Mesilased
Kevad rühib vääramatu jõuga edasi ja ei lase end segada ei viirustest ega ilmast.
Eelmise nädala päikselisel, soojal ja tuulevaiksel neljapäeval tegid mesilased selle aasta ning hooaja esimese väljalennu. Tundub, et mesilindude kalender oli üle-Eestiliselt sünkroniseeritud, sest vähemalt nii Tallinna külje all ja Alam-Pedja looduskaitsealal otsustasid mesilased just sellel päeval oma nina tarust välja pista.
Seda nimetatakse puhastuslennuks ja see aitab mesinikul anda esmane hinnang sellele, kuidas tema hoolealused talvitunud on. Kui lend on hoogne ja intensiivne, siis see annab lootust, et hästi talvitunud pere tiivad käivad ka edaspidi hästi. Paljud neljapäeval liigelnud tegelased naasid tarru juba õietolmust kollaste pükstega ehk nad said juba mahti ümbritsevatel kevadõitel korjelgi käia. Mesilasi oli näha ukerdamas nii kevadkrookustel kui ka kirgaslilledel, aga küllap leidsid siit-sealt põõsa alt või kraavipervelt juba teisigi kutsuvaid õisi.
Meemesilane või kodumesilane (Apis mellifera) on maailma kõige tähtsam toidutaimede tolmeldaja. Hinnanguliselt oleneb vähemalt kolmandik meie igapäevasest toidulauast meemesilase tolmeldustööst, lisaks on mesilaste tolmeldatud taimed eluliselt olulised ka lindude ja teiste putukate toidulaua katmisel. Meemesilasel on oluline roll ka teiste inimeste jaoks oluliste kultuuride tolmeldamisel nagu puuvill või lina ning erinevate mesindussaaduste näol on selle pisikese tööka tiivulise koht päikese all veelgi tähtsam, sest mesilasvaha, taruvaik, õietolm, suir ja mesilasema toitepiim on kõik tähtsaks toormeks meditsiinitööstuses, aga ka kosmeetika- ja puhastusvahendite tootmisel.
