Igapäevased “toiduraiskajad”
Hirvekaamera ees näeme metssigu igapäevaselt.
Kaheksapealine kari sööb muljetavaldava kiirusega Uno toodud porgandeid, peete
ja kartuleid.
Pole imestada, sest üks metssiga võib ööpäevas ära
süüa kuni 6 kg toitu. Õunad on muidugi
kõikide lemmikud. Peale sõraliste hindavad neid kõrgelt ka kährikud, mägrad ja
rebased. Need maitsevad isegi metsnugisele – teda on nähtud paaril korral
söödaplatsilt minema jooksmas, õun lõugade vahel.
Metsseast veel. Kliima muutudes on mitmed metsloomad
Eestist sisse või välja rännanud. Ka metssiga pole meie põlde ja metsaaluseid
kuigi pika aja vältel tõnginud. Esimesed arglikud metsseakuldid saabusid meile pärast
paarisaja-aastast külmaperioodi üle Läti piiri alles 1920ndatel aastatel. Saaremaale
toodi esimesed metssead 1960ndate alguses. Küttimise andmed peegeldavad
ilmekalt metssigade kiiret arvukuse tõusu. Kui 1956. aastal kütiti kogu Eestis
vaid kuus metssiga, siis aastal 1970 tabati juba 1000 looma. Möödunud
jahiaastal aga kütiti ainuüksi Saaremaal ligi 2600 looma. Tänaseks on nad mööda
jääd või ujudes jõudnud ka üsna väikeste meresaarteni.
Metsnugis valib omale sobivat õuna.
Metssigadel on jooksuaeg novembrist
jaanuarini. Muidu eraklik kult on selleks puhuks juba karjaga liitunud.
Huubert ja metssead – nagu üks pere.
