Valgepõsk-lagled rändavad

Blogi
26.09.2022
Maria Plink

Valgepõsk-laglede sügisränne algas, esimesed parved on juba kaugelt põhjast Läänemaale jõudnud. Eile loendati Matsalu rahvuspargis Sassi poolsaarel 8000 valgepõsk-laglet. Nii kevadel kui ka sügisel rändab siit läbi ligikaudu 150 000 valgepõsk-laglet ja korraga võib peatuda kuni 50 000 isendit.

Teada on, et Teravmägedel ja Novaja Zemlja lõunasaarel pesitsevad valgepõsk-lagled rändavad talvituma Madalmaadesse ja Suurbritanniasse. Osa läbirändajaid saabub meile üle Rootsi, vahepeatusega Gotlandi saarel. 

Valgepõsk-lagled
Valgepõsk-lagled

Valgepõsk-laglede peamised massrände peatuspaigad asuvad peale Sassi poolsaare veel Haeskas, Saastna poolsaarel ja Liustemäe – Keemu ranniku niitudel-põldudel. Vesised ööbimispaigad on Lõpe lahes, Haeska rannikul, Topi lahes ja Salmi lahes. 

Kanepilinnud ja valgepõsk-lagled
Kanepilinnud ja valgepõsk-lagled
Kiivitaja
Kiivitaja
Kuldnokad
Kuldnokad
Merikotkad ja rongad
Merikotkad ja rongad

Oktoobri alguses saab laglede hulgiränne võimsa hoo sisse ning ehk nädala jagu hiljem jõuavad meie läänepoolsetele randadele esimesed suur-laukhanede rändesalgad.

PS: Arktiliste lindude rännet Sassi poolsaarel saame näha reaalajas juba lähiajal.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Maaülikooli magistrant: „See oli üks kõige ägedamaid praktikakogemusi!“

Eesti Maaülikooli keskkonnakorralduse ja -poliitika magistritudeng Riina Tiimus jagab oma praktikalugu RMK looduskaitseosakonnast. Praktika jooksul sai ta tutvuda nii niitude ja märgalade taastamise, paisude eemaldamise kui ka kaitsealuste liikide elupaikadega ning näha lähedalt, kui mitmekesine on looduskaitsetöö igapäev.
09.10.2026
Blogi

Paisude eemaldamise päev: millised jõed on RMK abil vabaks saanud?

8. oktoobril tähistatakse Euroopa paisude eemaldamise päeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu vabalt voolavate jõgede tähtsusele.
08.10.2026