Mägrad naabrid
Blogi
16.05.2016
Kährikud on mäkrade naabriteks olnud veidi
vähem kui kolmveerand sajandit, varem neid Eestimaal polnudki. Esimene kährikuleid
pärineb Vene piiri äärest küll juba aastast 1938, kuid kiire levik sai alguse
siiski aastal 1950, kui Kalinini oblastist toodud 86 kährikut lasti lahti
tolleaegses Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnas.
Nüüd on kährikuid Eestimaal mandrist väikeste laidudeni palju ja täpselt teadmata arvul, kuid kohata nende väikseid poegi on ikka paras õnn.
Paistab, et selle linna mägrapaar talub allüürnike lähedust hästi – nende üks kasutatav uruava paikneb kährikuperest vaid kümne meetri kaugusel.
Rajakaamera salvestiste järgi otsustades on selle linna mäkradel veel teinegi üüriline – rebane. Tema poegi ja nende käpajälgi sel korral ei näinud, küllap nad seal urus on veel pisikesed. Kindel on, et ühe maja elanike pojad koos õues mängimas ei käi.
Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi
Linnumöll Haeska rändekaameras
Matsalu lahe rannaniidud ja madalad rannaveed kihavad põhja suunas rändavatest lindudest, õhkki on haneliste parvedest paks. Lisaks paistavad juba koju saabunud kiivitajad, naeru- ja kalakajakad, hall- ja hõbehaigrud, sookured, meriskid, koovitajad, liivatüllid, punajalg-tildrid, tutkad ja paljud teised.
Uudis
„Faktid ja numbrid“ võtab kokku RMK 2024. aasta
Riigimetsa Majandamise Keskuse tööd ja tegemised riigimetsa kasvatamise, looduse kaitsmise ja looduskülastusvõimaluste arendamise kohta 2024. aastal on koondatud kompaktselt trükisesse „Faktid ja numbrid“.