Ütleme head aega ehk seenehooaja lõpp on kätte jõudnud

Blogi
02.11.2017
Maria Plink

Nii kurb kui see ka ei ole, on kätte jõudnud selle rikkaliku seenehooaja lõpp. Hooaja lõpetas esimene suur lumesadu, mis peitis valge vaiba alla veel rohelise rohu ja viimased sügisseened, mille saak oli muude seente saagikusest sõltumata traditsiooniliselt aukartust äratav.

Neil hallidel hilissügisestel päevadel oli metsas palju lehtrikuperekondi: nende lõbusad sõõrid olid justkui nõiduslikud ringid või teed, mis puude all looklesid ja mõnikord kümnete meetriteni ulatusid. 

Udulehtrik (Clitocybe nebularis) kuusemetsas

Udulehtrik on suure saagikusega seen, mis kasvab alati suure perekonnana, ta on lihakas ja tugev – seenelise pidupäev. Oktoobri keskpaigas ja lõpus võib poole tunni jooksul korjata mitu korvitäit udulehtrikke. 

Udulehtrik (Clitocybe nebularis)

Sellel seenel on väljendunud iseäralik, lillelõhna meenutav aroom, mis algul tundub liigsena, kuid mis keetmisel tunduvalt väheneb. Udulehtrik on hea söögiseen, kuigi mõned mükoloogid peavad seda tinglikult söödavaks – kupatamine on igal juhul vajalik. Maitseomaduste poolest ei jää udulehtrik aga kitsemamplile alla. Eriti meeldib ta mulle soolatult. 

Udulehtrik soolatult

Nii udulehtrike kui ka mõnede muude hiliste seente korjamiseaeg hakkab lõppema ja kuigi nad taluvad ka kerget külma, on neid külmaga parem mitte korjata. Paljudes seentes tekivad külmumise ja sellele järgneva sulamise tõttu mürgised ained. 

Meie aga rõõmustame talveks tehtud hoidiste üle: kuivatatud, marineeritud ja soolatud seened või lihtsalt ilusad metsas veedetud päevad – see, kumb neist kasulikum on, polegi nii väga tähtis. Talveõhtutel tuleb tore seeneaeg meelde ja metsas tehtud fotod meenutavad sealseid huvitavaid leide. 

Nende seas on hämmastavad seente makromaailma esindajad: sambla sees olev suur sarvharik on justkui kamina tuleleek ja kroonharik justkui orelimuusika.  

Kroonharik (Calocera viscosa)

Väikese sarvhariku paistel võib end soojendada.  

Väike sarvharik (Calocera cornea)

Lõkkes süttib väikesarvik.  

Kollane harik (Ramaria invalii)

Rohust võib leida midagi, mis sarnaneb maandunud UFOga. 

Ripsmeline maatäht  (Geastrum fimbriatum)

Üllatume erinevate mütsikute ja tindikumeeskondade „aktiivsuse“ üle. 

Mütsik (Mycena inclinata)

Roosa mütsik (Mycena rosella)

Seltsiv tindik (Coprinus disseminates)

Seda fotot vaadates hakkad tahtmatult mõtlema, et mis see „hundipiim“ siis on – nii seda seent rahvasuus kutsutakse. 

Hundipiim (Lycogala epidendrum)

Kes teab, mis võiks olla keel-tõlvhariku otstarve sessinatses maailmas?  

Keel-tõlvharik (Clavariadelphus ligula) 

Kõige peamine on aga, et metsas käimine kingib meile palju üllatusi ja vaimustust eluslooduse mitmekesisusest, seente jõust ja ilust – nähtustest, mis varasemalt tundusid meile nii tavapärased.

Pealegi pole seenehooaeg veel sugugi möödas, kuna seeni tuleb veel ka detsembris ja jaanuaris. Neid tuleb vaid osata lume alt üles otsida. Mina olen seda juba proovinud ja nüüd ütlen teile, kallid sõbrad, head aega, kuni uue seenehooajani! 

Roosa mütsik (Mycena rosella)
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025