hindamisest ei ole olulised mitte ainuüksi RMK-le, vaid
kogu metsandussektorile tervikuna,” lausus Aigar Kallas ja lisas, et
rakendusuuringute toetamiseks jagas RMK mullu üle 300 000 ning tänavu ligi 200
000 eurot toetusi.
Teaduseminaril
tutvustataksegi kahe viimase aasta jooksul alguse saanud uuringute tulemusi.
“Nende hulka kuuluvad näiteks turberaie ökoloogilis-majanduslik analüüs,
metsauuendamise ja -kaitsega seotud teadustöö ning kuusekändude biomassina
kasutamise uuring,” tutvustas Kallas käsitletavaid teemasid ning lisas, et
juttu tuleb ka uutest okaspuude haigustest, kuuseistikute kasvatamisest
kombineeritud meetodil ja mitmetest teistest teemadest.
RMK
arengukava kohaselt rahastatakse aastatel 2011-2014 teadusuuringuid kokku 766
940 euro ulatuses. Teadusuuringute tellimist koordineerib teadlastest ja
erialaekspertidest koosnev RMK teadusnõukogu.
Tartus
Dorpati konverentsikeskuses peetava teadusseminari esimeses pooles kell 10-13
tutvustatakse RMK rahastamisel läbi viidavate teadusuuringute tulemusi. Peale
lõunat, kell 14-17 esitlevad maateaduste ja ökoloogia doktorandid oma
teadustööde tulemusi.
Seminari
päevakavaga saab tutvuda aadressil: https://rmk.ee/organisatsioon/teadustegevus/teadus/teadusseminar-111212
RMK on
metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning
korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse
võimalusi puhkealadel, Eesti 5 rahvuspargis ning 40 kaitsealal ja
kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse
esimees
Telefon 528
1299
Kristjan
Tõnisson
RMK
looduskaitse peaspetsialist
Telefon 5691
8728
Tänavu saab
lisaks RMK kodulehele riigimetsast sobiva jõulukuuse leidmiseks infot ka
mobiilirakendusest, kus on kaardistatud 145 sobivat kuusekohta üle
Eesti.
„Riigimets
on avatud ööpäev läbi, igaühel on võimalus tuua jõulukuusk juba oma
traditsioonilisest kohast või avastada uusi kuusekohti riigimetsas,“ soovitas
RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.
Enne
riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte
aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab
veebikaardi abil planeerida teekonda ja endale sobivaim kuusekoht leida. Lisaks
on seal juhised ja tingimused, kuidas kuuse eest hoolt kanda ja millistest
kohtadest jõulukuuski otsida.
RMK poolt
kaardistatud 145 kuusekohta leiab ka RMK mobiilirakendusest. Toomas Väädi sõnul
satub igal aastal metsa ka palju neid perekondi, kes oma jõulupuu esimest korda
ise metsast koju toovad. “Sellisel juhul on RMK mobiilirakendus käepärane
abimees ja juhatab kuuseotsijad õigesse kohta,” lausus Väät ja lisas, et
rakendus sisaldab ka maksmisinfot ja kuuse eest hoolitsemise
näpunäiteid.
RMK tasuta
mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i
nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise,
maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.
Kui sobiv
puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena
saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni
kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot.
RMK
on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning
korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse
võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja
kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti
metsadest.
Lisainfo:
Toomas
Väät
RMK
metsakasvatuse peaspetsialist
telefon 520
5734
e-post toomas.vaat@rmk.ee
Mari-Liis
Kitter
RMK
kommunikatsiooniosakonna juhataja
telefon 514
5954
e-post mari-liis.kitter@rmk.ee
Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis
asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati
ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute
Keskus (KIK).
2012.
aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165
000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse
infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri
Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse
eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee
kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik
küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka
kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.
Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri-
ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja
püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine
loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske
välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see
ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.
Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud
16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi
alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi
keskus.
RMK on metsaseadusega
moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja
efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab
metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga.
Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies
Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust.
RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Aarne Pupart
RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna haldur
telefon 504 1376
e-post aarne.pupart@rmk.ee
www.rmk.ee
Täna, 16. novembril võetakse ametlikult kasutusse uus Laeva-Palupõhja
tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu
Fond. Tegemist on seni suurima fondi poolse toetusega RMK poolt
korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis.
2011. aasta detsembris alanud rekonstrueerimistööde käigus uuendati
10,63 km ulatuses teekatet, rajati 45 uut mahasõitu, paigaldati 29 veevoolu truupi
ning puhastati kraavid setetest.
RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud
ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna
tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse
seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see vastaks
järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks kaasaegsele
põllumajandustehnikale,” selgitas Kokk.
Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses
asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele
linnuliikidele. “Ka need üleeuroopalise tähtsusega elupaigad vajavad
regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” lisas Kokk.
Laeva-Palupõhja tee kogupikkus on 11,3 km. Rekonstrueerimistöid teostasid
Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ. Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal
1966 ja tee ise ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille
põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi
looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses
liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning
ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38%
Eesti metsadest.
Lisainfo:
Kristo Kokk
RMK looduskaitsetalituse juhataja
telefon 503 6887
e-post kristo.kokk@rmk.ee
Esmaspäevast, 19. novembrist
algavad Keila-Joa mõisapargis ehitus- ja korrastustööd ning rippsildade
renoveerimine, mille käigus eemaldatakse sildadelt kõik levinud pulmatraditsiooni
käigus kinnitatud tabalukud.
RMK
loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul näitas
RMK poolt tellitud ekspertiis, et mõlema Keila-Joa silla vundamendid on amortiseerunud
ja sildade ketid roostetanud. “Selleks, et sillad pargi külastajatele turvaliseks
muuta, peame silla tõmbid välja vahetama,“ selgitas Maasalu ja lisas, et
tabalukke eemaldamata ei ole võimalik silla kette värvida. Maasalu sõnul
renoveeritud sildadele lukke tagasi ei paigaldata, ent need säilitatakse.
Peale
2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid palub RMK Keila-Joa sildadele
lukke enam mitte kinnitada. “Lukud soodustavad sildadel korrosiooni teket ja
takistavad ka edaspidi hooldustöid,” selgitas Maasalu. Ta lisas, et teine sildade
kandevõimet kahjustav tegur on neil hüppamine ja õõtsutamine, mida pargikülastajad
samuti sageli harrastavad.
Ka
pikaajaline pulmakorraldaja Samuel Golomb tõdes, et raskete tabalukkude silla
külge riputamine ja võtmete jõkke viskamine pole jätkusuutlik traditsioon. “Kahjuks
võivad roostetanud ja renoveerimata sillad õnnetusi põhjustada, mis ei ole
noorpaari jaoks kindlasti hea märk oma kooselu alustamiseks,” lausus pulmakorraldaja
ja lisas, et selle asemel võiks värsked abielupaarid hoopis mõne uue ja enda
jaoks erilise traditsiooni välja mõelda.
“Olen
kindel, et maalilise loodusega Keila-Joa mõisapark jääb ka tulevikus
noorpaaride ja pulmakorraldajate poolt armastatud sihtkohaks,” tõdes Golomb ja
lisas, et seetõttu võiksid pulmalised ka ise välja pakkuda, millist uut traditsiooni
pargis läbi viia. RMK ootab neid ettepanekuid aadressile keilajoa@rmk.ee.
Keila-Joa
mõisapargi töid tellib RMK ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK
hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga
kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule
omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali,
korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja
puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi
puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Kristjan
Maasalu
RMK loodushoiuosakonna
Tallinna piirkonna juhataja
Telefon
5646 0209
E-mail kristjan.maasalu@rmk.ee
www.rmk.ee
Fotod:
Toorprojekt OÜ
Metsandushariduse
ja –teaduse edendamiseks annab RMK välja kaks 4800 eurost Endel Laasi nimelist
aastastipendiumit Maaülikooli doktorantidele ja kaks 3200 eurost Heino Tederi
nimelist stipendiumit magistrantidele.
Doktorantidest
pälvisid stipendiumi Pille Aasamets ja Tauri Arumäe ning magistrantidest Reimo
Lutter ja Gunnar Morozov. RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul võeti
stipendiumite jagamisel arvesse nii õpitulemusi kui ka uurimistööde
perspektiivikust. “Tänased magistrandid ja doktorandid loovad uusi teadmisi,
kuidas loodusressursse majandada ja millised tehnoloogiad selleks kasutada,”
selgitas Aigar Kallas ning lisas, et just seetõttu pannaksegi noorte teadlaste
erialasele tegevusele juba mitmendat aastat õlg alla.
4800-eurose stipendiumi pälvinud Pille
Aasametsa doktoritöö integreerib metsandus- ja sotsiaalteadusi ning käsitleb
avalikku arvamust metsakasvatuslike tööde kohta. Sama suure stipendiumi
pälvinud Tauri Arumäe aga annab ülevaate sellest, kuidas lennukilt
laserskaneerimise abil kogutav andmestik aitab luua maapinna mudeleid,
kaardistada üleujutuse riskipiirkondi, luua kolmemõõtmelisi linnamudeleid ning
planeerida suuremahulisi ehitusobjekte.
RMK
poolt teist korda välja antav 4800 euro suurune doktorantidele mõeldud stipendium on nimetatud kauaaegse Eesti Maaülikooli
metsandusteaduskonna dekaani, professori ja mitme põlvkonna metsameeste õpetaja
Endel Laasi järgi. Viiendat aastat järjest magistrantidele jagatav 3200 euro
suurune stipendium kannab aga legendaarse metsanduskorüfee Heino Tederi nime.
Metsandusliku kutsehariduse populariseerimiseks on RMK Luua Metsakoolis välja
pannud Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi suurusega 1917 eurot.
RMK
on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi
looduskaitsetöid ja tegeleb metsa majandamise ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK
looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti
rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK
hoole all on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
Tel 528 1299
E-post aigar.kallas@rmk.ee
Homme avatakse Eesti
Loodusmuuseumis näitus fotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud loomadest.
Teiste hulgas saab imetleda Kaido Haageni veealust fotot haugist, mille žürii
valis parimaks mitmesaja pildi seast.
Näitusel on väljas 65 loodusfotot, mis tehtud selle aasta kevadel
Nohipalos Põlvamaal. Iga foto juures on autori kirjeldus selle sünniloost. Eesti
Loodusmuuseumi zooloogi ja ürituse peakorraldaja Tiit Hundi sõnul võib „jahisaagiga”
rahule jääda. „Vereta Jahi fotonäituse juhtmõte on näidata piirkonna looduse iseärasusi
ja sealset liigirikkust. Sel aastal võib eesmärgi julgelt täidetuks tunnistada.
Äärmiselt keeruline oli näituse jaoks välja valida parimaid pilte, sest head
materjali oli lihtsalt nii palju,” rääkis Hunt.
Maikuus toimunud fotojahil, mis oli järjekorras juba 15-s, jäi
kaamerasilma ette mitu loomaperet. Samuti on näitusel kaks veealust fotot
haugist ning mitu pilti „hullust” metsisest, kes fotograafe küüniste ja
nokahoopidega vastu võttis.
Igal aastal valitakse Vereta Jahile vapiloom. Sel korral otsustati
ronga kasuks. Tiit Hundi sõnul ei olnud ronkade tabamine aga sugugi lihtne ja nõnda
on see uhke lind vaid kolmel näitusepildil. Lisaks fotodele saab muuseumis
rongaga tutvust teha 3D prillide abil.
Vereta Jahi korraldajad on Eesti Loodusmuuseum, RMK ja AS Overall
Eesti. Fotojahi õnnestumisse panustasid Nohipalo jahiseltsi liikmed. Kokku osales
pildijahil 34 inimest, paljud neist on tuntud ja hinnatud fotograafid.
Fotonäitus Vereta Jaht on Eesti Loodusmuuseumis avatud kuni
2013. aasta jaanuari lõpuni, selle korraldamist rahastas
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud
ettevõtted-organisatsioonid:
Vereta Jaht on loodusfotovõistlus Eestimaa loodusmaastikel, mis
tänavu tähistab oma 15. sünnipäeva. See on küttimisretk, kus relvadeks on
fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja
looduspilte.
Lisainfo:
Tiit Hunt
Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja fotovõistluse peakorraldaja
Telefon 506 7488
„Aasta
puitehitis 2012“ peaauhinna andis Kukemõisa talu projekteerinud
arhitektile Emil Urbelile üle Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Puitehitise
omanik sai majamärgi tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva
ehitusmaterjali kasutamise eest. „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000
eurot, paneb välja Eesti Kultuurkapital.
Kukemõisa
talu on lihtsa ja selge vormiga uuenduslik ehitis, milles puit on oskuslikult
põimitud vana talu alusmüüriga. Lahendus, milles must puidust sindlitega kaetud
kuubik näib justkui vana alusmüüri kohal hõljuvat, väärtustab nii varemeid kui
modernset uusehitust. Puitu (ja vineeri) on oskuslikult kasutatud nii
interjööris kui ka eksterjööris.
Kompleks
näitab kätte suuna, et moodne maaehitus võiks tähendada lisaks
traditsioonilistele materjalidele ja töövõtetele ka uusi tehnoloogiad ning
arhitektuuri tipptaset. Hooned on kavandatud mõnuga ning toetavad omanike
elustiili.
„Aasta
puitehitis 2012“ eriauhinna (700 €) liimpuidu parima kasutuse eest sai Võru toidukeskus – arhitekt Karmo
Tõra. Auhinna
pani välja Peetri Puit OÜ
Võru
toidukeskuse arhitektuuriline lahendus on kesklinna vääristav ning soliidne.
Liimpuitu on eksponeeritud interjööris ja eksterjööris nii käegakatsutava
fassaadielemendina kui ka varjatud kujul.
„Aasta
puitehitis 2012“ eriauhinna (700 €) ristkiht-liimpuidu parima kasutuse eest sai
samuti Võru Toidukeskus – arhitekt Karmo Tõra. Auhinna pani välja AS Dold
Puidutööstus.
Võru
Toidukeskuse arhitektuurses lahenduses on ristkihtliimpuidul oluline osa ja
seda nii fassaadil kui siseseintel. Mõlemas rollis oli seda kasutatud
maitsekalt ning vigadeta.
„Aasta
puitehitis 2012“ eriauhinna (700 €) parima vineerikasutuse eest sai UPM Kymmene Otepää AS kontori
juurdeehitus – autorid Erik Konze ja Peter Pääso. Auhinna pani välja UPM-Kymmene
Otepää AS.
Otepää
vineeritehase uues kontoris on hea kombinatsiooniga liimpuidust ja vineerist
saavutatud puhas, funktsionaalne ning skulptuurne tulemus. Oskuslikult on
väärtustatud tavalist, ausat kasevineeri.
„Aasta
puitehitis 2012“ eriauhinna (700 €) parima fassaadilahenduse eest sai Talumehe PLUSSenergiamaja –
arhitekt Indrek Allmann.
Auhinna pani välja AS Rait.
Arhitektile
endale kuuluva lihtsa viilkatusega hoone varieeruva puitviimistlusega fassaadi
puhul on julgelt eksperimenteeritud, mis annab kogu hoonele trotsliku
põnevuse.
Ära
märgiti kaks konkursil osalenud ehitist:
Floriade
paviljon – arhitektid Joel Kopli ja Koit Ojaliiv.
Selle
paviljoni puhul lummas žüriid nii hoone vorm, suurepärane puidukasutus kui ka
uusima tipptehnoloogia tundmine.
Kubija
unespaa – arhitektid Indrek Tiigi ja Helle-Triin Hansumäe.
Kubija
unespaa kompleksi ruumides üllatab meeliköitvalt soomelik puidune interjöör,
nii kandvate postide kui ka seinaviimistluste kujul.
„Aasta
tehasemaja 2012“ konkursi võitjaks tuli
Norras Sætre’s asuv neljakorruseline puidust korterelamu – valmistaja Matek AS,
insener Tanel Nurk (Matek AS), arhitektibüroo Enerhaugen Arkitektkontor AS. Auhinna pani
välja Eesti Puitmajaliit.
Eesti
tehases Matek AS toodetud maja puhul hindas žürii kõrgelt nii hoone
arhitektuuri kui ka inseneritööd. Esile tõsteti hoone funktsionaalsust ning
energiatõhusust.
Seekordsele
võistlusele oli esitatud 29 ehitist: „Ülekaalus olid eramud, kuid esindatud
olid ka lasteaed, lastekodu ja isegi vineerist laste mängumajade sari,“
kommenteeris Puuinfo projektijuht Märt Riistop. „Tase oli jätkuvalt kõrge ja
seda ka ehitusliku kvaliteedi poolest. Rõõm oli märkida, et igal aastal
lisandub arhitekte, kellele puitarhitektuuri võistlusel osalemine on esmakordne
ja see annab lootust, et puidu kasutamise populaarsus on
tõusuteel.“
Konkursi
„Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuulusid: arhitekt Urmas Elmik (Eesti
Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener
Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti
Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja
Puidutööstuse Liit).
Konkurss
„Aasta puitehitis 2012“ toimus rahvusvahelise puitarhitektuuri konverentsi
„Puit – homse elukeskkonna võti“ raames. Konkursi eesmärk on propageerida puidu
kui keskkonnasäästliku ja looduses taastuva materjali kasutamist ehituses.
Puidu omadustega arvestades ja őigeid ehituspőhimőtteid järgides vőib puitu
kasutades rajada ajakohase, stiilse ja tervisliku ehitise, mille kasutusiga
ulatub aastasadadesse.
Lisainfo:
Märt Riistop
EMPLi tegevjuhi asetäitja,
Puuinfo projektijuht
Tel.: 50
93 056
e-post: mart.riistop@empl.ee
RMK 2012. aasta 9 kuu
müügikäive ulatus 104,6 miljoni euroni, mis on samal tasemel eelmise aasta sama
perioodiga. RMK 9 kuu auditeerimata puhaskasum oli 16,6 miljonit eurot.
Valdava osa tuludest teenis RMK
metsamaterjali ja hakkpuidu müügist. Üheksa kuuga müüs RMK 2,1 miljonit
kuupmeetrit metsamaterjali kokku 90 miljoni euro eest. Keskmiseks
metsamaterjali müügihinnaks kujunes 42,9 eurot kuupmeetrist, mis on 6% vähem
kui eelmise aasta samal perioodil. Esimese 9 kuuga müüdi raidmeid ja hakkpuitu
0,27 miljonit kuupmeetrit 8,9 miljoni euro eest. Keskmine müügihind ulatus 32,7
euroni kuupmeetrist.
„Mõningase hinnalanguse
võrreldes eelmise aastaga oleme kompenseerinud tootmismahu kasvatamisega,“
kommenteeris majandustulemusi RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ja lisas, et
lähituleviku võtmeküsimus on madalakvaliteedilisele puidule uute
müügivõimaluste leidmine.
Elanikkonnale soodsa kütte- ja
tarbepuidu ostmise võimaldamiseks müüb RMK eraisikutele kasvava metsa
raieõigust, 2012. aasta esimese 9 kuuga ulatus raieõiguse müügimaht 32
206 kuupmeetrini (11,1 eur/m3). Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga,
kus müüdi raieõigust 27 210 kuupmeetrit (9,5 eur/m3) on seda 16% enam.
2012. aasta eelarves prognoosis
RMK selle aasta müügituluks 128,9 miljonit eurot ning kasumiks 9,7 miljonit
eurot.
RMK on metsaseadusega
moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja
efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab
metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu
müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi
puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo:
Anneli Viik
RMK finants- ja
administratsioonijuht
Tel 676 7740, 501 4740
e-post anneli.viik@rmk.ee
www.rmk.ee