Mägrakaamera loomaaias

Blogi
23.10.2019
Tiit Hunt zooloog ja loodusfotograaf
zooloog ja loodusfotograaf

Veebikaamera sai paigaldatud mõneks ajaks Tallinna loomaaeda tehiskünka sisse kaevatud uru juurde. Selle kuhjatise üheteistkümnest urust on praegu mäkrade poolt aktiivses kasutuses kuus.

Mäkrade olemasolu loomaaias avastati alles selle aasta märtsis, kui värskel lumel nähti esmapilgul “kahtlaseid” jälgi, mis viisid Veskimetsa servas oleva “keemiaputka” alla kaevatud urgu. Arvata võib, et need samad mägrad ongi kolinud nüüd siia algselt rebaste poolt kaevatud ning hiljuti mäkrade poolt kohendatud elamisse. Suvised rajakaamera salvestised näitasid, et mägrapaaril olid sündinud ka pojad – kaks-kolm ehk.

Kaks mäkra

Juba mõne päeva striiminud kaamerapildist õnnestus näha kolme erinevat looma ja oli raske vahet teha täiskasvanu mõõdu saavutanud noorte ja vanade mäkrade vahel. Eile õhtul tulid mägrad kaamera ette 20.26 ja nende tegevust sai vahelduva eduga jälgida kuni kella 21.00-ni.

Mäger ongi loomaaeda saabunud “illegaalidest” kõige värskem tulija.

Umbes 80 ha suurusele loomaaia territooriumile on ajajooksul vabana ja omatahtsi elama asunud teisigi elukaid ning mõistagi on neid, kes siin vabana alati olnud – põlisasukad.

Hiljuti linnaloomaks ja tõeliseks Tallinna “vallutajaks” on saanud halljänes, kes elab peale Haabersti linnaosas paikneva loomaaia veel paljudes linna piirkondades, näiteks Kristiine ja Mustamäe linnaosas ning isegi päris kesklinnas, Linnahalli ümbruses.

Loomaliikidel, kellel läheb hästi oma loomulikes elupaikades, leiavad üha sagedamini elamiseks sobiva koha ka linnas. Mägral ja halljänesel ongi praegu head ajad ning muidugi ka metskitsel, viimaseid on siginenud loomaaia maadele ligikaudu kümmekond.

Vaatame siis, kui palju erinevaid loomaaias vabalt elavaid loomaliike satub mägra uru ette, seni on kirja saanud mäger, halljänes, metskits ja kaelushiir.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK uhiuus külastuskeskus meelitab avastama maagilist Soomaad

Soomaa rahvuspark on saanud oma ilule ja maagilisele viiele aastaajale vastava külastuskeskuse. Avastamisrõõmu ja matkamugavust pakkuv uhiuus külastuskeskus on RMK viimaste aastate suurim investeering looduspuhkuse edendamisesse. Kõigile huvilistele on külastuskeskus avatud 17. jaanuarist.
16.01.2026
Uudis

RMK on eraomanikelt ostnud kaitsealuseid maid 30 miljoni euro eest

Riigimetsa Majandamise Keskus ostis mullu eraomanikelt rekordilised 911 hektarit looduskaitselist maad, enam kui 10,2 miljoni euro eest. Kaheksa aasta jooksul on RMK looduskaitseliste maade ostuks suunanud üle 30 miljoni euro ja omandanud kokku 2500 hektarit kaitsealust maad.
16.01.2026