Siirdesoometsade taastamine –raiuda või mitte raiuda?

Blogi
19.05.2017
Kaupo Kohv
looduskaitseosakonna juhataja

Oleme juba pikemat aega soode taastamistööde raames arutlenud selle üle, kas ja kui palju siirdesoometsade taastamistöödel peaks kasutama raieid. Nagu arvata võib on seisukohad üpris vastakad. Ühtsema vaate kujundamiseks saime väiksema seltskonnaga 10. mail Soomaal kokku, et vaadata looduslähedast siirdesoometsa ehk nn referentskooslust ja hinnata seniste taastamistööde raames tehtud raietööde eesmärgipärasust. Samuti oli eesmärk püüda ühiselt määratleda piirid puistu rinnaspindalale, kui raiet kirjeldavale tunnusele.

Alustasime võimalikult looduslähedasest näidiskooslusest. Olgu siinkohal öeldud, et kõik ükskõik milliste metsakooslustega kokku puutunud teavad, et looduslik siirdesoomets nagu iga teine metsakooslus võib sõltuvalt oma asukohast reljeefil, hüdroloogilistest tingimustest ja puistut viimase paarisaja aasta jooksul mõjutanud häiringutest (sh inimtekkelistest) olla väga eriilmeline. See eriilmelisus võib avalduda puistu tiheduses, puude kõrguses ja jämeduses, surnud puude osakaalus, vanuselises struktuuris ning ka liigilises koosseisus. Näiteks võib põlengujärgselt siirdesoomets muutuda väga tihedaks ja hakata senisest kiiremas tempos rabastuma, kuid teatud oludes on ka täiesti vastupidine suundumus (lagesiirdesooks) sama tõenäoline. Kahjuks meil täna puudub teaduslik loodusliku siirdesoometsa kirjeldus koos erinevate struktuuriparameetrite variatsiooni ulatusega. Sellises situatsioonis on sisuliselt meil kaks võimalust, kas algatada vajalikud uuringud või püüda kujundada asjasse puutuvatel spetsialistidel sarnane nägemus sellest, milliste parameetritega koosluse poole püüdleme, kui taastamistööde kohta otsuseid langetame.

Looduslähedase siirdesoometsa vaatlemiseks müttasime 2,5 km, et jõuda Soomaal Ördi raba keskel asuvasse siirdesoometsa massiivi.


















Priit drooniga struktuuri filmimas.

Liina Remm, Priit Voolaid ja Eerik Leibak arutamas looduslähedas esiirdesoometsa eripäraste joonte üle.

Arutleti peamiste raiete kasuks rääkivate argumentide üle:

1)     Raiega eemaldatakse osa puudest, et puistu kaudu toimiv pinnavee aurustumine oleks võrreldav loodusliku siirdesoometsaga. See peaks aitama kaasa funktsionaalse sookoosluse taastekkeks vajalikule veetaseme tõusule. Viimane peab olema piisav turbasambla kasvuks ja turba ladestumisprotsessi taastumiseks.

2)     Raiega vähendatakse puistu liitust. Madal liitus on oluline, kuna see tagab maapealse taimestikuni, sh turbasammaldeni jõudva sademete ja valguse piisava hulga. Muidu puude võrades neelduv või tagasi peegeldub valgus ja kinni peetavad sademed jõuavad pärast raiet maapinnale.

Edasi liikusime erinevate raietega mõjutatud taastamisaladele Ördi matkaonni juures ja Valgeraba lõunaserva sootaastamisaladele.

Suletud kraavide trassid ja metsaalune oli vesine – nii nagu oli plaanitud!

Ördi raiealade puhul vaadati esimesena ala, kus kogu puistust oli välja raiutud alusmets ning laiguti (43% alast, laikude pindala 0,32-0,62 ha) puistut harvendatud. Konkreetsel raiutud laigul oli viidud puistu rinnaspindala ca 21 m2/ha ja liituseks hinnati 0,5-0,7. Arvati, et kui laikudest väljaspool jätta alusmets puutumata, siis mosaiiksuse eesmärgil võiks selline raiemeetod olla arvestatav alternatiiv ülepinnalisele raiele. Küll oldi seisukohal, et siirdesoometsa taastamiseks oleks raie pidanud olema mõnevõrra intensiivsem, kuna liitust peeti liialt suureks võrreldes looduslähedase siirdesoometsaga.


















































Reevo Paas, Mati Ilomets, mina, Liina Remm ja Priit Voolaid raie sobivuse üle arutlemas.

Edasi liikusime Valgeraba lõunaserva, kus raietegevus on veel pooleli, kuid küllalt suurtel aladel on juba osalised raied ja ka raadamistööd lõpuni viidud.

Liina, Mati, Eerik ja Urmas Sellis raie positiivseid ja negatiivseid aspekte kaalumas.

Positiivsena võis välja tuua, et raiete käigus oli suudetud säilitada surnud seisvaid puid ja ka üldine mosaiiksus oli päris hästi hoitud. Ilmselt tulenes see sellest, et oli antud selged juhtnöörid mitte puutuda surnud seisvaid puid, kaski ja kuuski, ning need vahetus läheduses kasvavaid mände. See andis raiemeestele head pidepunktid oma tegevuse kavandamisel ja tagas teatava mosaiiksuse.

Millised kahtlused hetkel raietega seoses üleval on:

1)     osaline raie ei aita oluliselt kaasa veetaseme tõusule. Praktiline kogemus on näidanud, et puistu täielik eemaldamine soodustab soostumisprotsessi. Tänaste raiealade kogemus viitab, et osaline raie, mis viib puistu rinnaspindala 20 m2/ha juurde ei too kaasa olulist veetaseme tõusu. Kui tõus ka toimub, siis on see liiga väike selleks, et puude kasvutingimused halveneks. Veetaseme oluline tõus on siiani toimunud ainult kraavide sulgemise tagajärjel. Üheks põhjuseks võib olla, et senised väljaraie määrad on mõju avaldumiseks olnud liiga väiksed. Sisuliselt siis raie tulemusena puude omavaheline konkurents väheneb ja allesjäänud puude juurdekasv suureneb ning see kompenseerib osaliselt puude väljaraie mõju ehk tüüpiline harvendusraie efekt. Hetkel puudub teadmine, milline on see väljaraie täpne lävendväärtus, millest algab positiivne mõju veetasemele ja kas see mõju üldse kraavide sulgemise mõjuga on võrreldavalt oluline.

2)     Raiest tulenev kahju on suurem, kui tekkiv kasu. Raie toob endaga kindlasti kaasa järsu keskkonnatingimuste muutuse paljude liikide jaoks. Olgugi, et kõdusoomets on sekundaarne nähtus, siis pakub see oma mitmekesise struktuuriga elupaiku paljudele liikidele sh ka kaitsealustele liikidele. Alternatiivina nähakse, et kraavide sulgemisest üksi piisab. Selle tulemusena puistu tihedus väheneb ajapikku ning elustikul on rohkem aega ümber orienteeruda. Kuigi paljudes kohtades puistu hakkab kraavide sulgemise tagajärjel hõrenema, siis on palju ka kohti, kus see ei pruugi toimuda, sest ärgem siiski unustagem, et domineerivaks puuliigiks neil aladel on mänd, mis on Eesti üks visamaid ja pikaealisemaid puuliike. Täna me täheldame taastamisaladel mändide suremust vaid aladel, mis on sõna otseses mõttes vee all. See lähenemine siis pigem ei tähtsusta puistu ja soo taastumisprotsessi vastastikust sõltuvust ning eeldab, et mõju on valdavalt ühesuunaline.

Täna on meil Eestis rakendatud mõlemat lähenemist (raiega ja ilma raieta) suhteliselt paindlikult ja lähtuvalt kohalikest oludest. Ilmselt annab siin ainult aeg arutust, kumb lähenemine paremaid või halvemaid tulemusi annab.

Soomaa käigu tulemusena oleks RMK LKO raietega seotud soovitused siirdesoo metsade struktuuri ja funktsioonide taastamiseks järgmised:

1)     oluline on tagada raiealade mosaiiksus e. varieeruvus puistu tiheduses.

2)     puistu ülepinnalisel raiel, kui liituse eesmärk on 0,4-0,5, siis lähtuda sellest, et puistu rinnaspindala peaks jääma vahemikku 15-20 m2/ha. Oluline on, et rinnaspindala varieeruks raieala sees, kuid ei oleks ei suurem ega väiksem piirväärtustest.

3)     kui mosaiiksust tahetakse tagada puistu laiguti harvendamisel, siis viia rinnaspindala laikudes vahemikku 13-18 m2/ha ja laigud võiks moodustada sõltuvalt konkreetsest puistust siiski vähemalt kaks kolmandikku. Vahepealsed alad aga jätta raiest üldse puutumata.

4)     raiete puhul tuleks männienamusega aladel (enamus taastatavatest aladest) madala kuuse osakaalu juures jätta kuused ja kased ja nende vahetus naabruses kasvavad männid kasvama, kuna see loob puistus mosaiiksust.

5)     raiel peab erilist tähelepanu pöörama surnud seisvate puude ja lamapuude kahjustamise vältimisele. Surnud seisvate puude vahetust lähedusest ei tohi ka eluspuid minna langetama.

6)     kohtades, kus puidu väljavedu on keeruline või lausa võimatu, tuleks eelistada puude vigastamist (rõngastamise või koorimise teel), et imiteerida looduslikke häiringuid, muutes seeläbi puistu struktuuri ebaühtlaseks ning vältides seeläbi massilise lamapuidu teket puude langetamise tagajärjel. Vigastamise tulemusel puud surevad aeglaselt ning puistu jääb üsna loodusliku ilmega.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025