Umbrohu gurmee
Kõik uus on hästi ära unustatud vana. Täna on umbrohu
söömine trendikas, aga kunagi oli see näljast, ikaldusest ja toitainete
puudusest tingitud paratamatus.
Prooviks vahelduseks ise ka umbrohtu näksida. Siin on mõningad
tuntud ja lihtsalt määratavad umbrohud, mille proovimiseks on parim aeg just
nüüd.
Naat
Aianuhtlus number üks tuleks lihtsalt nahka pista! Olevat
ju naat Põhjasõja järel inimesed kindlast näljasurmast päästnud.
Noor värske heleroheline naadileht kõlbab suppi ja salatisse
ning on üsna neutraalse maitsega. Vanad naadilehed muutuvad puiseks ja maitse
ebameeldivaks, aga pole muretki, et kevadsuvisel ajal värske naaditagavara kokku
kuivab – naat on varustatud nöörilaadse tugeva risoomiga, mille iga tükk on
võimeline noore naaditaime produtseerima. Sellepärast ongi naadiga aias
kahevõitluse pidamine üsna tasavägine (ja kui sa hoolas pole, siis jääb naat
peale).
Vaatamata naadi kurikuulsusele umbrohuna on temast siiski
iluaianduse tarbeks kirjude ja kollastest toonides lehtedega vorme aretatud.
Nende aeda toomine on igaühe omal vastutusel – vegetatiivse paljunemise
takistamiseks peab ilunaati kasvatama konteineris ja seemnetega paljunemise
vältimiseks ei tohi taime õitsema lasta. Siinkohal on vast hea meenutada, et
tänane tüütu umbrohi on kunagi inimese poolt aedadesse toodud …
Nõgesed
Nõgesed ehk kõrvenõges ja valge iminõges on samuti meie
alade iidsed söögitaimed.
Valge iminõgesega on kõrvekarvade puudumise tõttu lihtne
– otse suppi, salatisse, pirukasse. Taime õied on imemagusad ja seega täiesti
iseseisva roana kasutatavad.
Kõrvenõges on aga palju mitmekülgsem ja väärtuslikum
toidu- ning ravimtaim.
Tugevatoimelise verdpuhastava teetaimena on kõrvenõgest
alati kasutatud, aga toidutaimena on ta valmistamise mõninga tülikuse tõttu
natuke soiku jäänud. Asjata – kõrvekarvadest saab jagu taime tulise veega
“ehmatades” ja edasi spinatisarnaselt töödeldes. Kõrvenõges on heaks toiduks ka
teistele taimedele (nt leotisena või kõdunenuna) ja tõhus bioloogiline
taimekaitsevahend.
Kõrvenõges on taasavastatud kiutaim ja vastupidiselt
ootustele saab kõrvetavast taimest siidilaadset peent kiudu. Nõgesest keedetud
värviga saab aga kangast värvida.
Lisaks valgele iminõgesele ja kõrvenõgesele võib aias
kohata ka pisikest raudnõgest, mille toime ja maitseomadused teiste nõgestega
võrreldes on kesised.
Vesihein
Vesihein on pea aastaringselt esinev aiaumbrohi, mis
vahel talvelgi peenral lumehange alt kutsuvalt rohetab. Vesihein on tuntud kanade
ja pisinäriliste meelistoiduna, aga meeldiva maitse tõttu sobib see pidevaks
roheliseks värskeks tarbimiseks ka inimestele.
