Kevad vee all

Blogi
18.04.2016
merike.bezrodnaja

Kevadine linnulaul kogub metsades tuure. Peamised tänased lauljad – punarinnad, metsvindid ja erinevad rästaliigid on muutnud häälekaks seni vaiksed laaned-metsatukad. Kevad areneb omasoodu ka vee all.

Särjed on juba parvede kaupa liikvele läinud. Merelahtedes elavaid särgi on hulgaliselt paljudes kohtades teel jõgedes ja ojades asuvatele koelmutele. Möödunud aastase taimestikuga kuni põlvekõrgusesse vaiksemasse soppi viibki nende muidu paiksete kalade rännukihk. Siin ongi särgedele sobiv paik marja ja niisa heitmiseks.

Kuulsin vanalt kalamehelt tõdemust, et särg koeb siis, kui lepad on hiirekõrvus. Sang- ega hall-lepad pole veel kõikjal hiirekõrvus ja küllap särjedki veel ei koe, kuid just nüüd on õngemeestel väga hea särjesaak.  

Särg on meie levinumaid kalu, kes asustab järvi, jõgesid ning ojasid eelistades veekogu taimestikurikkamaid osi, meres enamasti rannikul jõesuudmete läheduses ning abajates roostiku piirialadel. Särg on kalda lähedust eelistav parvekala, kellele ei sobi happelised metsa- ja soojärved.







Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

Igaüks, kes toob riigimetsast jõulupuu, panustab laste loodusharidusse

Jõulueelsel ajal on RMK külastuskeskuste õued siginat-saginat täis – käimas on lasteaia ja algkoolilastele suunatud hariduslik eriprogramm „Jõulupuu lugu“. Sellesse, et spetsiaalne laste haridusprogramm teoks sai, andis eelmisel aastal panuse igaüks, kes riigimetsast jõulupuu tõi.
05.12.2025
Blogi

“Püsige väikestes kohtades!” ehk millist tagasisidet sai looduskaitsekonverents 

Oktoobri lõpus kogunes Saaremaale RMK konverentsile "Elupaikade taastamine ja kaitse" suur hulk looduskaitsevaldkonna inimesi. Tagasiside põhjal olid osalejad üldjoontes rahul nii korralduse kui sisuga, kuid tehti ka asjalikke tähelepanekuid, mis aitavad järgmisi sündmusi veelgi paremaks lihvida.
04.12.2025