Põõsaspea neem on parim paik arktiliste veelindude rände jälgimiseks
Põõsaspea neem on parim paik arktiliste veelindude rände jälgimiseks
Blogi
25.01.2024
RMK
Eesti mandriosa loodepoolseimas nurgas, Põõsaspea neemel, asub lindude vaatlemiseks mõeldud ja kohandatud RMK onn. Siin neemel igikestvate tuulte eest kaitstult ning häbelike lindude pilkude eest varjatult on tõesti suurepärane paik lindude tegemisi jälgida ka praegu südatalvisel ajal.
Põõsaspea neem on piiriks Soome lahe ja Läänemere avatud osa vahel ning just siin on Põhja-Euroopa üks paremaid paiku arktiliste veelindude rände jälgimiseks. Läbi Osmussaare ja Põõsaspea vahelise seitsme kilomeetri laiuse väina rändavad eriti sügisperioodil tohutul hulgal arktilises ja taigavööndis pesitsevaid veelinde.
Kühmnokk-luiged
Neeme ja saare vaheline ala on rändel olevatele veelindudele pudelikaelaks, mis koondab hajusalt rändavad linnuparved tihedamalt kokku kitsa väina läbimiseks ja see teebki rände hästi vaadeldavaks.
Põõsaspea neem 2014. aastal
Nüüd talvel, kui rändeaeg algab alles paari kuu pärast, ei pea linnuhuvilised onni varjesse tulles suleliste vähesuse üle nurisema. Paar päeva tagasi kihas talvituvatest veelindudest nii väin kui ka neeme ümbrus.
RMK vaatlusonn Põõsaspeal aastal 2024
Eriti hulgaliselt oli sellel pakaselisel ja tuulisel päeval neeme lähistel näha ujumas-sukeldumas sõtkaid, veidi kaugemal oli näha pidevalt lennus olevaid jääkosklate salkasid.
Sõtkas
Sõtkas
Sõtkad
Kühmnokk-luiki võis kokku lugeda tublisti üle poolesaja ja paari tunni pikkusesse vaatlusaega jäid ka kolm merikotkast, üks konutas kaugel kivi otsas kui kivikuju ning kaks tulid korraks õhuakrobaatika trikke näitama päris onni lähedale. Linnuharuldusi seekord ei märganud.
Merikotkad
Merikotkad
Kui linnuvaatlus tehtud, siis vaadake üle ka lähedal asuvad rändkivid. Põõsaspea neemest 700 meetri kaugusel Spithami külas metsa servas niidul on kaks rabakivigraniidist koosnevat rändrahnu, millest suurema ja 1939. a kaitse alla võetud rahnu ümbermõõt on 25 m ja kõrgus 5 m.
Eestis on kohti, mis kevadel kaovad vee alla ja suvel näivad lõputu rohelise vaibana. Sügisel võivad need olla soolase mere tuulte meelevallas või jõe toodud setetest rammusad. Need on märjad niidud – luhad, lamminiidud, rannaniidud ja madalsooniidud.
Alla ja Ruudi pesitsushooaeg RMK taimlas on ka tänavu kulgenud edukalt. Nüüd on kanakullitibud saanud jalga rõngad ning kõigil viiel on oma isiklik numbrimärgistus, mille järgi saavad kullikaamera jälgijad neid üksteisest eristada.