Keskkonnainspektsioon ja RMK tuletavad kuuseotsijatele meelde, et jõulukuuse võib tuua riigimetsast järgides RMK etteantud juhiseid.

RMK pakutud võimalus ise metsast kuusk tuua on osutunud väga populaarseks ja kindlasti kasutavad paljud pered seda võimalust. “Need, kellel kuuse toomine veel plaanis, saavad vajaliku info riigimetsa asukoha, hindade ja maksmisvõimaluste kohta RMK kodulehelt või mobiilirakenduse kaudu,” ütles RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

“Usume, et enamik inimesi hangibki endale jõulukuuse seaduslikult, aga paraku on igal aastal juhtumeid, kus üritatakse kuuski raiuda luba küsimata ja sealt, kus seda teha ei tohiks. Sellepärast teeb inspektsioon koos RMK ja politseiga enne pühi metsades tihedamalt kontrollkäike,” märkis Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juhataja Alar Soo.

Suuremat tähelepanu pööratakse piirkondadele, kus on varasematel aastatel rikkumisi toime pandud või kus RMK hinnangul võib probleeme ette tulla. Tähelepanu all on kindlasti kaitsealad ja metsanoorendikud tiheasustusalade ümbruses.

Keskkonnainspektsioon võib teha kontrollkäike ka jõulukuuskede müügikohtadesse ja müüjad peavad suutma kuuskede päritolu tõendada.

Riigimetsast saab ka sel aastal iga pere endale koju tuua jõulukuuse, juhised leiab RMK kodulehelt ja uuenenud mobiilirakendusest.

Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardilt näha riigimetsa alasid ehk kohti, kust võib jõulupuud otsima minna. Lisaks on lehel juhised ja tingimused jõulukuuskede raiumise ja koduse ümberkäimise kohta.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul tohib jõulukuuski raiuda ainult sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servad, liinide alused ja vana metsa alt. „Jõulukuuski ei tohi raiuda aga metsanoorendikest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kus neist on sirgumas palgipuud,“ ütles Toomas Väät ja lisas, et ka kaitsealadelt ei ole lubatud puid raiuda.

Riigimetsa ja kaitsealasid saab tuvastada RMK kodulehel, avaliku metsaregistri ja uuenenud RMK mobiilirakenduse kaudu. „Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt istutatud ja hooldatud ning enamasti ühevanuselised,“ täpsustas Toomas Väät.

Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot. Raieõiguse tõendamiseks peab isikul metsas kaasas olema maksekorraldus, milleks sobib vastav SMS kinnitus makse teostamise
kohta mobiiltelefonis või maksekorralduse väljatrükk.

RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta.

Mulluste pühade jooksul toodi RMK metsadest kokku üle 7600 jõulukuuse.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:

Toomas Väät

RMK metsakasvatuse peaspetsialist

telefon 520 5734

e-post toomas.vaat@rmk.ee

Mari-Liis Kitter

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja

telefon 514 5954

e-post mari-liis.kitter@rmk.ee

www.rmk.ee/kuuseke

RMK nõukogu kinnitas oma tänasel koosolekul RMK 2014.
aasta eelarve, mille kogumaht on 142,8 miljonit eurot ja planeeritav kasum 15
miljonit eurot.

„RMK tuludest valdava osa moodustab metsamaterjali müük,
mida järgmisel aastal on plaanis müüa 2,9 miljonit kuupmeetrit 129 miljoni euro
eest,“ ütles RMK nõukogu esimees Mati Polli ja lisas võrdluseks, et see on
samal tasemel käesoleva aastaga. Hakkpuitu plaanib RMK järgmisel aastal müüa
211 000 kuupmeetrit 6 miljoni euro ja raidmeid 12 000 kuupmeetrit 190 000 euro
väärtuses.

RMK kulud 2014. aastal on 127,8 miljonit eurot, mis on
võrreldes tänavusega 0,4% vähem. „Eelarve kahaneb logistika- ja palgakulude
osas. Palgakulud vähenevad seoses 2013. aastal tehtud töökorralduslike
muudatustega,“ selgitas Mati Polli.

Suurimad investeeringud, kokku 16,8 miljonit eurot,
plaanib RMK järgmisel aastal jätkuvalt suunata metsateede ehitusse ja
kuivendussüsteemide rekonstrueerimisse.

„Viimastel aastatel oluliselt kasvanud
metsauuendusmahtude tõttu on RMK-l järgmisel aastal plaanis teha enam ka
metsakasvatuslikke töid: metsauuenduse hooldamist 17% ja valgustusraieid 12%
võrra rohkem,“ selgitas Mati Polli ja lisas, et kolmandiku võrra suurenevad ka
looduskaitsetöödele tehtavad kulutused.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus,
mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK
kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu
müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja
metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, Eesti 5 rahvuspargis ning 40 kaitsealal ja
kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Mati Polli
RMK nõukogu esimees
Telefon 504 6577

Saaremaal Mändjalas on RMK
tellimusel renoveeritud Keskranna puhkekoht, mis täna, 22. novembril
ehitajalt vastu võetakse. Renoveerimisprojekti kogumaksumus oli 27 000
eurot, tööde teostajaks oli Saare EREK AS.

RMK loodushoiuosakonna
Saarte piirkonna juhataja Aili Küttimi sõnul on Keskranna puhkekoht
saanud täiesti uue väljanägemise. „Lagunenud laudteed on asendatud
sõelmekattega  jalgteedega, rannalisi on järgmisel hooajal ootamas uued
rannakabiinid ning käimla,“
rääkis Aili Küttim ja lisas, et 2014. aasta rannahooaja alguseks on RMK
planeerinud renoveerida ka Taimeaia ja Järve puhkekohad.

RMK, Kaarma vald ja MTÜ Päikesepesa sõlmisid 13. novembril ühiste
kavatsuste protokolli, et teha Mändjala rannaala korrastamisel,
tervisekaitsenõuetele vastavusse viimisel ja avaliku supluskoha avamisel
koostööd.

Kaarma vallavanema Andres Tinno sõnul toetab vald igati koostööd, mis
aitab kaasa rannaala ja ujumiskoha korrastamisele. „Avaliku ranna
olemasolu Mändjalas ja selle korrashoid on oluline mitte ainult Kaarma
valla elanikele, vaid ka kogu Saaremaa piirkonna puhke-
ja turismimajandusele,“ rääkis Kaarma vallavanem Andres Tinno ning
lisas, et läbimõeldud tegevusplaani puhul on võimalik rannas majandada
nii, et kavandatavad tööd ega ranna külastajad ei kahjusta sealset
kaunist loodust.

2012. aasta lõpus koostati RMK tellimusel OAAS Arhitektide OÜ poolt
Järve maastikukaitsealale jäävate Taimeaia, Keskranna ja Järve
puhkekohtade renoveerimise projekt. 2013. aasta renoveerimistööd tehti
RMK omavahenditest.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille
põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK
kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi
praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks
loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies
Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab
loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:

Aili Küttim

RMK loodushoiuosakonna Saarte piirkonna juhataja

Telefon 515 8921

www.rmk.ee

Alates 5. novembrist on Riigimetsa Majandamise Keskuse
(RMK) Tallinna kontoris avatud uudne teabepunkt, kus huvilised saavad tutvuda
lähiaastatel riigimetsas tehtavate tööde ja looduses liikumise võimalustega.
Teabepunktis on kuni 19. detsembrini avatud ka fotovõistluse Vereta jaht 2013
näitus.

Teabepunktis on külastajate käsutuses kaks arvutit ja
1,5-meetrise läbimõõduga puutetundlik Eesti kaardiga ekraan, millel saab sisse
ja välja lülitada erinevaid kaardikihte. Esmakordselt on võimalik kaardil
vaadelda kõiki RMK poolt järgmisel kolmel aastal kavandatavaid raie- ja
metsauuendustöid üle Eesti. 

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on
ekraan interaktiivne ja võimaldab suurendamist päris väikese maalapini välja,
et näha näiteks oma kodukoha ümbruse riigimetsa ja töid, mida RMK seal järgmise
kolme aasta jooksul plaanib teha. “Samaaegselt on kaardil võimalik sisse lülitada
ka metsamajade, lõkkekohtade ja marja- ning seenemetsade kaardikihid,”
tutvustas Rammo uuenduslikku teabepunkti ja lisas, et puhkealade ja
rahvusparkide kohta on teabepunktis kaasavõtmiseks olemas ka paberkaardid.

Kokku on RMK-l üle Eesti 12 eri maakonnas hooajaliselt
avatud 23 teabepunkti, mida 2012. aastal külastati 72 000 korral. RMK
looduses liikumise võimaluste kohta annab ülevaate ka veebileht http://loodusegakoos.ee/,
mis on loetav nii eesti, vene kui inglise keeles.

Teabepunkt on RMK uues majas, Tallinnas aadressil
Toompuiestee 24 avatud kõigile külalistele tööpäeviti ajavahemikus 9-18.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille
põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi
looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses
liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning
ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38%
Eesti metsadest.

Lisainfo
Mari-Liis Kitter
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
Tel: 676 7033, 514 5954
e-post: mari-liis.kitter@rmk.ee

 www.rmk.ee

www.facebook.com/riigimets

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud
lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates
homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee
24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse
noorte põtrade esmakohtumise.

Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel
Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi
käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori
kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18
ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu
Keskkonnahariduse Keskusesse.

Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul on Vereta Jahi
fotonäituse juhtmõte näidata piirkonna looduse iseärasusi ja sealset
liigirikkust. “Kuigi  tänavust Vereta
Jahi vapilooma kährikut ei õnnestunud ühelgi fotograafil pildile jäädvustada,
on sel aastal näitusel mitmeid erakordseid fotosid ning kaamerasilma ette
jäänud suur hulk linde annavad väga hea ülevaate piirkonna iseloomulikust
looduslikust mitmekesisusest,” selgitas Hun.

Vereta Jahi korraldajad on RMK ja AS Overall Eesti. Kokku
oli  tänavusel pildijahil 35 osalejat,
kellest paljud on tuntud ja hinnatud fotograafid. Tänase näituse avamise käigus
toimus ka konkursivõitjate autasustamine.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud
ettevõtted-organisatsioonid:

Vereta Jaht on loodusfotovõistlus Eestimaa
loodusmaastikel, mis toimus tänavu 16. korda. See on küttimisretk, kus
relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks
hulgaliselt looma- ja looduspilte.

Lisainfo:
Tiit Hunt
Fotovõistluse peakorraldaja
Telefon 506 7488
e-post tiithunt@gmail.com

RMK istutas tänavu riigimetsa 18,4 miljonit uut puud, mida on möödunud aasta rekordilisest 17,4 miljonist taimest miljoni võrra rohkem. Kõige rohkem uuendati metsa Ida-Virumaal, kuhu istutati üle 2,5 miljoni uue puu.

„Enamik taimedest pandi kasvama kevadel, ent juba teist aastat järjest istutame metsa ka sügisel,“ ütles RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. „Kuna eelmisel aastal istutatud ligi miljon kuuske läksid hästi kasvama, siis julgustas see ka tänavu sügisel metsa istutama,” lisas ta.

Rainer Laigu sõnul korraldab üks RMK metsakasvataja koos 60 hooajatöölisega kevadisel perioodil keskmiselt poole miljoni taime kasvamapaneku . “Ent Ida-Virumaal on metsakasvatajate mahud suurte metsamassiivide ja karjääride metsastamise tõttu üle kahe korra suuremad,” rääkis Rainer Laigu. Kokku palkab RMK igal kevadel metsauuendustöödele juurde 2000 hooajatöölist.

Puuliikide lõikes istutas RMK tänavu enim mändi – kokku 9,8 miljonit puud, kuuske 7,6 miljonit, kaske 1 miljoni, lisaks veel sangleppa ja tamme. Enim puid istutatigi Ida-Virumaa metskonda – kokku 2,5 miljonit. Üle miljoni puu istutati veel ka Lääne-Virumaa, Alutaguse, Raplamaa, Harjumaa, Põlvamaa, Viljandimaa ja Pärnumaa metskonnas.

Üle 6 miljoni tänavu istutatud puudest on potitaimed, mida kasvatatakse Pärnumaal RMK ja Soome riigimetsa majandaja ühisettevõttes AS Eesti Metsataim. Ülejäänud riigimetsa uuendamiseks vajalikud taimed kasvatatakse seitsmes RMK taimlas üle Eesti.

Riigimetsa uuendusraiete maht on järgnevatel aastatel keskmiselt 8500 hektarit aastas. Uut metsa rajab RMK puid istutades, külvates või looduslikule uuenemisele jättes.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo:
Rainer Laigu
RMK metsamajanduse peaspetsialist
Telefon 510 1411
e-post rainer.laigu@rmk.ee
www.rmk.ee

RMK 2013. aasta 9 kuu müügikäive ulatus 111
miljoni euroni, mis on 8% enam võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. RMK 9 kuu
auditeerimata puhaskasum oli 20,9 miljonit eurot, mis on 26% suurem kui aasta
varem samal perioodil.

“Oleme
puidu müügimahtudega kavandust ees, kuna head ilmaolud lubasid kevadel raietöid
teostada pikemalt,” selgitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ja lisas,
et aasta lõpuks võrdsustuvad raie- ja müügimahud käesolevaks aastaks
kavandatuga. “Samas loodame tänu kulude kärpimisele sarnaste müügimahtude
ja -hindade juures saavutada aasta kokkuvõttes suurema kasumlikkuse,”
kinnitas Kallas.

Valdava
osa tuludest teenis RMK metsamaterjali ja hakkpuidu müügist. Üheksa kuuga müüs
RMK 2,4 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali kokku 103 miljoni euro väärtuses.
Keskmiseks metsamaterjali müügihinnaks kujunes 43,3 eurot kuupmeetrist, mis on
eelmise aasta esimese 9 kuuga võrreldes samal tasemel. Raidmeid ja hakkpuitu
müüs RMK 9 kuuga 0,2 miljonit kuupmeetrit 4,5 miljoni euro väärtuses, keskmine
müügihind ulatus 28 euroni kuupmeetrist.

Võrdluseks:
2012. a üheksa kuuga müüs RMK 2,1 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali kokku 90
miljoni euro eest. Keskmiseks metsamaterjali müügihinnaks kujunes 42,9 eurot
kuupmeetrist. Esimese 9 kuuga müüdi raidmeid ja hakkpuitu 0,27 miljonit
kuupmeetrit 8,9 miljoni euro eest. Keskmine müügihind ulatus 32,7 euroni
kuupmeetrist.

RMK
on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on
riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab
metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi
looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses
liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning
ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38%
Eesti metsadest.

Lisainfo:

Aigar
Kallas
RMK juhatuse esimees
Tel 528 1299
e-post aigar.kallas@rmk.ee
www.rmk.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) uuendab või rekonstrueerib käesoleva aasta lõpuks üle Eesti 360 kilomeetrit metsateid ja 18 300 hektarit metsakuivendussüsteeme. 

RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimanni sõnul investeerib RMK riigimetsa taristu arendamisse sellel aastal kokku 18,7 miljonit eurot, tänu millele valmib üle Eesti ligi 150 objekti. “Täna valmib RMK metsades üle Eesti peaaegu iga päev mõni objekt –  rekonstrueeritud metsatee, metsakuivendussüsteem, suur truup või sild,” märkis Reimann ja lisas, et sarnases mahus jätkatakse metsaparandustöödega ka järgmistel aastatel.

RMK panustab metsakuivendussüsteemide ja metsateede rekonstrueerimisse  või uuendamisse tänavu igas maakonnas keskmiselt 1,3 miljonit eurot. Suurim valmivatest objektidest on Ida-Virumaal, Alutaguse metskonnas asuv 4250-hektariline Kiissa metsakuivendussüsteem, millel kulgeb 15 metsateed kogupikkusega 36 kilomeetrit. Objekti investeeritakse kokku 3,82 miljonit eurot.

Metsakuivendussüsteeme uuendatakse metsas selleks, et säilitada varasemast saavutatud puidu lisajuurdekasv ja puidu parem kvaliteet. Uuendatud metsateed lihtsustavad metsamajanduslike tööde korraldamist, tagavad ligipääsu metsapõlengute korral ja aitavad kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele.

RMK hallatavast metsamaast ligikaudu pool ehk üle 400 000 hektari on kaetud metsakuivendussüsteemidega, metsateede kogupikkus on 8300 kilomeetrit.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.


Lisainfo:
Margus Reimann
RMK metsaparandustalituse juhataja
Telefon 502 1510
e-post margus.reimann@rmk.ee
www.rmk.ee 

Keskkonnaamet,
RMK ja
Keskkonnainspektsioon paluvad kõigil paadiomanikel oma veesõidukid hiljemalt 1.
detsembriks 2013. aastal Endla looduskaitsealalt ära viia.

Endla
looduskaitsealale jääv Endla järv on olnud populaane sihtkoht nii matkajate kui
kalastajate seas juba aastakümneid. Mõned aastad tagasi kaotatud püügipiirangud
kalastuskaartide piirarvu näol on märkimisväärselt suurendanud järvel
kalastajate hulka. Sellega koos on kasvanud ka kaitseala külastuskoormus ning
seda vaatamata Endla järvel ja Sinijärvel 1. aprillist kuni 30. juunini
kehtivale liikumiskeelule. Samuti on suurenenud reostus, prahistamine ja muud
külastusega seotud kahjud järve ümbruses.

2013. aastal rõhutasid eksperdid Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava
koostamise raames muuhulgas ka vajadust lahendada paatide ebaseaduslikust ja
kooskõlastamata hoiustamisest tingitud probleem Endla järve ümbruses. Paatide
vettelaskmine, kaldale tõmbamine ning kaldal hoidmine selleks mittesobilikes
kohtades kahjustab kaldaid ja taimestikku ning on vastuolus kaitseala
kaitse-eeskirjaga.

Eelnimetatud põhjustel on kõikidel paadiomanikel kohustus oma veesõidukid
hiljemalt 1. detsembriks 2013. aastal Endla looduskaitsealalt ära viia.

Paatide kasutamise ja hoiustamise tingimustest kaitsealal teavitatakse
külastajaid enne uue külastushooaja algust, mil on taas lubatud Endla järve ja
Sinijärve sihtkaitsevööndis viibimine. 1. aprillist kuni 30. juunini kehtib nimetatud
sihtkaitsevööndis liikumiskeeld.

Lisainfo:
Kaili Viilma
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtivspetsialist
mob 50 51 955, tel 7302 243
e-post Kaili.viilma@keskkonnaamet.ee