Valmisid Mullutu-Loode loodusala teede rekonstrueerimistööd
Valmisid Mullutu-Loode loodusala teede rekonstrueerimistööd
Blogi
11.10.2017
Ants Animagilooduskaitsespetsialist
Käesoleva aasta jaanuaris kirjutasin blogis, et algasid projekti „Mullutu-Loode loodusala teed, truubid ja ülepääsud“ tööd. Siis olid alanud trassiraied. Aprillis kajastasin tööde käiku ning täna saab teada anda tööde lõplikust valmimisest.
Juurdepääsu tagamiseks hooldusaladele valmis 11,6 km teid, koos truupide ja mahasõitudega. Rajati ka koolmekoht Pühajõele.
Tööd said valmis tähtaegselt ning 11. oktoobril 2017 toimus tööde üleandmine-vastuvõtmine.
Teede rekonstrueerimise eesmärk oli parandada tehnika liiklemise võimalusi loodusala poollooduslike koosluste hooldamisel ning niite ja kariloomade vedamisel.
Vennati teel kohtasimegi juhuslikult üht maahooldajat, kes oli teega väga rahul. Sel hooajal saanud hein niidetud ja niide välja veetud väga ladusalt. Tasane tee annab olulise ajavõidu ja säästab tehnikat.
Kogunemine toimus Loode tammiku parklas. Loode tammiku aladel on RMK-l kolm poollooduslike koosluste rentnikku. Loode tammik on ka väga populaarne külastusobjekt, peaaegu alati võib seal kohata jalutajaid ja tervisespordi harrastajaid.
Tee hindamine Loode tammikus.Renoveeritud tee Loode-Tammikus.Teekatte paksuse kontrollimine Kaalupi teel.Kõikidel teedel olid katte paksused projektis ettenähtule vastavad.Ranna tee lõunapoolseimas otsas, vaade põhja poole.Meenutuseks Ranna tee olukorrast 2016. a veebruaris.Ranna tee 2017. a jaanuaris.Ranna teel 2017. a augustis.Pühajõe tee avamine.Algab sõit Pühajõe koolmekohale. Viimaste nädalate vihmad on veetaset palju tõstnud.Sõita saab vaid eritehnikaga.Ees on rajatud koolmekoht. All palgid peal killustik.Pühajõest sai läbi küll ja algab sõit tagasi kuivale maale.Koolmekohal, keset vetevälja, pandi jalg maha.Pilt koolmekoha rajamisest augustis 2017.Vennati tee lõunaotsas, vaatega põhja poole.Plastiktorudega on märgitud truup Kogula peakraavil. Vennati tee lõunaotsas.Truup Kogula peakraavil. Vanal ajal oli siin puidust sild, millest olid säilinud vaid üksikud jäänused.
Töid tegi AS Tariston. Alltöövõtjana osales AS Level. Tööd kiideti heaks.
Senine metsanduslik koolitarkus ütleb, et männikärsaka kahjustuste riski maandamiseks ei tasu värsketele raiesmikele uusi puid enne kahte-kolme aastat istutada. RMK metsakasvatustalituse analüüs seevastu näitas, et raiesmike üheks vegetatsiooniperioodiks seisma jätmine ei anna eelist.
Laupäeval, 14. veebruaril ETV eetris olnud Maahommikus korjasid saatejuht Kerli Dello ja taimlajuht Margret Ruuto üheskoos Kullenga männiseemlas käbisid, et anda televaatajaile aimu, milliseid töid tehakse riigimetsa kasvatamise nimel.