Kes on nolgus?

Blogi

26.02.2015

merike.bezrodnaja

Eesti vetes elab enam kui kolmveerandsada kalaliiki.
Ühed neist on meile väga tuttavad ja teistest pole paljud võibolla kuulnudki.

Viimaste hulka kuulub
ka veidra nimega kala nolgus (Myxocephalus
scorpius). Ega seda kala kalalettidel näe
ja põline rannarahvaski kutsub elukat ekslikult enamasti merihärjaks või merikuradiks.
Kalurid heidavad nolguse pikalt süvenemata üle parda. Miks peakski tundma kala, keda ei panda pannile ega supipotti?

Aga võiks, sest
tegu on täitsa põneva kalaga – tavatu välimusega, suure ja laia peaga kirju loom
võib isegi urisevat häält teha. Mere põhjas elav, arktilist päritolu
külmalembene elukas kasvab põlisel levialal Põhja-Jäämeres kuni 60 cm
pikkuseks. Peale jää-aega Läänemerre saabunud kalaliik siin nii suureks ei kasva, 35 cm pikkused isendid on juba haruldased.

Nolgused koevad
talvel. Praeguseks on enamus emaskaladest marja kinnitanud kivi või vetika pinnale
ja isaskalad kaitsevad ning aereerivad mune “pesalt” lahkumata umbes viis
nädalat kuni vastsete koorumiseni.

Nolguse sagedasem saakloom on merikilk, kes samuti saabus siia arktilisest
merest. Toidusedelisse kuuluvad
veel kirpvähid, hulkharjasussid, balti lamekarp ja mitmed kalaliigid, kellest
jõud üle käib.

Sagedamini satub nolgus püünistesse Saaremaa ja Hiiumaa
läänepoolsetes vetes ning Liivi ja Soome lahes sügavamast veest.

Merikilk.

Kirpvähk.

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse