Hingetõmbehetk- talvine pööripäev
Talvine
pööripäev kipub juba poolest sügisest tuure koguva jõulutamise varju jääma aga
tegelikult on siin pimedas põhjalas skandinaavia ja germaani kultuuri piiril aasta
märgilisem hetk olnud.
Algselt lõppes talvise pööripäevaga vana
ja algas uus aasta ning seda tähistati meile tänapäevalgi tuttavate tõrjemaagiliste
võtetega nagu kurja peletamine tule ja lärmiga, mis on kaasajal ilutulestiku
vormi võtnud.
Talvine pööripäev lõpetas mõneks ajaks kõik
tööd peale pühade ettevalmistuseks vajalike toimetuste ja võimaldas seega end
korraks teisele lainele häälestada, unustada argihallus ja rutiinsed talvised
talutööd. Kahtlemata oli valge lumevaip piduliku ja
pühaliku meeleolu loomisel abiks aga tegelikult on ilm talvise pööripäeva ning
jõulude paiku alati pisut pöörane olnud. Levinud valgete jõulude ihalus aga seotud
helgete lapsepõlvemälestuste, ameerikalike populaarsete jõululaulude või
lihtsalt üldinimliku vajadusega valguse järgi.
Vaatamata sellele, et kõik ilmatargad sügisel
ühehäälselt valgeid jõule ennustasid, avanes talvisel
pööripäeval ja sellele järgnenud päevadel vähemalt põhjarannikul pigem
märtsikuud meenutav pilt.
Pidev padusadu ja plusskraadid on ujutanud
üle paigad, kus kunagi varem isegi kevadel vett pole olnud.
Porine pilvealune valgus toob välja
Rannaküla kivi värvid ja pinnad. Kivil puhkab jalga ikka veel rändav
kalakajakas.
Paarkümmend laululuike ei kibele veel
lõunapoole ja seenigi leidub metsas.
Loe lisaks
On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.