Saunja õpperada

Blogi
02.08.2018
RMK

Saunja õpperajal Läänemaal Silma looduskaitsealal on praegugi väljaspool rändeaega vaatamist küllaga. Kui kevadise ja sügisese veelinnu rände ajal on siin tuhandeid linde ning pea sama palju linnuhuvilisi, siis praegu, suve ja puhkuste kõrgajal, on siin võimalik nautida vaikust ja rahu.

Saunja õpperada kulgeb Silma Õpikoja lähistel 1,2 km vahelduva maastikuga lõigul ja on jõu- ning eakohane igale matkasellile. Verinoored seiklejad saavad raja läbida ka maastikukõlblikus kärus või vankris.

Kohati kuivast ja kuumusest lõhenenud rada on pea kogu ulatuses palistatud küpsevate põldmarjadega (Rubus caesius), millele põõsarindes sekundeerib kutsuvate punaste läikivate marjadega kuslapuu (Lonicera xylosteum) ja pisikeste mustade marjadega toomingas (Padus avium). Kui esimene ja viimane nimetatuist kõlbavad kenasti suhu pista, siis kuslapuu marjad on mürgised.

Toominga marjad

Siin on kõrvuti juba valmis marjadega paakspuu ja veel roheliste viljadega türnpuu – hea paik, kus saab õppida nende kahe liigi vahel vahet tegema.

Paakspuu marjad
Türnpuu rohelised viljad

Rada siugleb läbi kuivema ja kõrgema noore männimetsa, lehtpuuenamusega niiskema segametsa ja jõuab rannaniidu äärsesse kadastikku. Raja lõpus troonib rannaniidul linnuvaatlustorn, kus pilk ulatub vaatama kaugele lahele ja niitudele.


Hetkel valitseb siin kesksuvine kuumusest rammestunud vaikelu niitu hooldavate veiste, veepiiril majesteetliku aeglusega kulgevate hõbehaigrute (Ardea alba), kohalike sookurgede (Grus grus) ja kurvitsalistega.



Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Algas hirvekaamera 13. hooaeg

Hirvekaamera on taaskord otseeetris, ikka endisel tuttaval söödaplatsil Saaremaal Tehumardi kandis. Nüüd näeb punahirvede tegemisi hundi silmade kõrguselt oluliselt paremas video- ja helipildis, mida võimaldab uus kaamera puhta heli ja 4K videopildiga.
17.11.2025
Metsamees

Kes elab vete sees? Vastust teavad veeökoloogid! 

RMK-s töötab juba teist aastat neljaliikmeline veeökoloogide tiim, sest veekogude seisundi parandamiseks tehtavate tööde hulk on suurel määral kasvanud. Aastaks 2028 on eesmärk parandada liikide elupaiku 500 kilomeetril vooluveekogudel.
17.11.2025