Teistmoodi kevadekuulutaja

Blogi
14.04.2020
RMK

Kui me räägime esimestest kevadekuulutajatest, siis väike igihali (Vinca minor) ei kuulu kindlasti esmajärjekorras meenuvate liikide hulka, samas on tema imelist kirgast tooni sinilillades õites midagi kevadele nii iseloomulikku ja
ainuomast. Angloameerika maailmas, eelkõige Briti saartel, tähistataksegi lille ingliskeelse nimega ’periwinkle’ (mitte segi ajada lõunapoolse sugulasliigiga ’red periwinkle’ või söödava teoga ’edible periwinkle’) seda määratlematut kevadise taevakarva sinise ja lilla vahepealset värvitooni.


Väike igihali on Eesti kontekstis väga vastuoluline taim. Üheltpoolt peetakse teda vaata et omaks, sest seda hajusalt
naturaliseerunud võõrliiki tuntakse Eestis juba 19.sajandi algusest (esimene märge on aastast 1807; võrdluseks olgu toodud rakvere raibe, mille ametlik esmamainimine on ainult mõned aastad varasem ehk 1796) ja kuna tema levik pole teiste invasiivsete võõrliikidega (nt selle sama raipega) mitte ligilähedaseltki võrreldav, siis võib teda pidada Hollandi aedniku Piet Oudolfi vaimus hästi käituvaks võõrliigiks. Teisalt paljud botaanilised puritaanid
sellega ei nõustu ja eks neilgi on omajagu õigus, sest kui väike igihali leiab endale sobiva kasvukoha, siis reeglina ta sinna kasvama ka jääb. Samas pinnase suhtes on ta äraspidi valiv ja kasvab seal, kus paljud teised liigid (nii omad kui võõrad) kasvama ei soostu. Nii leiabki teda kasvamas aedniku jaoks väga probleemses kuivas (aga ka niiskes) varjus ja seega pole ka mingi üllatus, et tegu on traditsioonilise kalmistutaimega. Pole ka ime, kui väike igihali on ammu unustatud haua viimane tähis.

 

Väiksest igihaljast on aretatud arvukalt
varieeruva õie- ja lehevärvusega sorte, mida jätkuvalt innukalt ka Eestis näiteks
ornamentaalse varjumuruna kasvatatakse. Taim on mõõdukalt mürgine, varasemalt
on teda kasutatud vererõhku alandava preparaadina.

Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025