Linnumöll Haeska rändekaameras

Blogi
09.05.2025
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Matsalu lahe rannaniidud ja madalad rannaveed kihavad põhja suunas rändavatest lindudest, õhkki on haneliste parvedest paks. Lisaks paistavad juba koju saabunud kiivitajad, naeru- ja kalakajakad, hall- ja hõbehaigrud, sookured, meriskid, koovitajad, liivatüllid, punajalg-tildrid, tutkad ja paljud teised.

Viimast kiivitajat nägin rändekaamera vahendusel 5. jaanuaril ja taaskord jälle 7. märtsil, nad olid meilt ära vaid kaks kuud. Kiivitajad tulid talvitusaladelt tagasi peamiselt aprillis, viimased olid sealjuures siit lahkunud alles oktoobri lõpus või täitsa novembri alguses. Ka esimeste sookurgede saabumine veebruari viimastel päevadel on tänapäeval reaalsus.

Rändlindude elu kulgeb kliima soojenedes pragmaatiliselt ja energiasäästlikult, pole vaja ju kaugele minna, et ellu jääda. Tundub, et kohastumuslikud linnuliigid oskavad seda kenasti ära kasutada. Märtsi seitsmendal päeval algaski minu hinnangul linnukevad Matsalus. Soodsad tuuled ja muud ilmaolud tõid siia esimestele kiivitajatele lisaks parvede kaupa rändavaid Soome rahvuslinde – laululuiki.

Praegu on käimas tohutu valgepõsk-laglede ränne ja koondumine Haeskas ainuüksi kaamera piiratud vaateväljas. Suur-laukhanede parved veedavad aega ka rannaniidul, aga veel rohkem on neid metsaviiru taga niidul lausa tee ääres ja vaatetorni taga rannikul.

Suur-laukhaned
Suur-laukhaned

Kaamera vahendusel on lihtsam märgata muidugi kogukamaid linde, väikeste värvuliste rännet on palju keerulisem tabada. Oli puhas juhus, et arktikasse suunduvad hangelinnud kulu seest üles leidsin ja kuidagi pildile sain. Võta sa kinni, kes on need õhus lendavad väikestest värvulistest linnuparved kuskil kauguses.

Hangelinnud
Hangelinnud

Pisut uduselt ja kaugelt zuumides õnnestus videole saada hetkeks ka üks seltskond välimuse ja laulu poolest võrratuid kahlajaid – suurkoovitajaid. Euroopa kõige suurema kahlaja emaslinnul võib suur kõver nokk kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Suurkoovitaja meloodiline, kummastav ja kaugele kostev õhuline laul ei saa küll ühtegi linnuhuvilist külmaks jätta. Igatahes mind mitte!

Suurkoovitaja
Suurkoovitaja

Soopardid, räusad, tiirud… ka Soome linnuvaatlejad oma pikkade vaatlustorudega on juba kohal.

Kellel huvi ja aega, minge Matsalu lahe äärde ja vaadake seda linnumöllu oma silmaga, veel kestab!

Meie lõpetasime rändekaameraga enne peo lõppu, sest üks jupp kaamerajaamast peab mägralinna jõudma, et saaksime ka mägrapere tegemistest osa.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Kalsa soo kuivenduskraavide sulgemine aitab hoida haruldaste liikide kodu

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib 2026. aasta sügisel alustada Alam-Pedja looduskaitseala loodeosas Kalsa soos ja Epru raba servaaladel loodusliku veerežiimi taastamistöid. Tööde piirkond jääb Põltsamaa ja Viljandi valla territooriumile ning asub kaitsealal.
12.06.2026
Metsamees

Märg niit ei ole tühi maa: miks RMK taastab vähemalt 500 hektarit üleujutatavat pärandmaastikku

Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
09.06.2026