Kährikud on mäkrade naabriteks olnud veidi
vähem kui kolmveerand sajandit, varem neid Eestimaal polnudki. Esimene kährikuleid
pärineb Vene piiri äärest küll juba aastast 1938, kuid kiire levik sai alguse
siiski aastal 1950, kui Kalinini oblastist toodud 86 kährikut lasti lahti
tolleaegses Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnas.
Nüüd on kährikuid Eestimaal mandrist väikeste
laidudeni palju ja täpselt teadmata arvul, kuid kohata nende väikseid poegi on
ikka paras õnn.
Rebane
Paistab, et selle linna mägrapaar talub
allüürnike lähedust hästi – nende üks kasutatav uruava paikneb kährikuperest vaid
kümne meetri kaugusel.
Rajakaamera salvestiste järgi otsustades on
selle linna mäkradel veel teinegi üüriline – rebane. Tema poegi ja nende
käpajälgi sel korral ei näinud, küllap nad seal urus on veel pisikesed. Kindel
on, et ühe maja elanike pojad koos õues mängimas ei käi.
Matsalu lahe rannaniidud ja madalad rannaveed kihavad põhja suunas rändavatest lindudest, õhkki on haneliste parvedest paks. Lisaks paistavad juba koju saabunud kiivitajad, naeru- ja kalakajakad, hall- ja hõbehaigrud, sookured, meriskid, koovitajad, liivatüllid, punajalg-tildrid, tutkad ja paljud teised.
Riigimetsa Majandamise Keskuse tööd ja tegemised riigimetsa kasvatamise, looduse kaitsmise ja looduskülastusvõimaluste arendamise kohta 2024. aastal on koondatud kompaktselt trükisesse „Faktid ja numbrid“.