Haversi kahlajatest

Blogi
10.08.2017
Maria Plink

Möödunud nädalavahetuse tugevad läänekaaretuuled põhjustasid mereveetaseme kiire tõusu ja laupäeva hommikuks loksuski meri kaamerast juba loetud sentimeetrite kaugusel, pühapäevaks oli seal juba parajalt sügav karvane meri.

Enne kaamera teisaldamist võis kurvitsaliste tegemisi jälgida otse objetiivi all ja oli hea võimalus linnuliike ka määrata. Kahlajaliikide määramine nende sarnasuse tõttu on muidugi keerukas ettevõtmine isegi kogenud linnuhuvilisele.

Liivatüll vasakul

Vahetult enne kaamera evakueerimist tõusva mere eest jõudsin veel tormiseks kiskuva tuulega kahlajatest jupikese videot ”vändata”. 

Video alguses suuremad kahlajad roostepruuni kaela ja kõhualusega on vöötsaba-vigled, toonilt sarnased kuid veidi väiksemad on suurrüdid. Neid kahte liiki ongi väga kerge segi ajada, kui nad just kõrvuti ei ole, nagu videost paistab. Nii on võimalik ka hõlpsasti liivatülli segi ajada väiketülliga ja plüüd rüüdiga jne.

Suurrüdi keskel

Klipi esimese 50 sekundi jooksul näeb veel liivatülle ja hetkeks ühte plüüd. soorüdid on kaadris pidevalt.  

Plüü vasakul

Kõige arvukam läbirändaja kahlajate seas ongi ainsana ka meil pesitsev rüdiliik soorüdi (Calidris alpine). Eestis kohtab soorüdi kahte alamliiki – niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja tundrarüdi (Calidris alpina alpina) ning suurem osa rändesalkadest koosnevad tundrarüdidest.


Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Kuidas taastatakse metsise elupaiku Rail Balticu trassi ääres?

Rail Balticu rajamine mõjutab oluliselt metsise elupaiku, mistõttu luuakse Lõuna-Pärnumaal hüvitusalad, kus taastatakse liigile sobivad elutingimused.
22.04.2025
Uudis

Riigimets uueneb: RMK paneb tänavu kasvama üle 20 miljoni puu

Aprilli esimese poole miinuskraadide taandumisel läksid riigimetsas hoogsamalt käima tööd uue metsapõlve rajamiseks. Üle Eesti jõuab tuhandete inimeste töö ja vaevaga mulda 20,3 miljonit noort puud.
16.04.2025