Mägrad naabrid
Blogi
16.05.2016
Kährikud on mäkrade naabriteks olnud veidi
vähem kui kolmveerand sajandit, varem neid Eestimaal polnudki. Esimene kährikuleid
pärineb Vene piiri äärest küll juba aastast 1938, kuid kiire levik sai alguse
siiski aastal 1950, kui Kalinini oblastist toodud 86 kährikut lasti lahti
tolleaegses Pikknurme, Põlula ja Lihula metskonnas.
Nüüd on kährikuid Eestimaal mandrist väikeste laidudeni palju ja täpselt teadmata arvul, kuid kohata nende väikseid poegi on ikka paras õnn.
Paistab, et selle linna mägrapaar talub allüürnike lähedust hästi – nende üks kasutatav uruava paikneb kährikuperest vaid kümne meetri kaugusel.
Rajakaamera salvestiste järgi otsustades on selle linna mäkradel veel teinegi üüriline – rebane. Tema poegi ja nende käpajälgi sel korral ei näinud, küllap nad seal urus on veel pisikesed. Kindel on, et ühe maja elanike pojad koos õues mängimas ei käi.
Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees
Pärandkultuuriks saanud metskondade kontorid ja metsavahikordonid
Metsamehi ja -naisi on kadestatud parima töökeskkonna – metsa – pärast. Ometi on läbi ajaloo vajanud ka nemad tööruume, et paberi- ja arvutitööd teha ning näiteks ka seal parimas keskkonnas märjaks saanud riideid kuivatada.
Uudis
Erko Soolmann: RMK mudel on hoida palgal teadmisi, teenuseid on efektiivsem tellida
RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni ütles intervjuus Vikerraadiole, et organisatsioonis on eeskätt vaja hoida teadmisi ja tööde juhtimisoskust, vajaminevaid teenuseid on efektiivse rahakasutuse vaates mõistlik sisse osta.