Juuli esimesel poolel oli loodukaitseosakonnal võimalus pakkuda praktikavõimalust ühele tublile Maaülikooli tudengile.
Tere!
Olen Eesti Maaülikooli
Loodusvarade kasutamise ja kaitse magistriastme esimese aasta tudeng.
Riigimetsa Majandamise
Keskusesse sattusin kooli ja RMK personaliosakonna koostööl, kus suunati mind looduskaitse
peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni juhendamisele.
6. juuli hommikul
suundusin Rõõmu tee 1 looduskaitseosakonna kontorisse, kus oli meeldiv
vastuvõtt ja sõbralik kollektiiv. Esmalt tehti RMK tegevusvaldkondi ja
ülesandeid tutvustav ettekanne.
Juba järgmiseks päevaks
pakuti väljasõitu Ohepalu looduskaitsealale. Ohepalu looduskaitsealal käisime vaatamas
koos projektijuhi, looduskaitsespetsialisti, loodukaitse bioloogi ja
ehitajatega üle projekteeritud ja ehitatavate teede ja truupide asukohad,
mis on vajalikud niitude hooldamiseks. Kuna ala on käpaliste osas liigirikkas, siis saigi
valitud kõrgemad ja ökonoomsemad ülesõitude asukohad, püüdes taimi võimalikult vähe
häirida. Samuti oli see suurepärane võimalus korrata koolis õpitut ja neid kauneid
taimi oma silmaga ära näha.
Olles praktikal olnud
alles paar päeva, saadeti mulle kutse koosviibimisele, tähistamaks puhkuste
algust ja uute kodanike ilmaletulekut. Olin meeldivalt üllatunud, kui kiiresti
mind seltskonda võeti.
Järgnevatel päevadel
oli mul uuesti võimalik meenutada õpitut ja saada sõbraks GIS-iga, seekord siis
QGIS-iga. Praktika lõpuni anti mulle ülesandeks sisestada QGIS süsteemi 2014. aasta
lõpetatud looduskaitselised tööd. Esmalt näidati kuidas asi käib ja edasi hakkasin juba ise
pusima. Erilised tänusõnad lähevad kaitsekorraldusspetsialistile Kaupo
Kohv’ile, kes ikka ja jälle mind hädast välja aitas ja kõigele parima võimaliku
laheduse leidis :).
Minu praktika
looduskaitseosakonnas kestab ainult kaks nädalat ja esimene nädal möödus
imekiirelt.
Teisipäeval käisime
Tartu linna Ropka-Ihaste loodukaitsealal vaatamas kolme erinevat
projekteeritavat teed. Teid soovitakse rajada, et hooldada kaitsealal
olevaid niite. Kuna vahemaad olid pikad, siis kasutasime teede läbimiseks
ATV-d. Loomulikult ei vuranud me ainult ATV-ga, sai ka ülepea kasvanud
kõrvenõgestes sumbatud :). Nii saime visuaalse pildi tegelikust
olukorrast ning jõudsime järeldusele, et mõnda teed polegi otstarbekas algselt planeeritud kohta rajada. Siit
moraal: usalda, aga kontrolli. Sain kogeda kaitsekorraldusspetsialisti ühte
põnevat tööpäeva.
Neljapäeval käisime
Venevere metsamassiividest otsima ühte omapäraseimat ja haruldasemat looduslikku orhidee liiki- lehitut
pisikäppa (Epipogium aphyllum).
Taim on niivõrd pisike ja habras, et seda on tavainimesel keeruline või lausa
võimatu leida. Kuid Toomas Hirse vilunud silmaga leidsime me seitse lehitut
pisikäppa. Ühel taimel oli lausa viis õit. Niimitme õiega taime tihti ei kohta.
Taimeke kasvab valdavalt vanemates haavikutes, mis on meelepärane ka
lendoravale. Kahjuks pidime trotsima vihmast ilma, mistõttu olime kõik
läbimärjad. Kui ilm oleks olnud soodsam, oleksime saanud rohkem alasid läbi
käia. Järgmisel aasta uuesti! Mul on väga hea meel, et sain sellist haruldust
näha.
Enne praktika lõppu sisestasin viimased 2014. aasta
lõpetatud tööd QGIS süsteemi. Loomulikult paluti mul ka teha postitus Loodusblogisse.
Siin see siis on :).
Selleks korraks ongi praktika läbi. Mul on väga
kahju, et praktika niivõrd lühikeseks jäi. Kohtasin looduskaitseosakonnas
äärmiselt meeldivaid inimesi, kes mulle meeleldi tutvustasid oma töid ja
tegemisi. Sain tohutu kogemuse võrra rikkamaks :).
Suurimad tänud looduskaitseosakonna kollektiivile,
samuti personaliosakonnale, kes mu siia suunas ja koolile!
Edu teile teie töödes- tegemistes, parima eesmärgi
nimel!
Brit-Edy Pärna