Kaunist kuldkingast Nehatu looduskaitseala servas
Nehatu looduskaitsealal Pivarootsi lähistel tehti hooldustööd II kategooria kaitsealuse kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohas. Kuldking on kasvuala laiendamas.
2017. a juunis käisin Nehatu looduskaitsealal välitööl. Tagasiteel, murdes läbi tiheda paakspuu- ja kadakavõsa, sattusin juhuslikult kauni kuldkinga kasvukohta. Jämedalt hinnates oli võsa all ligi 400 juba õitsenud isendit.
2017. a oli pilt selline. Tihedalt paakspuud ja kadakat. Tuli sellest läbi murda.
Võsa all leidus palju kuldkinga.
Keegi oli leidnud, et parim jäätmekäitleja on loodus.
Kasvukoht oli EELIS andmetes registreeritud juba 2011. a, kirjega “paar puhmast, ära õitsenud, võib olla laiemalt, juhuslik vaatlus”. Pindala keskkonnaregistris oli vähem kui 0,1 ha.
Kuna 2017. a suvel paistis taimi olevat küllaltki palju, piiritlesin ala GPS-ga ning sama aasta sügisel uuendati keskkonnaregistris kasvukoha pindala 0,14 ha suuruseks.
Suheldes inimestega MTÜ-st Käoraamat ja keskkonnaametist, leidsime, et kuna kaunis kuldking on kaitsealune liik ja populatsioon antud kohas küllaltki arvukas, tuleks tema kasvutingimuste parandamiseks kasvukohta hooldada.
RMK looduskaitsetöö hankel võttis MTÜ Käoraamat asja käsile ja 2018. a hilissügiseks oli ala võsast puhastatud. See oli ühe inimese käsitöö – vägev!
Käisin 2019. a mais ala vaatlemas. Mõnest sajast varem märgatud isendist oli saanud rohkem kui tuhat. Avatud ala oli kuldkingaga kaetud lausaliselt.
Ja mitte ainult! Kuldkinga leidus ka kahel pool hooldatud ala tihedas võsas ja puistus, nüüd juba ligi 1 ha suurusel alal. Kuldkingal läheb seal hästi. Mõnest 2011-ndal aastal nähtud taimest on 2019-ks aastaks saanud ligi paar tuhat õitsevat taime.
Mida seal lähemal vaatlusel veel märgata võis?
Krabiämblikele meeldib saaki varitseda peamiselt lilledel. Üsna tavaline on kohata krabiämblikku kuldkinga õiel, nagu alloleval pildilgi, kus üks kena kollane krabiämblik on end paigutanud kuldkinga õiele. Krabiämblik püüab saaki haarates, ta ei koo võrku. Siis ilmus sinna õie alt üks teine, tunduvalt väiksem ämblik.
Arvasin, et väiksem ämblik ründas suuremat, kuid sain teada, et väiksem on sama liigi (Misumena vatia) isane ja ilmselt on tegemist armurõõmudega. Viimasel pildid on ämblikud kuldkinga õie sees tegutsemas.
Selle liigi emased suudavad muuta oma keha värvust olenevalt õie värvist kollaseks, valgeks või rohekasvalgeks. Seda mitte hetkega, vaid värvuse muutumine toimub mitme päeva jooksul.
