Loode tammikus lõpeb sel sügisel puisniidu taastamistöö

Blogi
26.08.2021
Ants Animagi looduskaitsespetsialist
looduskaitsespetsialist

Saaremaal Loode tammikus toimub jätkuvalt kaitsekorralduslik töö tihedaks kasvanud puu- ja põõsarinde tõttu hääbunud puisniidule iseloomuliku taimestiku- ja muu liigirikkuse taastamiseks.

 

Veel
19. sajandil hooldati Loodemaal 310 ha heinamaid ja 43 ha hõredat
lehtpuuenamusega puistut, mida me täna teame Loode tammikuna. Tänaseks on
suurem osa kunagistest Loode heinamaadest metsastunud ja metsastatud. Märjad rannikualad künti
peenardeks ning sinna istutati männid. Töö tulemuseks on tihedad ja kidurad
männipuistud. 

Loode
tammikuna tuntud puisniidu kinnikasvamine sai alguse peale teist maailmasõda
kui piirkond oli hõivatud Nõukogude armee poolt. Pikka aega oli Loode tammik suletud
tsoon, kohalike sõnul koguni taraga piiratud. Sõja lõpus ja vahetult sõjajärgsel
ajal kaevati tammikusse suur hulk tanki- ja kahuripesi ning varjendeid, et
vajadusel katta tulega Kuressaare lahte ning Sõrve viivat maanteed. Tammikusse
ehitati ka mõned moona- ja varustuslaod, mille asukohad on maastikul
tuvastatavad praegugi. 

Loode
tammik (55 ha) võeti looduskaitse alla 1955. a. 

Varem taastamata puisniidu osa taastamistöö esimene etapp toimus 2018-2019. a. Tööd tehti 12,6 ha suurusel
alal, kus peamiselt eemaldati puisniidule kasvanud haavad ja võsa ning freesiti
kännud. Vähemal määral raiuti ka teisi puuliike. 

Peale
esimest etappi saime olukorda vaadata uue pilguga 2020. aastal. Haava osakaal ja
varjutav mõju oli paiguti endiselt suur. Leidsime, et valgustingimuste
parandamiseks ja rohukamara taastumiseks tuleb täiendavalt eemaldada peamiselt nooremat
ja keskealist haaba. Eemaldada tuleb saare surma surnud saari, tuuleheidet,
tasandada enamus tanki ja kahuripesi, sest need muutsid ala niitmise tehnikaga praktiliselt
võimatuks. 

Töö
teine etapp algas 2021. a teisel poolel 10,5 ha suurusel pinnal. Peale täiendavat
kujundusraiet freesitakse kännud, purustatakse juure- ja kännuvõsud ning alalt
koristatakse raidmed ja tuuleheide. Lisaks tasandatakse 58 väiksemat, nõukogude
ajal kaevatud kahuri- ja tankipesa. Osad pesad ja varjendite augud jäävad ajalugu kajastavate eksponaatidena alles.

 

Nõukogude armee kaevas suure osa Loode tammikust ümber. Alal on näha suurel hulgal tanki- ja kahuripesi ning varjendite auke. Masinaga niitmine sellisel pinnal on praktiliselt võimatu, käsitöö aga ei tasuks ära. Pelgalt missioonitundest riigimaid hooldusesse ei võeta, leiva peab ikka lauale saama.

Loode “kuumaastik”.

Loode “kuumaastik”.

Käib vanade raidmete ja tuuleheite koristamine.

RMK looduskaitsetööjuht Timo annab kopajuhile juhiseid kahuripesade kinniajamise kohta. Esimese augu juures.

“Kuumaastiku” tasandamine.

Auk sai kinni, maa tasaseks. Paraku tuleb nüüd mõnda aega oodata taimestumist. Aastaga on roheline, kuid koosluse kujunemiseks läheb mitmeid aastaid.

Siin oli kahuripesi väga tihedalt, et vajadusel anda marutuld Kuressaare lahele.

Värskelt freesitud haavakänd.

Kännu freesimine.

Loode tammikus peaksid taastamistööd selle sügisega ühele poole saama ja hea hooldamise korral saame mõne aastaga taas ühe suure ja kauni-ilmelise puisniidu.

Puisniit
on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu või ka looduslik
heinamaa, kus kasvavad hajusalt puud ja põõsad. Puisniidu püsimise aluseks
on tema iga-aastane ühekordne niitmine ning vajadusel puu- ja põõsarinde
kujundamine.
Puisniit on üks liigirikkamaid maismaakooslusi. Regulaarne
niitmine tekitab ja hoiab tasakaalu metsa- ja niiduliikide üheaegse esinemise
vahel. Kõrge liigirikkuseni jõudmine nõuab aastakümneid ühtlaselt kestvat
niiduhooldust.

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK parima metsamajanduse magistritöö preemia sai Karl-Markkus Hiiemäe

Tänavu pälvis RMK iga-aastase 1000 euro suuruse metsamajanduse magistritöö preemia Karl-Markkus Hiiemäe tööga „Männi-võrsevähi tekitaja Diplodia Sapinea eoste leviku dünaamika Eestis“.
20.06.2025
Uudis

Loodusesse sõites jaga transporti ning arvesta teistega

Lause „hoiame kokku“ saab looduspuhkusel mitu tähendust. Ja kokku hoida tasub nii loodusesse sõites kui ka seal viibides.
20.06.2025