Kevade märke ja
-kuulutajaid tuleb üha juurde. Varajastel pesitsejatel – merikotkastel,
ronkadel ja kodukakkudel on juba munadki pesas.
Veel kargetel
hommikutundidel on kuulda lõokesi trillerdamas, märgade põldude veeloikudel
sagivad häälekalt kiivitajad, ristpardid saabusid juba nädala eest
rannalõukasse. Hirvekaamerasse kostub õhtul ja öötundidel kodukaku huikeid ning
päeval on kuuldud lendavate hallhanede häälitsusi. Läänemaal nähti isegi ühte väikekajakate
salka, kes peaksid meile jõudma tavapäraselt alles aprillikuus.
Paari päeva eest saabusid
Keila jõe lähistele põldudele esimesed laululuikede (Cygnus cygnus) rändesalgad. Soome rahvuslind on teel põhjala
poole. Laululuikede kevadrände aegseid suurimaid peatuskohti tasub vaatama
minna Matsalu ja Haapsalu lahele, Väiksele Väinale ning Pärnu lahele. Lühemaid
peatusi teevad nad toiduotsingul ranniku lähedastel ja sisemaa orasepõldudel. Kevadisel
ajal võib Eestist läbi rännata hinnanguliselt kuni 20 000 laululuike. Nende
rändesalkadega võivad koos olla ka veidi väiksemad ja lühema kaelaga
väikeluiged.
Vastupidiselt tavaliselt
põhja suunas levilat laiendavatele liikidele on suursugune laululuik oma
levilat laiendanud hoopis lõuna suunal. Nii registreeriti esimene pesitsev
laululuigepaar Eestis 1979. aastal Lavassare järvel Pärnumaal. Inimpelgliku
liigina asustab laululuik loodusmaastikke, eelistades pesapaigana raba- ja
sisemaa järvi ning rannikuveekogusid. Nüüdseks
pesitseb Eestis juba sadakond laululuigepaari.
Halli tooniga laululuiged
on möödunud kevadel sündinud noorlinnud.
Segaparv – kuldnokad,
kiivitajad ja naerukajakad
Kiivitaja
Kühmnokk-luik