Mägrakaamera loomaaias

Blogi
23.10.2019
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Veebikaamera sai paigaldatud mõneks ajaks Tallinna loomaaeda tehiskünka sisse kaevatud uru juurde. Selle kuhjatise üheteistkümnest urust on praegu mäkrade poolt aktiivses kasutuses kuus.

Mäkrade olemasolu loomaaias avastati alles selle aasta märtsis, kui värskel lumel nähti esmapilgul “kahtlaseid” jälgi, mis viisid Veskimetsa servas oleva “keemiaputka” alla kaevatud urgu. Arvata võib, et need samad mägrad ongi kolinud nüüd siia algselt rebaste poolt kaevatud ning hiljuti mäkrade poolt kohendatud elamisse. Suvised rajakaamera salvestised näitasid, et mägrapaaril olid sündinud ka pojad – kaks-kolm ehk.

Kaks mäkra

Juba mõne päeva striiminud kaamerapildist õnnestus näha kolme erinevat looma ja oli raske vahet teha täiskasvanu mõõdu saavutanud noorte ja vanade mäkrade vahel. Eile õhtul tulid mägrad kaamera ette 20.26 ja nende tegevust sai vahelduva eduga jälgida kuni kella 21.00-ni.

Mäger ongi loomaaeda saabunud “illegaalidest” kõige värskem tulija.

Umbes 80 ha suurusele loomaaia territooriumile on ajajooksul vabana ja omatahtsi elama asunud teisigi elukaid ning mõistagi on neid, kes siin vabana alati olnud – põlisasukad.

Hiljuti linnaloomaks ja tõeliseks Tallinna “vallutajaks” on saanud halljänes, kes elab peale Haabersti linnaosas paikneva loomaaia veel paljudes linna piirkondades, näiteks Kristiine ja Mustamäe linnaosas ning isegi päris kesklinnas, Linnahalli ümbruses.

Loomaliikidel, kellel läheb hästi oma loomulikes elupaikades, leiavad üha sagedamini elamiseks sobiva koha ka linnas. Mägral ja halljänesel ongi praegu head ajad ning muidugi ka metskitsel, viimaseid on siginenud loomaaia maadele ligikaudu kümmekond.

Vaatame siis, kui palju erinevaid loomaaias vabalt elavaid loomaliike satub mägra uru ette, seni on kirja saanud mäger, halljänes, metskits ja kaelushiir.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

Kikepera looduskaitsealal jätkuvad märgade metsade taastamistööd

Kikepera looduskaitsealal jätkuvad alates tänasest (10.08.26) tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks. Tööde eesmärk on peatada kuivenduse tõttu kahjustada saanud märgade metsade hävimine ja luua soodsad tingimused elupaikade ja kaitsealuste liikide tervenemiseks.
10.08.2026
Blogi

Maastik mäletab: Saksamaa tudengid tutvusid Eesti märgalade taastamise looga

Juuli lõpus külastas Läänemaal asuvat Leidissood 21-liikmeline Saksamaa tudengite ja õppejõudude rühm Greifswaldi Ülikoolist, et tutvuda Eesti märgalade taastamise kogemusega. Õppeekskursiooni juhtis professor Gerald Jurasinski koostöös Michael Succowi Fondiga.
10.08.2026