Haversi kahlajatest

Blogi
10.08.2017
Maria Plink

Möödunud nädalavahetuse tugevad läänekaaretuuled põhjustasid mereveetaseme kiire tõusu ja laupäeva hommikuks loksuski meri kaamerast juba loetud sentimeetrite kaugusel, pühapäevaks oli seal juba parajalt sügav karvane meri.

Enne kaamera teisaldamist võis kurvitsaliste tegemisi jälgida otse objetiivi all ja oli hea võimalus linnuliike ka määrata. Kahlajaliikide määramine nende sarnasuse tõttu on muidugi keerukas ettevõtmine isegi kogenud linnuhuvilisele.

Liivatüll vasakul

Vahetult enne kaamera evakueerimist tõusva mere eest jõudsin veel tormiseks kiskuva tuulega kahlajatest jupikese videot ”vändata”. 

Video alguses suuremad kahlajad roostepruuni kaela ja kõhualusega on vöötsaba-vigled, toonilt sarnased kuid veidi väiksemad on suurrüdid. Neid kahte liiki ongi väga kerge segi ajada, kui nad just kõrvuti ei ole, nagu videost paistab. Nii on võimalik ka hõlpsasti liivatülli segi ajada väiketülliga ja plüüd rüüdiga jne.

Suurrüdi keskel

Klipi esimese 50 sekundi jooksul näeb veel liivatülle ja hetkeks ühte plüüd. soorüdid on kaadris pidevalt.  

Plüü vasakul

Kõige arvukam läbirändaja kahlajate seas ongi ainsana ka meil pesitsev rüdiliik soorüdi (Calidris alpine). Eestis kohtab soorüdi kahte alamliiki – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja tundrarüdi (Calidris alpina alpina) ning suurem osa rändesalkadest koosnevad tundrarüdidest.


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

Fotod: RMK metsapäeval sai 400 huvilist istutustööl ise käed külge panna

RMK tänavusest 19 miljoni taime istutamistööst on pool tehtud. Metsakasvatustööd tutvustaval RMK metsapäeval sai reedel oma käega männitaimi mulda panna ligi 400 inimest. 
16.05.2026
Blogi

Noppeid hirvekaamera 13. hooajast

Eelmise aasta novembri lõpus alanud hirvekaamera 13. hooaeg sai selleks korraks läbi maikuu alguses. Poole aasta jooksul toimus kaamera vaateväljas nii mõnigi ere ja üllatav hetk.
14.05.2026