Eelmise aasta novembri lõpus alanud hirvekaamera 13. hooaeg sai selleks korraks läbi maikuu alguses. Poole aasta jooksul toimus kaamera vaateväljas nii mõnigi ere ja üllatav hetk.
Kogu hooaja jooksul võis söödaplatsil näha umbes 60-70 erinevat hirve. Detsembri keskpaigaks koondus söödaplatsi lähistele ja õhtupimedas ka platsile vahel niipalju porgandihuvilisi, et kõik korraga rambivalgusesse äragi ei mahtunud.

14. detsembril varahommikul tuli platsile kutsumata külaline hunt, kes peletas sealt ära kaks hirvepulli.
Ka hirvedele tulid jõulud, nagu kord ja kohus: jõululaupäeval käisid kõikjale jõudvad jõuluvana ja päkapikk eeskujulikele hirvedele õunte ja porganditega pidulauda katmas ning õhtul jõudsid kohale ka asjaosalised ise.

Külm jaanuar ja veebruar hoidis hirved ka päevasel ajal platsi lähedal metsas, nii polnud vaja kaugemalt tulekuks energiat kulutada ning porgandeid ja silo nosima jõuti juba hämarikus. 8. veebruari õhtul leidis aset juhtum, millega pole ükski hirv kaamera ees varem hakkama saanud – hirvevasikas oli ühtäkki püsti porgandikastis ja sõi porgandeid.
Õllega sarvi otsima
Veebruari lõpus jõudis kätte sarvede heitmise aeg, esimesed kaks hirvepulli ilmusid söödaplatsile ühe sarvega 26. veebruari hilisõhtul, ühel peas viieharuline ja teisel seitsmeharuline sarv. Vanemad ja suuremate sarvedega hirved heidavad oma ehted kõige varem, noored väikeste sarvedega loomad võivad jääda sarvituks alles maikuu alguses.
Sarvekütid, kes hirvekaameral silma peal hoiavad, saavad täpselt teada, millal tuleb Saaremaale sarvekorjele tulla ning “laulupidu” läkski jälle lahti nii, nagu varasematelgi aastatel.
Sarvede korjamisest muidugi rikkaks ei saa, pigem on see mõnele stiimul hilistalvel-varakevadel metsa minna. Kord öösel kella ühe paiku tuli lausa kaks õllepurkidega nokastanud selli mobiilivalgusel manti otsima ja saidki sarve, mis oli hirve peast otse-eetris maha pudenenud. Vastupidiselt toimis aga valgel ajal koerakesega jalutanud härra, kes leidis silopalli tagant sarve ja selle kenasti porgandikasti paigutas.
Uus liik ja nöökiv tehnika
Hoogsal sarvede heitmise ajal tuli 9. märtsil esmakordselt kaamera ajaloos platsile uus liik – šaakal. Häbelikuvõitu looma suhtes reageerisid hirvepullid peaaegu samaviisi, kui oleksid hundiga kohtunud. Nad tegid sama häält ka šaakali puhul, kuid olid haruldast looma nähes väga uudishimulikud.

Nagu tavaks saanud, päädis hirvekaamera hooaeg seekord RMK jahindusspetsialisti Risto Risti ja minu kokkuvõttega hooajast kaamera ees ja söödaplatsilt ning selle ümbrusest leitud sarvede näitusega. Kuna serveris juhtus neil päevil paaripäevane suur tehniline rike, puuduvad postituses kaamera ees räägitud lood.

Näituse jaoks õnnestus kokku koguda üheksa sarve, neist vaid ühed on ühe hirve paarissarved, suuri, võimsaid sarvi ei õnnestunud leida.
Täname Metsa Johani talu, kes varustas hirvi siloga ning osaühingut Laheotsa porgandite eest. Porgandid transporditi Saaremaale osaühingu Sikassaare Vanametall abiga.
Ja muidugi suured tänud tähelepanelikele ja hasartsetele hirvekaamera vaatajatele! Loodan, et vaatame hirvede käekäiku sügisel edasi.
