Marie Underi mänd
Marie Underi mänd asub Harjumaal Harku vallas Vääna jõe lähedal männikus liivakünkal. Mänd on kena ja kultuurilooliselt oluline puu. Underi mänd on üks põlispuu Hendrik Relve poolt määratletud kahekümne kaheksast põlispuust Harjumaal.
Underi männi kõrgus on 14 m ja ümbermõõt rinnakõrguselt 270 cm.
Ega ühtset definitsiooni põlispuude kohta olegi, see saab olla ikka rohkem tunnetuslik määrang, mis puu ümbermõõdu kõrval sisaldab tubli annuse kultuurilugu-ajalugu-pärandkultuuri. Alates 220 cm ümbermõõdust rinna kõrguselt on pelgalt üks näitaja teiste kõrval, mis annab üldse lootust tituleerida puu põlispuuks. Jah, türnpuudele tuleks küll selles osas hinnaaladust teha, sest minu tunnetuslik määrang on, et miljonipeldiku türnpuu oma maapinnalt mõõdetud ümbermõõduga 176 cm ning vanusega ligi 200 aastat on ikka sügavalt põlispuu ja kindlalt kõige jämedam selle liigi esindaja Eestimaal.
Pean tunnistama, et ühe säravaima eesti luuletaja nimelisest männist, kasvades minu elukohast vaevalt kilomeetri kaugusel, ei teadnud enne, kui Hendrik saatis hiljuti koostatud Harjumaa põlispuude nimekirja koos puude kohta käivate andmetega.
Marie Under ja Artur Adson soetasid oma unistuste suvila jaoks krundi Vääna-Jõesuus 1936. aastal, suvila valmis 1938. aasta juulis just selle sama männi kõrval. Siin said nad suvitada kõigest kolmel suvel, ja sedagi, nagu Adson ütles, viimasel, 1940. aastal, üsna häirituna. 1944.aasta septembris põgenesid nad repressioonide eest Rootsi. Sõja lõpul põles maja maha, Underi männi lähedal on veel veidi näha fragmenti vundamendi jäänustest.
Suvila ümber olnud mände visandas kunstnik Juhan Püttsepp ilmselt sel ajal, kui ta õpetas ERKIs (1951–1957) ja käis kunstitudengitega Tallinna ümbruses loodust joonistamas. Tema linoollõige „Marie Underi mänd Väänas“ pärineb 1964. aastast. Nüüd on see linoollõige jõudnud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogusse ja seda saab näha muuseumis Nõmmel.
Ei läinudki palju aega peale männiga tutvumist, kui olin juba Luise ja Koidu tänava nurgal väiksel krundil, kus on nüüd vaid pink ja pilt tekstiga Marie Underi sünnipaigas.
Marie koolipõlvekodu kohal asub nüüd Rahvusraamatukogu, mistõttu just sinna püstitatigi talle 2010. aastal mälestusmärk.
