Mägrakaamera selleks
korraks lõpetas. Kadi ja Tõnise tegemised mägramaja juures jäävad kuni kevadeni
saladuseks, kuid kindlasti võime tuttavaid loomakesi aeg-ajalt kaamera
vahendusel kohata mägrakodu naabruses asuval hirveplatsil.
Neli kuud mägrakaamerat pakkus
mõndagi põnevat nende loomade käitumise kohta. Suur ootus ja lootus näha
mägrapoegi mängimas ja läbi suve suureks sirgumas siiski ei täitunud. See-eest saime näha, kuidas emasloom hoolega
vana pesamaterjali-pinnast urust välja kaapis ja värske materjali lõugade ning
esikäppade abil tagurpidi liikudes urgu tassis. Pisut koomilisena võis paista
loomade teineteiselt hellalt ja hoolitsevalt kirpude otsimine ning oma kõhu
sügamine nii, et tasakaal kaduma kippus.
Tähelepanuväärne sündmus toimus
25. juunil, kui mägrapaar “otse-eetris” paaritus (videot saab vaadata 26. juuni
loodusblogi postitusest). Mäkrade vaevanägemise juures oli
ennekuulmatu-nägemata see, et paaritumine kestis järjepanu poolteist tundi.
Ainuüksi see dokumenteeritud tegevus peaks ju tuleval kevadel vilja kandma.
Saime otsustada, et
teadmine mäkradest kui hämariku ja ööloomadest kuulub rohkem käibetõdede hulka.
Tuttavat mägrapaari võis lisaks videvikule ja öötundidele näha linnaku juures
toimetamas ka hommikul, keskpäeval ja varasel õhtul. Ja ega siis mägrad oma
maja ümber üksi toimeta – “külas” elavad teisedki. Hirved paistavad olevat
kõige lähemad naabrid. Nende magamisasemeid võis näha 20–30 m kaugusel
mägralinnakust.
Mägrakaamera videostriimi edastas mobiilimastide kaudu Teetormaja
ja vaatajatele muutis nähtavaks EENet. Aitäh!
Hirved mägramaja katusel
Kährikud on käinud
regulaarselt uurimas, ega omanikud pole oma kodu ripakile jätnud. Mõte
võimalusest ise talveks sisse kolida võib ju looma peas tiksuda küll.
Metssead on siin
sagedasemad külalised, alati ei esine nad kaamera ees, kuid nende matsutamist on
olnud kuulda ka otse kaamera all. Metssigade tõngumise jälgi leidub mägralinna jalamil.
Metskits on ka siit läbi
astunud, nemad on õhtuhämaruses sageli siit kilomeetri kaugusel asuval põllul
rohtu söömas.
Teame
varemast, et metsnugis on “siitkandi mehi”, sest möödunud sügisel sai näha,
kuidas ta hirveplatsilt suure õuna virutas ja plagama pani
Põdra tee on läinud
tavaliselt teistpoolt mägraküngast, seekord aga kaamera eest.